[oltsberg]

...
Ilmselt kasutasid sinjoorid tugevamaid polte. Kuta kataloog ütleb nii poltide kui ka šaibade kohta stal 20, aga millise tugevusklassi poldile see võiks vastata?

Hästi jämedalt ehituspoe 4,8 poldile.

Minul õnnestus antud kontekstis isegi ehituspoe 8.8 poldist jagu saada. Mindud sai ka lihtsama vastupanu teed: puurisin augu täiskeermega poldile, tegelikult peaks osakeermega olema, peapoolne ots ju jämedam. Valmiskujul sellist asja ilmselt ei leia, tuleb aretada. Ja ilmselt võiks veelgi kõvem olla kui 8.8.

...Mitte, et ma soovitaks restaureerimisel üle nurga lasta, eksole...

Oh, ärme parem restaureerimisest räägime... Kui päriselt restaureerida, tulnuks säilitada kogu selle aparaadi pooletoobilisus ja teha temast (põllumajandus)muuseumi eksponaat. See tähendanuks roostes nõukapoltide nühkimist, Acme mootori elluäratamist, linkide kroomimist (odavam vist uued osta), uute plastdetailide hankimist või 3D printimist, marginaalseid koguseid punast ja nõukarohelist värvi jne.

Samuti ei pidanud sellest aparaadist saama päris-Goldoni, mida ta pole kunagi olnudki. Taas tulnuks üles putitada Acme pada, hankida kroomitud lenks, õiged veljed, ja veel palju asju, millest pole aimugi.

Püüdsin Goldoni tehasest tulnud poolfabrikaadile anda siiski võimalikult originaalset välimust ja maksimaalselt ära kasutada originaalseid Itaalia juppe. Teisalt pilastasin jätkusuutlikkuse huvides rummu Samas piirduvad mu teadmised punase joonega
kõik, mis ülespoole jääb, on paljuski oletuslik rekonstruktsioon. Näiteks ma ei tea, kas M12 poldil peaks olema 17 või 19mm pea. Või kui pikk peaks olema käiguskaala kinnituspolt ja milliseid seibe sinjoorid seal kasutasid.

Tsink peaks olema palju kollasem, kindlasti on poldipeadel valed kirjad. Samas: käigukastis leidus ühepikkusi erinevate kirjadega polte, nii et kes ütleb, mis see õige on... Würthi kataloog kuulutas, et pakub just täpselt õige mõõduga seibe, aga peale ostu selgus, et 1mm suurema läbimõõduga ja 0,1mm paksemad jne.

Samas on vastuolusid ka kataloogi ja praktilise elu vahel.
   
Nii Kuta kui ka Goldoni kataloog väidavad, et punaste nooltega mutrite all peaksid lisaks tavaseibidele olema ka vedruseibid. Kutal ilmselt ongi, sest vististi kasutati tavalisi M8 mutreid. Goldonil on ebastandardsed 8mm kõrgusega mutrid, ja pildilt näha, et vedruseibid ei mahugi ära, eriti parempoolseima mutri alla, kus on trossikinnitusdetail. Ja vedruseibe pole kohanud ka ühelgi pildil, enda massinal kah polnud.

Kollase noolega poldi all ei näe ei Kuta ega Goldoni kataloog ette mingit seibi. Ka piltidelt ei paista, kuid minu omal oli seal vedruseib. Panin ka, sest nii reaalselt oli.
   
Reeversihoova kinnituspoldi alla näeb Kuta kataloog ette nii vedru- kui ka tavaseibi. Goldoni oma väidab, et ainult vedruseib. Reaalselt olid aga mõlemad, tegin ka nii.

Värvitöö on mul tehtud valesti. Mina värvisin detailid ükshaaval ära, sinjoorid kruvisid masina kokku ja siis tuiskasid kogu krempli üle (jooksukad, silikoonikraatrid, värvimata kohad) hoides küll näiteks pooltelgede peal ajalehte või pigem siiski mingit spetsiifilisemat šablooni. Nii et tegelikult peaksid peaaegu kõik poldid-mutrid olema värvi all. Reeversihoob ei tohiks olla krunditud ja peaks olema altpoolt täitsa haljas, kinnituspolt peaks aga olema värvi all jne.

Sellised lood siis selle segase konseptsiooniga projektiga.