Transpordiratas
#1

Selline transpordi ratas on mu ühel sõbral. Sai ta selle aastaid tagasi Tallinnast. Eelmine omanik väitis, et olla olnud kasutusel saksa armees. Ei tea kas vastab tõele? Kes oskab midagi tarka kosta, siis võiks arvamust avaldada. Ratas on mitu korda üle võõbatud, algne värv teadmata. Esiratas on miski vene kokuka oma, samuti pedaalid. Raaminumber: R128975D, sadul Wittkop. Tagarumm 1940 a.Torpedo. Tagaratta kodarad on jämedad nagu mootorrattal. Tagarummu vähe kraapisin, kroomi es ole. Tagaratta rehvil on ühel küljel kiri Transport ja teisel pool: Schioning & Arve. Pidurilingil on kiri Renak? Kumm on aastatega tühjalt seistes puruks vajunud, aga näituse tarbeks veel täiesti kõlblik. Kett on jäme, pildi peal on näha ka miski markeering. Ketiratta ja vända ühendus tundub ka eriliselt tugevdatud. Lenksu tuutudel ka kirjad peal, aga peale .....marke enam midagi suurt välja es loe. Panen ka hunniku pilte, nii foorumi elavdamiseks ja lihtsalt kaemiseks.Ei mahu nad ühte postitusse. Ilmselt on võimatu identida selle ratta tootjat aga igasugu arvamused on teretulnud. Ja head kodumaa sünnipäeva kõigile!
Mõned pildid veel.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                                                                           
Vasta
#2

Ega ma midagi ei tea, aga spekuleeriks ikka natuke.

Taani, kust sellised rattad paljud pärit on (ja raaminumbri asukoht, tüüp ja loogika on ka väga sinna väravasse), on numbri ees olev täht masina tootja/komplekteerija/importija ja taga olev täht aastaarv.

Võimalik variant on:
"R" Vilh. Nellemann A/S, Risskov
"D" markeerib - 1945/1967/1988 (enne 1942 toodetutel ühtne üleriigiline kokulepitud standard puudus ja selletõttu ei ole enne seda toodetud erinevate tootjate rataste aastaarvud üheselt tähekoodile vastavad)

... samas oli sealsetel mudelitel levinud põhiliselt eest roolikannu paaristorudega kinnitus ja tagahargil oli lisaks ülemisele ka lisatoru sadulatoru keskele.
Vasta
#3

See on tüüpiline Long John (eesti keeles nn "Pikk Juss") - taoline kaubaveoratas oli enne Teist Ilmasõda levinud paljudes maades. Konkreeetse eksemplari päritolu peam lihtsalt hakkama uurima...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Kus maal, siis selliseid pikkasid juhaneid valmistati?
Vasta
#5

Väga vahva ratas! Ja kiiduväärt ning jumalale meelepärane tegu on seda siia välja näitamine!
Ksf! Oldmoped ei tea midagi - mina ei tea sedagi!
Aga saksa asi see ei ole ilmselt jah mitte. Kas teda saksad sõjasõidul kasutasid, seda ei oska ka arvata, eks nad kogu ülekäidud Euroopast asju kokku krabasid ja püha ürituse teenistusse sundisid.
Kui lgp. Oldmoped (kes ei tea midagi!) leiab raaminumbri sobivat taani süsteemiga ja selliseid "pikki juhaneid" seal armastati kasutada, siis võiks sellesse väitesse ka tõsiselt suhtuda. Peale raaminumbri on huvitav, ilmselt algupärane detail ka tagarehv. Kui seda kirja seal peal lugeda, siis selle SCHIONING-i O on justkui selline "postiga" O (mida mina oma piiratud aru ja puudulike oskustega siia tekitada ei oska), mis mitte iga rahva alfabeedis ei esine, küll aga seal Norra ja vist ka Taani kandis küll? Võiks ka googeldada neid rehvikirju ja lisaks on meil värske Lõuna -Rootsi (ja pooleldi Taani kallakuga lausa) jalgrattahuviline värskelt siia foorumisse tekkinud, kelle potensiaal ja teadmised on veel täiesti ära kasutamata.

Jalgratta raam on ka puhtalt keeviskonstruktsioon nagu ka rootsi nn sisemuhvidega rattaraamid.
Vasta
#6

(25-02-2012, 13:22 PM)kass Kirjutas:  Kui seda kirja seal peal lugeda, siis selle SCHIONING-i O on justkui selline "postiga" O (mida mina oma piiratud aru ja puudulike oskustega siia tekitada ei oska), mis mitte iga rahva alfabeedis ei esine, küll aga seal Norra ja vist ka Taani kandis küll?

Tundub, et ka kassidel ei ole hämaras just kõige parem silmanägemine või on selektiivne - viltuse kriipsu näeb ära küll aga teist enni mitte.
Rehvil olev kiri on Schiønning & Arve.

P.S. Minu erakogu masslademes Длинный Иван'ni (mis oma populaarsuse saavutasid mitte enne WWII vaid hoopis peale seda) ega ka sellise kirjaga voolikut ei ole, aga julgen väita, et see kummitoodete tehas asus Kopenhaagenis.
Vasta
#7

Kommentaarin silmanägemise küsimust. Aastal 1973 tuvastati Kassil lühinägelikus mis aastate jooksul on vaikselt progresseerunud ning enne surma peaks hakkama regresseeruma (kuigi st et lähedalt peaks hästi nägema). Lisaks on subjektiivsus mulle väga omane, paraku lähtusin teemaalgataja poolt kirjutatud nimekujust, kuna lisaks muule pole ma ise võimeline nii pikka sõna piisavalt kaua meeles pidama. Selline tähtis info Kassi silmanägemise ja muude kvalitatiivsete näitajate kohta.

Aga tundub, et selle aparaadi kodusadam hakkab vägisi tõesti Kobenhaaveni kanti kiskuma, järgmine küsimus oleks siis tootmisaasta ja küsimus, kas saadi/võidi kasutada saksa sõjaväes. Muidugi oli Saksamaadel armeesid ka peale WWII. Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne