16-09-2023, 21:30 PM
Sidurid kaalu peal. Originaal:
Ok, poldid ei ole küll õiged, aga see mõni gramm siia-sinna ei puhu pilli. Tsentrifugaalsidur koos vahetükiga:
Sidurit ennast siit ei paistagi, aga kaugel eespool on pildid olemas.
Niisiis massivahe on kahekordne. Pealegi on originaalsiduri veetav osa muuga võrreldes suhteliselt kerge. Tsentrifuugil on vastupidi: vedav osa on sisuliselt ainult klotsid ja rumm, veetav ongi see tummine raud.
Miks ma sellest kirjutan? Oleks väga teretulnud, kui sidurit saaks pidurdada, käigukasti tervisele oleks see vägagi kasulik. Jah, ainult kuidas seda teha, et pidur oleks tõhus ja konstruktsioon kindel ja tugev, et laiali ei lendaks...
Tsentrifugaalsidurit näppima ja kaalu peale panema ajendas asjaolu, et aastate jooksul oli polt, millega ta väntvõlli otsa kinnitub, lahti keerdunud. Midagi ohtlikku selles küll ei olnud, sest polt ei saanud kuhugi ära põgeneda ja lisaks olid väntvõll ja sidur päris kenasti kokku roostetanud. Meenutagem, tegemist sirge väntvõlli, mitte koonusega. Ja ometi pidi tõmmitsaga üsna mehiselt sikutama, enne kui toimus "abielulahutus". Siis avanes võimalus ka sidurikoda seestpoolt kasida ja teda mootoriga ühendavad poldid igaks juhuks üle pingutada. Sidurit tagasi pannes panin poldile keermeliimi ja keeramise ajal hoidsin kinni väntvõlli teist otsa, milleks tuli eemaldada starter. Ju siis jäid eelmisel korral need operatsioonid tegemata, sellepärast polt end lahti kruttiski.
Kiikasin ka sidurile sisse. Väga bro, trumlil ei olnud mingeid silmnähtavaid kulumisjälgi, klotsid olid vast maksimaalselt millimeetri võrra õhemad, 3mm on veel järel. Samuti ei olnud sidurikojas/siduris kuigi palju klotsitolmu.
Nüüd aga tunnistan üles ühe ilge pooletoobilisuse. Mõned lehed eespool pilt, mis oli järel jõuvõtu lülitushoovast
Ja Kuta küljes olnu lõhkusin kah kärsitu kangutamisega ära
Ega ta muud moodi katki ei saa minnagi, kui hooletult demonteerides. Tekib küsimus, et miks vähetöötanud pool-Goldoni omanik seda hooba üldse näppis? Ainus põhjus ilmselt see, et taheti nurka muuta, et lenksu küljes olev hoob paremini pihku istuks. Muud põhjust ei suuda välja mõelda.
Lahendasin asja sellise pooletoobisusega:
Ainult et mingi segaduse tõttu sai asi paar cm vajalikust lühem.
Muidugi ei maksa see hoob mitut kuupalka ja kuskil ilmanurgas neid ikka on, ainult et ei tea "nime ja isikukoodi". Goldoni kataloogitarkus on mul paraku olemas vaid punase joonega ümbritsetu suhtes (sai 2014 välja prinditud):
Tasuta kataloogi tehas enam ei näita. Ca sajalise eest on võimalik tellida CD, kus igavene posu eri mudelite katalooge peal. Aga kuna ei plaani avada Goldoni esindust ega hakata kõigile eestlastele varuosi müüma, siis jääb vist ära.
Ok, poldid ei ole küll õiged, aga see mõni gramm siia-sinna ei puhu pilli. Tsentrifugaalsidur koos vahetükiga:
Sidurit ennast siit ei paistagi, aga kaugel eespool on pildid olemas.
Niisiis massivahe on kahekordne. Pealegi on originaalsiduri veetav osa muuga võrreldes suhteliselt kerge. Tsentrifuugil on vastupidi: vedav osa on sisuliselt ainult klotsid ja rumm, veetav ongi see tummine raud.
Miks ma sellest kirjutan? Oleks väga teretulnud, kui sidurit saaks pidurdada, käigukasti tervisele oleks see vägagi kasulik. Jah, ainult kuidas seda teha, et pidur oleks tõhus ja konstruktsioon kindel ja tugev, et laiali ei lendaks...
Tsentrifugaalsidurit näppima ja kaalu peale panema ajendas asjaolu, et aastate jooksul oli polt, millega ta väntvõlli otsa kinnitub, lahti keerdunud. Midagi ohtlikku selles küll ei olnud, sest polt ei saanud kuhugi ära põgeneda ja lisaks olid väntvõll ja sidur päris kenasti kokku roostetanud. Meenutagem, tegemist sirge väntvõlli, mitte koonusega. Ja ometi pidi tõmmitsaga üsna mehiselt sikutama, enne kui toimus "abielulahutus". Siis avanes võimalus ka sidurikoda seestpoolt kasida ja teda mootoriga ühendavad poldid igaks juhuks üle pingutada. Sidurit tagasi pannes panin poldile keermeliimi ja keeramise ajal hoidsin kinni väntvõlli teist otsa, milleks tuli eemaldada starter. Ju siis jäid eelmisel korral need operatsioonid tegemata, sellepärast polt end lahti kruttiski.
Kiikasin ka sidurile sisse. Väga bro, trumlil ei olnud mingeid silmnähtavaid kulumisjälgi, klotsid olid vast maksimaalselt millimeetri võrra õhemad, 3mm on veel järel. Samuti ei olnud sidurikojas/siduris kuigi palju klotsitolmu.
Nüüd aga tunnistan üles ühe ilge pooletoobilisuse. Mõned lehed eespool pilt, mis oli järel jõuvõtu lülitushoovast
Ja Kuta küljes olnu lõhkusin kah kärsitu kangutamisega ära
Ega ta muud moodi katki ei saa minnagi, kui hooletult demonteerides. Tekib küsimus, et miks vähetöötanud pool-Goldoni omanik seda hooba üldse näppis? Ainus põhjus ilmselt see, et taheti nurka muuta, et lenksu küljes olev hoob paremini pihku istuks. Muud põhjust ei suuda välja mõelda.Lahendasin asja sellise pooletoobisusega:
Ainult et mingi segaduse tõttu sai asi paar cm vajalikust lühem.
Muidugi ei maksa see hoob mitut kuupalka ja kuskil ilmanurgas neid ikka on, ainult et ei tea "nime ja isikukoodi". Goldoni kataloogitarkus on mul paraku olemas vaid punase joonega ümbritsetu suhtes (sai 2014 välja prinditud):
Tasuta kataloogi tehas enam ei näita. Ca sajalise eest on võimalik tellida CD, kus igavene posu eri mudelite katalooge peal. Aga kuna ei plaani avada Goldoni esindust ega hakata kõigile eestlastele varuosi müüma, siis jääb vist ära.