Aurumootoriga autod
#21

Aurutehnoloogiaga sinapeal olijad võiks veel kommenteerida auru ülekuumutamist. Tean et kõvematel pillidel oli selline asi. Aururõhku tõsteti astmeliselt. Vähemalt nii on meelde jäänud kunagisest "Suure Tõllu" külastusest. Seal räägiti materiaalosast üsna põhjalikult, aga olen aastatega palju unustanud.
Et siis milleks see hea oli, kas andis rohkem võimsust masina kubatuuri kohta või parema kasuteguri? Või mõlemat korraga?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#22

(23-02-2012, 11:11 AM)aavu Kirjutas:  Temperatuuride vahe annab kasuteguri. Parimad lihtsad aurumasinad näiteks vedurite peal andsid kuni 10%. Kui kasutada päikese temperatuuri ülemiseks ja absoluutset nulli alumiseks temperatuuriks, on teoreetiline võimalus saavutada 100% lähenevat kasutegurit. Ainult seni pole materjaliteadus järgi jõudnud. Iga kraad alla välisõhu temperatuuri jahutamist nõuab täna omakorda energiat. Miks meil ikka külmkapp energiat neelab? Võiks ju absoluutne 0-temperatuur kusagil tasuta saadav olla, siis saaksime rääkida aurumootori kasuteguri tõusust ja samuti võiks lihtsal "ökovõsakatlal" saavutada 6000 kraadi celsiuse järgi. Jälle kasutegur missugune! Pisikese sõiduauto-jalgratta-mootorratta katla kasutegur jääb kaugele alla 10%.

Aurumasinal nüüd absoluutse nulliga küll miskit teha ei ole, võibolla räägid kuumaõhumootorist, selline on ka leiutatud, ei mäleta kuidas kutsuti, tänu sellele ei saa ka netist linki otsida aga aurumasin töötab ikkagi keemisel tekkiva auru toimel millel teatavasti hirmus jõud on.
Vasta
#23

(23-02-2012, 17:36 PM)Basilio Kirjutas:  Aurutehnoloogiaga sinapeal olijad võiks veel kommenteerida auru ülekuumutamist. Tean et kõvematel pillidel oli selline asi. Aururõhku tõsteti astmeliselt. Vähemalt nii on meelde jäänud kunagisest "Suure Tõllu" külastusest. Seal räägiti materiaalosast üsna põhjalikult, aga olen aastatega palju unustanud.
Et siis milleks see hea oli, kas andis rohkem võimsust masina kubatuuri kohta või parema kasuteguri? Või mõlemat korraga?

Jah, katlatorudesse (või kollektorisse enne korstent) paigutati seesama ülekuumuti. Auruveduritel olid U-kujulised sifoonid, need kinnitusid katlaga risti paiknevatesse kollektoritesse suitsukambris. Väiksema aurukasutusega masinatel piisas spiraali keeratud aurutorust, nt lokomobiilidel olid tihtipeale sellised ülekuumutid. Põhimõte oli selles, et kuumuti oli pidevalt tulipunane ning aur käis sealt läbi.
Ülekuumutid kuivatasid auru ehk aurustasid hulka sattunud vee. Auru temperatuur ja rõhk on suhtelises vahekorras - 100° kraadi kohta tõuseb ülekuumutatud auru rõhk keskmiselt 10 atm võrra. Ülekuumuti jahutas põlemisgaase, teisisõnu tõstis kasutegurit. Kui palju, ei julge ma väita, kuid Robinson-tüüpi ülekuumutid said standartseks juba vedurite algusaegadel (seda küll Inglismaal). Eestis paigaldati neid hiljem, 20. sajandil. Kui õigesti mäletan, siis sedagi vaid, nagu öeldud, kõvematele pillidele.

Andis võimsust, tõstis kasutegurit. Põhimõtteliselt nagu turbo aurumasinale.

Eelmist postitust kommenteerides - kuumaõhumootori kohta saab infot, kui guugeldada "Stirling engine" või "vacuum engine". Mõlemad kasutavad õhu paisumist-kokkutõmbumist.
Vasta
#24

http://www.animatedengines.com/
Siit saab näha kuidas erinevad mootorid töötavad.
Vasta
#25

Vaatan, et teema hakkab mahakäima. Lisan mõne viite idapoolse murraku valdajatele.
Esimene oleks algajatele proovimiseks.
Teine tõsistele tegijatele. Viimases kirjeldab, kuidas teha 4-taktilisest sees põletavast 2-taktiline aurumasin ja muud huvitavat. Mainib, et nimivõimsusest jääb pärast ümberehitust alles 25% ja auru kulub ka kõvasti.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#26

Ma olen ammu mõelnud proovi pärast valmis teha ühe omapärase variandi aurumasinast, nimelt sellise, kus 5 silindrit asuks aksiaalselt (nagu revolvri trummel) ning iga kolvivarre otsas on risti torujad kambrid, mille sees liiguks 5-harulise nurga all oleva "tähe" otstes olevad kuulid. Ühesõnaga kuulliigend, millele on antud vabadus sissepoole-väljapoole nihkuda vastavalt "tähe" nurgale.
Auru jagamine toimuks läbi õõnsa võlli.
Sellise mootori saaks paigutada otse auto rattasse, et elimineerida ülekandest tulenevad kaod ning võimaldades otseveo puhul mootori pöörded all hoida.


http://en.wikipedia.org/wiki/Swash_plate_engine
Vasta
#27

(27-02-2012, 15:06 PM)metsakohin Kirjutas:  Vaatan, et teema hakkab mahakäima. Lisan mõne viite idapoolse murraku valdajatele.
Esimene oleks algajatele proovimiseks.
Teine tõsistele tegijatele. Viimases kirjeldab, kuidas teha 4-taktilisest sees põletavast 2-taktiline aurumasin ja muud huvitavat. Mainib, et nimivõimsusest jääb pärast ümberehitust alles 25% ja auru kulub ka kõvasti.

Esimesel lingil toodud paadi ehitajatele võin näpunäiteid ja nõuandeid jagada - ehitus, eeskätt mootoriehitus, värskelt läbi käidud.
Muuseas, ei ütleks, et algajatele - kogu protsess on palju raskem, kui arvata võiks.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne