[oltsberg]

Rattad tegid ratataa ehk saivad valmis:
   
Ei saa kiidelda, et ma kunagi mingi rullnokk-veljepede oleksin olnud, aga nüüd tegin asja ära   Preservatiivi mõõt 5.00-10. Baltyre
veebipoes oli üks sellise mõõduga "tundmatu looma nahk" laoseisuga 0. Tegin päringu (vastus saabus väga ruttu!) ja tolle asemel pakuti Mitast. Mitaseid olin kah veebipoes jõllitanud ja peaaegu oleksin äragi tellinud. Aga asendus-Mitaste osas tehti mulle võrreldes veebipoe hinnaga 25% soodukat, käisin Tartus kohal, võtsin ära. Sisekummid jäid nõukaaegsed. Ühel oli nii "kõva" punane OTK tempel peal, et oli peegelpildis ka velje sisepinnale kleepunud

Võrdluseks originaalratas 4.00-10 preservatiiviga:
   
Pildilt võib vahe tunduda tohutu, aga tegelikult on 5.00 originaalist ca 5 cm suurema läbimõõduga, seega annab 2,5 cm kliirensit juurde. Ja muidugi ka kiiremat lidumist.

Muidugi tekkis ärev moment, et kuidas suuremad rattad suhestuvad mullafreesiga? Näiteks Kuta raudratastega ei saa freesi kasutada, ei mahu ära. Samas ei ole leidnud pilti kitsaste/väikeste ratastega Goldonist. Kõigil paistavad olevat umbes sama mõõtu rehvid nagu minu aretatud velgedel, aga frees on reipalt taga. Praktikas pole veel saanud proovida, aga umbmäärane mõõtmine näitas, et peaks mahtuma.

Veljejutu lõpetuseks veel niipalju, et ventiiliauk sai rattaballastide kinnituspoltide suhtes õigesse kohta "nihutatud". Käis see nii, et puurisin uue augu sellele veljepoolele, millel enne auku ei olnud, auguga poolel keevitasin olemasoleva kuid vales kohas paikneva kinni. Ja sinna veljepoole külge keevitasin kilbi, seega ei jää kinnikeevitatud auk näha.

Ja mõni asi läks muidugi pekki ka   Veljepooled kinnituvad omavahel M10 poltide/mutritega. Et jätta muljet, et tegemist on mingite Kutaisi tehases tehtud eksperimentaalvelgedega (mitte külamehe leiutisega), lasin poldid/mutrid kollaseks tsinkida, samuti stiili poolest sobivad vedruseibid. Aga kui kokku hakkasin panema, saabus tõdemus, et vedruseibid olid M12 poltidele Ja nii jäi.

Teine jama velje keskavaga. Hakkasin velge rummu otsa ajama, ei lähe Ilma värvita läks. Püüdsin keskavast ettevaatlikult värvi maha lihvida, aga taas otsa proovimise ajal hakkas maha koorduma nagu nahk. (Tegelikult kulub värvil oma lõplike omaduste saavutamiseks väidetavalt 2 kuud, aga nii kaua ei kannata ju oodata.) Egas midagi, koorisin keskavast värvi maha, mingi happekrundi kiht jäi, määret sai kah vahele. Rummu värvkatte retsimine olnuks hullem, jääb silma riivama. Muide, sinjoorid olid rummu puhul piirdunud vaid rohelise kattevärviga (nagu ka alumiiniumkorpusel), loll külamees läbis aga kõik etapid (happekrunt, märg-märjale krunt, 2 kihti kattevärvi).