Aurumootoriga autod
#1

Aurumasinad on mulle alati pinget pakkunud, kuid vestlus mõnede vanemate inimestega tekitas vaid küsimusi juurde.

1. Esiteks, arendatakse kõikvõimalikke teisi mootoreid, kuid miks neid tänapäeva autode jaoks ei arendata ega kasutata? Oluliselt madalama kvaliteediga kütuseid saaks kasutada ka auru tootmiseks - kas bensiini kasutamine auru jaoks on siis nii palju väiksema kasuteguriga?

2. Nagu vanakooli "autofriikide" jutust aru saan, elas 50-ndate lõpul ja 60ndate algul kogu NSVL aurumootorite revolutsiooni lävel. Neid aurumootoriga nõukogude autode prototüüpe näidati telekas ja promoti ajakirjades-lehtedes nii palju, et keegi ei pidanud vajalikuks neid artikleid isegi mitte säilitada. Üheks põhiargumendiks olevat olnud see, et paned hommikul katlale tule alla ja pool päeva saad sõita pärast linnas seda rõhku ära kasutades, st ei ole vajadust üldse pidevalt tuld all hoida. Reklaamiti ka seda, et kui kütus otsa saab, lähed tood kraavist vett ja võsast oksi ja sõit jätkub. Samuti oli neil mootoritel uskumatult hea moment juba tühikäigupööretel, demostreeriti nii, et Volga köiega kuhugi kinni ja siis betooni peal rattad käisid all ringi tühipööretel. Inimesed teadsid, et nüüd kohekohe läheme aurule üle ja siis äkki oli vaikus, praktiliselt päevapealt. Tulemust näeme praegu kõik. Huvitav, kas inimeste muutmine bensiinisõltlasteks oli poliitiliselt oluline lüke või tekkis mingi ootamatu tehniline probleem, millest enam üle ei saadud ega tahetud samas ka vigu tunnistada avalikkuse ees? Miks ükski teine vaesem riik sellist arendustööd ette ei võta, transpordikulud väheneks riigis ju kordades, suurendades riigi konkurentsivõimet?

3. Kui kellelgi on pakkuda mingit lugemisvara kaasaegsete või kaasajastatud aurumasinate osas, loeksin seda huviga. Juba mõnda aega mõlgub meeles, et võiks teha mõne vana autoga natuke "loomkatseid...". Mõte on samas liiga toores veel, et uljalt "lugejate autode" alajaotusse seda teemat hakata tegema.

4. Siin võiks jagada ka linke, kust praegu maailmas oleks võimalik äkki osta juba sobiva võimsusega aurumootoreid, mida saaks kasutada auruauto valmistamisel. Võib pakkuda ka nõrgemaid ja võimsamaid, vast on ka kellegi teise jaoks need lingid vajalikud. Eriti huvitav oleks, kui kellelgi midagi vana ja kasutut kodus vedeleb.

Valdo poolt siia foorumisse kunagi ammu pandud lingike huumori valdkonnast (aprillinali): http://gaz20.spb.ru/modif_exotic_multifuel.htm
Vasta
#2

Soome ökomotoristid (link siitsamast foorumist hiljuti läbi käinud):
http://www.ekoautoilijat.fi/
(Vabandan, kui selgub, et puugaasi-entusiastid aurumootori-entusiastidest koolkonniti erinevad, sel juhul luban siinse minu võhiklikkusest tingitud postituse ära kustutada)
Vasta
#3

Kunagi sai kusagilt loetud, et kasutegur olnud aurukal ikke liiga vilets.
Käivitamine ehk tuletegemine võtab ka liiga palju aega.
Põhjus, miks minu arvates just NL aurukaid hoolega juurutas, on üsna lihtne. Suures ja laias Siberis kasutati auruvedureid veel siis, kui mujal need juba ammu unustatud olid. Võibolla sõidavad mõnes kolkas veel praegugi.
Kütus on kohapeal olemas ega hangu pakasega ära. Lisaks on aurumootor lihtsa ehitusega ja hullult töökindel. Lihtne vene inimene ei ole ka pirtsakas nagu meie siin, ega pea paljuks puusületäit vedada või käsi tahmaseks teha.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#4

mingi kümme-viisteist aastat tagasi leidsin mõned ähmased viited, et skoda tegeles aurukone katsetamisega. olevat olnd suletud sisteem, ehk vesi ringluses ja juurde valama ei pea. aur olevat külmal konel üles saadud mõne minutiga. vist oli kahe põleti teema. üks bensuga ja kolevõimas, et asi käima saada ja teine suvalse põleva sodi katsetamiseks. sisteem mahtuvat toona uue fabia kapoti alla. kuuldavasti volkar omanikuna keelas asja resoluutselt ää.
Vasta
#5

Kusagilt oleks nagu meelde jäänud, et Rootsis oli mingil mehel, vist Karlsoni nimelisel, mingil ajal suur hulk aurumasinaid... kindel ei ole, kas need praegu enam alles on?
N. Liit lõpetas aurumootorite arendamise ära ja saatis selle asemel Laika ja Strelka kosmosesse, st läksid teist teed edasi, vb tee oli ka sama, aga tehnoloogia teine.
Vasta
#6

Auruautosid toodeti enne II ilmasõda lausa seeriatoodanguna. Leidsin kunagi juutuubist videoid korda tehtud masinatega kärutamisest. Ka tsikleid on aurutatud. Sõber Internet ehk aitab otsingutes...

Do'nt panic
Vasta
#7

(22-02-2012, 11:04 AM)Basilio Kirjutas:  Kunagi sai kusagilt loetud, et kasutegur olnud aurukal ikke liiga vilets.

Mul koolipäevilt füssa õpikust justkui meeles:
Aurumootori kasutegur - ca 8%;
auruturbiinil - ?%
bensumootoril - 26%
diislil - 40%
60-ndate keskel õpetati umbes nii. Aeg on edasi liikunud, bensiinid pole enam ammu 66 ja küllap ka muud muudatused on toimunud. Võrdluseks siiski ehk algul kõlbab kui just keegi värskemaid andmeid pole leidnud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Vasta
#8

mingit juttu kasutegurist
http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_engine#Efficiency
Vasta
#9

Aga mida arvata aurumootori kasutamisest koduses majapidamises - elektri tootmiseks? Jääksoojust saaks rakendada oma elamise kütmiseks. Wikipedia jutu järgi võimalik saavutada kütuse kasutuse efektiivsus 85-90%.
Vasta
#10

Sellisel juhul peaks kodus olema mingisugune püsivat ringiajamist vajav seadeldis, nagu vanasti näiteks veskid olid. Siis saaks küll ülejääva soojuse täitsa edukalt kütteks ära kasutada. Ja kasutegurist rääkides - kui kütteks vajalik soojus saada puudest ja ringiajamiseks kasutada elektrit, siis võib arvata, et aurumasin ehk tuleb soodsamgi.
Vasta
#11

Kõige rentaablim ettevõtmine oleks siis energiavõsast aurumasinaga elektritootmine tervele külale ja toakütmisest ülejääva soojusega puskariajamine tervele maakonnale. Küla jooks enda selle kogusega lihtsalt surnuks! Big Grin
Aga tõsiselt rääkides - olen kuulnud sellistest talu tarbeks paraja suurusega mini-elektrijaamadest. Köetakse halgude või võsaga. Pidid täitsa olemas olema. Paraku esimese hooga netis pihta ei saanud.
Haa, midagi leidsin! http://www.otherpower.com/steamengine.shtml
http://www.youtube.com/watch?v=jYrls_i2d...re=related
India toodab selliseid asju! http://www.claverton-energy.com/mini-ste...nergy.html
See kolme-hepane aurukas sobiks võrrile! http://home.earthlink.net/~dlaw70/12stmng.htm
Auruauto http://www.youtube.com/watch?v=UIwx0g-7j...re=related

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#12

Kasutegur ei=hind alati. Oleneb palju ju tarvitatava kütuse hinnast. Veel on sellesse kasuteguriarvestusse sissetoodud katla üleskütmise keskmine kulu ma arvan. Töötavat katelt on ju palju kergem töös hoida. Kusjuures jäin mõtlema selle skoda kinnise ringiga süsteemi peale, see tundub igati kasumlik värk ju, sest auru pead sa maha jahutama ainult mingi 95 kraadini ja võid juba uuesti kasutada, energiat läheb ikka palju vähem sellest uuesti aur saada.
Vasta
#13

jah, ähmaselt mäletan skoda teemal mpg juttu ka ja väide oli vist miskit sellist, et poole ökom diislist. siit võiks järeldada (kaude) diislist paremat kasutegurit.
a igasugu auruasjade puhul muidugi on mobiilsete masstoodanguaparaatide peamiseks vastuargumendiks ilmselt suure paugu suur tõenäosus. küllap suudaks lollkasutaja ka ilma puu otsa sõitmata katla õhku lasta.
kiire googelmoogel andis seukse lingi
http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_car
kasutegurist sääl hetkega suurt mõmmigi ei leid, aga muljetavaldav oli fraas 1 liiter töömahtu ja 220 hobust ja 500 njuutonit väänet. külmkäivitus 30 sek.
Vasta
#14

(23-02-2012, 00:08 AM)diesel Kirjutas:  jah, ähmaselt mäletan skoda teemal mpg juttu ka ja väide oli vist miskit sellist, et poole ökom diislist. siit võiks järeldada (kaude) diislist paremat kasutegurit.
a igasugu auruasjade puhul muidugi on mobiilsete masstoodanguaparaatide peamiseks vastuargumendiks ilmselt suure paugu suur tõenäosus. küllap suudaks lollkasutaja ka ilma puu otsa sõitmata katla õhku lasta.
kiire googelmoogel andis seukse lingi
http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_car
kasutegurist sääl hetkega suurt mõmmigi ei leid, aga muljetavaldav oli fraas 1 liiter töömahtu ja 220 hobust ja 500 njuutonit väänet. külmkäivitus 30 sek.

No kui seda auru toota hästi lokaalselt, ainult hetketarbimise jaoks siis polegi oht bensiinimootorist palju suurem.
Vasta
#15

ohoo, palun väga, ka näoraamatu leht sel konel olemas
http://www.facebook.com/pages/Ezee03-Oil...6263974543
veel veidi samast konest lugemist
http://steamautomobile.com/phorum5214/re...4578,14753
küll internet on imeline.
Vasta
#16

Ma arvan (arvan),et see auruauto mootor,mille kasutegur on sama mis bensiiniautol,on ammuilma juba leiutatud....kuid seda asja ei rakendata,sest see laseks katla laiali(maailma)....siis poleks enam vaja midagi ja majandus kukuks kokku,kuna bensiini pole enam vaja,samuti kõike mis käib transpordi,teeninduse ja kogu elu käigus hoidmiseks. Võtad aga kraavist luba küsimata vett ja ragistad võsas.....Big Grin See laseks maailmas kõik siiani toimiva sama kiiresti "õhku",kui katel plahvataks...Big Grin
Vasta
#17

Nii ei saa ju maksu koguda! Ja kõikidel sellistel leiutistel on patent, mis on ära ostetud, et saaks veel natuke naftat pumbata.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#18

Juba valmistutakse ju selliste maksude kogumiseks, igasugu saastekvoodid jne selle algus.
Vasta
#19

Eelmisel lehel mainit 90% või ligilähedane efektiivsus pole saavutatav väikeste masinate puhul. On vaja ülikõrget rõhku, suurt peamasinat ja hunnikut abiseadmeid, et seda protsenti välja pigistada.
Ega see aurumasina ehitus ka nii lihtne pole, et tuli katlasse ja läheb. Enne sõdu ja Fordi ajaarvamist vurasid Stanley'd ringi, tasuks uurida nende ehitust.

Muuseas, ega võsagi igaveseks jätku. Miks oli Ameerika 19. sajandil puudest tühjaks raiumise äärepeal? Aurumasinaid oli vaja kütta. Britid tegid sama nalja, kui oli puusütt vaja.
Vasta
#20

Temperatuuride vahe annab kasuteguri. Parimad lihtsad aurumasinad näiteks vedurite peal andsid kuni 10%. Kui kasutada päikese temperatuuri ülemiseks ja absoluutset nulli alumiseks temperatuuriks, on teoreetiline võimalus saavutada 100% lähenevat kasutegurit. Ainult seni pole materjaliteadus järgi jõudnud. Iga kraad alla välisõhu temperatuuri jahutamist nõuab täna omakorda energiat. Miks meil ikka külmkapp energiat neelab? Võiks ju absoluutne 0-temperatuur kusagil tasuta saadav olla, siis saaksime rääkida aurumootori kasuteguri tõusust ja samuti võiks lihtsal "ökovõsakatlal" saavutada 6000 kraadi celsiuse järgi. Jälle kasutegur missugune! Pisikese sõiduauto-jalgratta-mootorratta katla kasutegur jääb kaugele alla 10%.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne