MTZ 82 esisilla väljavõte
#1

Tere
Probleem russa esisilla väljavõttega. Ühe korra murdis selle mul maanteel sõites käigukasti küljest lahti. Sai murdunud poldid väljakeeratud ja väljavõte sama targalt tagasi pandud. Kui ostsin sõitsin 300 km niimoodi ära, et kardaani polnud esisillaga ühendatud. Kaks päeva esisild sundasendis sees, põllul kündes ei juhtunud samuti midagi. Pärast sõitsin kardaan ühendatud maanteel mingi 20 km ja siis murdis käigukasti küljest terve väljavõtte lahti. Midagi muud puruks nagu ei läinud; vahetasin laagrid, millele toetub võll.

Korrast on midagi ära, sest kui sõidan traktoriga siis hakkab midagi õrnalt kolkima, kui üheksanda käiguga sõita teeb suurt müra ja esisilla lülituskang hakab kõvasti hüppama. Kui panen kangi keskmisesse asendisse siis kolkimine peaaegu lakkab. Keskmises asendis esisild tööle ei hakka (rattad ei kraabi, kui sõidan näiteks lumevalli), aga sundasendis töötab laitmatult. Sild tuleb ilusti välja.

Väljavõtte korpusse oli sõõnud kardaanipoolsesse otsa randi sisse. Kas võib olla, et seal on mõni distantsseib puudu? Või on lülituskang "lühike", et ei hoia hammasratast õigel kaugusel korpusest? Ei usu, et kahvel sai valesti. Ei tahaks niisama lahtikiskuma ka hakata. Hetkel on väljavõte kõvasti käigukasti küljes, õli vahelt ei immitse.

http://www.autosoft.ru/online/acat/?idgr...25&atype=3
Varuosakataloogist vaadates on näha, et hoovastikul on vell kaks vedruga hooba. Milleks need on ja kas need on olulised. Minu traktoril neid pole.
Vasta
#2

Kui kang on keskmises asendis siis peaks ju ederpidi sõites esisild vedama hakkama kui tagarattad läbi libisevad. See on ju automaatasend.Ja kui kolin reageerib kangi liigutamisele siis on viga ikkagi väljavõttes,tõenäoliselt vabajooksu siduris.Pead vist väljavõtte veel korra maha võtma.
Vasta
#3

Need teised 2 hooba- üks on vedru mis uuesti silla välja tõmbab kui sa hoova vabastad ja teine peaks minema käsipiduri külge. Kui käsipidurit rakendad, siis tõmbab esisilla sisse ja on kõik 4 ratast plokeeritud mitte ainult tagumised.
Vasta
#4

Tegelikult on vist selline asi, et pean kusagilt teise väljavõtte või vähemalt siduri vaatama. Kui jupide peale lahtimurdmist üle vaatasin, tundus, sidur viskab keerutamisel. Seega võib seal võll olla kõver, kuigi kui laagrid vahetasin ja kokkupanin tundus kõik ok.
Vasta
#5

Miks murdus ära? Kas poldid olid lahti? Või on kardaanid kõverad? Kuniks põhjust ei ole korda tehtud, murdub uuesti.

Vahepukid kipuvad alt murduma, jaotuskasti kaotusest kuulen harva...

Kang liikuda ei tohi. Seega on seal midagi kõver. Kuna jaotuskast on üsna tühi seest on peasüüdlaseks võll. Kontrolli see üle...

Samuti tasub kahtlustavalt üle vaadata vabajooksusidur - see on oma ehtuselt pendiks. Ma ei ole kindel, kas pendiksirulli purunemisel viiakse kopsik tsentrist välja või mitte... Aga ilmselt viiakse ja kohe kindlasti kaob vedu automaatses asendis.

EDIT:
Jaotuskasti pildi saab siit:
http://www.autosoft.ru/online/acat/?idgr...25&atype=3

"Automaatika" pendiksi rullid on kehvasti näha, kuid üks on positsiooni 30 all täitsa näha. Neid peaks olema 5 tk.
Vasta
#6

Lahti murdis vist seepärast, et osa polte oli puudu ja tihvte samuti polnud.
Kardaanid on sirged, sest kui eemaldasin silla ja vahepuki vahelt kardaani kolkis ikkagi. Kuigi ühe kardaani torul on pisike mõlk.
Võtsin väljavõtte maha ja hakkasin hoolega viga otsima. Tundub, et suured laagrid on läbi. Tegelne järgmine nädalvahetus edasi.
Vasta
#7

Tükk aega asi juba korras. Viisin ühe vanamehe kätte, ta võttis siduri lahti ja nägi, et need rullikud on vagad. Tõime 45 € eest uue väljavõtte ja sai asi lahendatud. Väiksed võllilaagrid said uued.
Vasta
#8

Liigume esisilla väljavõttest kaugemale. Tagarataste sisekülgede vahe on 200 cm, esiratastel 240 cm. Kündes traktor kisub - vaja esirattaid kitsamaks panna. Adra kasutusjuhendi järgi peaks olema esirattad sama laialt või 10 cm laiemalt, kui tagarattad. Terve nädalavahetus leotasin naftas esisilla käiseid, liikuma ei hakanud seal midagi (paralleelvarda ja 2 polti reguleerimisteo juurest keerasin lahti.) Velje kilpid on juba seespool auke.
Kui kõvasti võib mõjutada esisilla käiseid (pärast kuvaldaga tagumist 2m toru võtme otsas ei jõudnud tigu keerata)? Kuuma anda (korraliku gaasipitsiga, aga kui kaua)? Teise traktoriga proovida tõmmata - suruda?

Mida arvate vahepuki jäigaks muutmisel? Esirattad ei ole kõige laiemad, mõõt oli vist 11,2-20. Kas peab midagi muutma või piisab lihtsalt siduriketaste asemel flantsi lisamisest? Teema on päevaplaanis, sest ikkagi sidur kõsisema kui näiteks raske koormaga mäest alla sõita või kui esiratas on rööpaid risti ületades rööpa põhjas. Mutter, mis "vedrusid" vahepukis surub on lõpuni keeratud.
Vasta
#9

Mis traktor see on, et rehvide sisekülgede vahe nii suur on? Reeglina on see vahemikus 120-140 cm...
Pöördadraga kündmiseks peab olema üle 125...

Ära näpi esirattaid - sea oma ader jooksma! Rööpmelisa 10-15 cm on just paras. Millega Sa künnad? Mõnda aretist ei saagi jooksma (näiteks ümberkeevitamata kolmnurkhaakega Voka nikerdised).

See sidur on esisilla kaitseks. Kui selle jäigaks teed, annab kasutaja lollusele järele mõni rauast tükk. Kõige tõenäolisemalt peaülekanne. Kui kardaanirist, siis pääsed isegi hästi.
Masinal ja lollil olevat koletu jõud...Rolleyes

Võta siduripakk välja, pese puhtaks ja kontrolli kettad üle. Kui need on usinasti libisenud, siis võivad olla õhukeseks kulunud - vaheta.

Ka surveelemendid võivad olla kuumasaanud/kulunud.

Jäik vahepukk on 52-l, kuid siis pead kardaanid ka ringi tõstma. Ning esimene peab olema teleskoop, et silla liikumisele järgi anda.
Vasta
#10

Kunagi ammu sai osa võetud mingist künniõppusest, kus lektoriks oli mingi künnimeister, mitme kuldadra omanik jne. Tema jutu järgi tuli adra regulli alustada rööpe reguleerimisest . Esmalt paika parem tagaratas, nii, et esimese tera ja ratta vahe oleks sama lai kui korpuse töölaius. Ader peab taga olema vabalt, ei tohi olla pinges. Vasakpoolsed rattad (MTZ näitel) max. laiusele ja parem esiratas pärast põllul regullida vastu künnivao seina. Kui on kuiv sügis, siis polevat vaja vasakuid rattaid näppida, aga vihmaga pidi kasu olema. Selline regull pidi tagama muretu töö, pole vaja pingsalt jälgida, kuhu traktor läheb. Ader hoiab ise traktori õigel kursil.

Vahepukist. See, et see sidur seal midagi kaitseb, on pigem linnalegend. Metsamehed viskavad tavaliselt selle 82 puki sealt minema ja asemele läheb vana 52 pukk. Masinad töötavad ja järgi ei anna midagi. Ja kogu aeg on saja protsendiliselt tagatud neljaratta vedu, niivõrd-kuivõrd seda võimaldab esisilla diferentsiaal.
Vasta
#11

(16-10-2012, 10:29 AM)Daff Kirjutas:  Kunagi ammu sai osa võetud mingist künniõppusest, kus lektoriks oli mingi künnimeister, mitme kuldadra omanik jne. Tema jutu järgi tuli adra regulli alustada rööpe reguleerimisest . Esmalt paika parem tagaratas, nii, et esimese tera ja ratta vahe oleks sama lai kui korpuse töölaius. Ader peab taga olema vabalt, ei tohi olla pinges. Vasakpoolsed rattad (MTZ näitel) max. laiusele ja parem esiratas pärast põllul regullida vastu künnivao seina. Kui on kuiv sügis, siis polevat vaja vasakuid rattaid näppida, aga vihmaga pidi kasu olema. Selline regull pidi tagama muretu töö, pole vaja pingsalt jälgida, kuhu traktor läheb. Ader hoiab ise traktori õigel kursil.

Vahepukist. See, et see sidur seal midagi kaitseb, on pigem linnalegend. Metsamehed viskavad tavaliselt selle 82 puki sealt minema ja asemele läheb vana 52 pukk. Masinad töötavad ja järgi ei anna midagi. Ja kogu aeg on saja protsendiliselt tagatud neljaratta vedu, niivõrd-kuivõrd seda võimaldab esisilla diferentsiaal.

Künni kohta käiv on õige, kuid kehtib sellisena vaid korralikult keskel paikneva tavaadra puhul. Siis võivad rööpmed erineda.

Praeguse aja atradel on nihutatav nii veolatt kui muudetav esimese saha laius. Ikka selleks, et ei peaks traktorit ümber häälestamaSmile

Pöördadra puhul peab kõik olema sümmeetriline - adra enda ehituse tõttu püsivad seaded õigena. Ainuke nõue on, et tagarehvide sisekülgede vahe peab olema piisav, et ader mõlemat pidi kündes annaks nõutud laiusega esimese viilu välja. Praegune levinud soovitus on 125 cm... Russi tavaline rööbe 1800 mm jätab sisekülgede vaheks 118...

On õige, et mõistusega asja võtval juhil kestavad kõik asjad.Cool Siiski ei ole russi "murtud" esisild heas maines mitte oma vastupidavuses...
Vasta
#12

Ader on Kverneland mod MZ, poolautomaatse spiraalvedrukivikaitsmega tavaader.
Praegu on miskipärast esirattad väga laiali - välisküljed on vist tagaratastega samal joonel. Numbritega võisin eksida, aga meelde jäi, et tagarattad olid 200 ja esirattaid oleks tahtnud kokkupoole 20 cm.
Teema on ikkagi selles, et kas on kellelgi reaalset kogemust rataste sissepoole seadmisel.

Vahepuki kohalt ma soovitud vastuse juba sain - teleskoobiga kardaan. Metsameeste eeskujul sai ka ostetud poest 19 euri maksev flants, aga kui oli puki kokku pannud, siis käigukastipoolne kardaan vahele ei mahtunud. Sai siis treitud vähekene kraed maha flantsil ja paar mm ka kinnituspoltide juurest. Siis sain ta napilt vahele vägistatud - käega jõuab keerata, järelikult pinge all pole. Väheke rämmasin, väheke kihutasin - midagi küljest ei kukkunud, järelikult töötab.
Vasta
#13

(16-10-2012, 00:58 AM)hillar2 Kirjutas:  Liigume esisilla väljavõttest kaugemale. Tagarataste sisekülgede vahe on 200 cm, esiratastel 240 cm. Kündes traktor kisub - vaja esirattaid kitsamaks panna. Adra kasutusjuhendi järgi peaks olema esirattad sama laialt või 10 cm laiemalt, kui tagarattad. Terve nädalavahetus leotasin naftas esisilla käiseid, liikuma ei hakanud seal midagi (paralleelvarda ja 2 polti reguleerimisteo juurest keerasin lahti.) Velje kilpid on juba seespool auke.
Kui kõvasti võib mõjutada esisilla käiseid (pärast kuvaldaga tagumist 2m toru võtme otsas ei jõudnud tigu keerata)? Kuuma anda (korraliku gaasipitsiga, aga kui kaua)? Teise traktoriga proovida tõmmata - suruda?

Mida arvate vahepuki jäigaks muutmisel? Esirattad ei ole kõige laiemad, mõõt oli vist 11,2-20. Kas peab midagi muutma või piisab lihtsalt siduriketaste asemel flantsi lisamisest? Teema on päevaplaanis, sest ikkagi sidur kõsisema kui näiteks raske koormaga mäest alla sõita või kui esiratas on rööpaid risti ületades rööpa põhjas. Mutter, mis "vedrusid" vahepukis surub on lõpuni keeratud.
Kahjuks ei saa aru, kas sa kiilud lahti lõid?
Vasta
#14

(16-10-2012, 19:44 PM)Meistrimees Kirjutas:  
(16-10-2012, 00:58 AM)hillar2 Kirjutas:  Liigume esisilla väljavõttest kaugemale. Tagarataste sisekülgede vahe on 200 cm, esiratastel 240 cm. Kündes traktor kisub - vaja esirattaid kitsamaks panna. Adra kasutusjuhendi järgi peaks olema esirattad sama laialt või 10 cm laiemalt, kui tagarattad. Terve nädalavahetus leotasin naftas esisilla käiseid, liikuma ei hakanud seal midagi (paralleelvarda ja 2 polti reguleerimisteo juurest keerasin lahti.) Velje kilpid on juba seespool auke.
Kui kõvasti võib mõjutada esisilla käiseid (pärast kuvaldaga tagumist 2m toru võtme otsas ei jõudnud tigu keerata)? Kuuma anda (korraliku gaasipitsiga, aga kui kaua)? Teise traktoriga proovida tõmmata - suruda?

Mida arvate vahepuki jäigaks muutmisel? Esirattad ei ole kõige laiemad, mõõt oli vist 11,2-20. Kas peab midagi muutma või piisab lihtsalt siduriketaste asemel flantsi lisamisest? Teema on päevaplaanis, sest ikkagi sidur kõsisema kui näiteks raske koormaga mäest alla sõita või kui esiratas on rööpaid risti ületades rööpa põhjas. Mutter, mis "vedrusid" vahepukis surub on lõpuni keeratud.
Kahjuks ei saa aru, kas sa kiilud lahti lõid?
Kui kiilud on need kaks polti regulleerimisteo juurest siis jah. Mutri keerasin poldi peaga tasa ja vasaraga lõin sisse.
Vasta
#15

Kataloogi koodi järgi 52-2308040 ehk esisilla kraega hülss: Kas neid oli vene ajal ka remontmõõtu? Nimelt läks minu omal krae juurest mõrdesse, ostsin hurraaga uue, aga kui kaks detaili kõrvuti panin oli kohe näha, et uus toru on 2mm peenem. Õli vist see pidama ei jää, mis on lahendus, kas uus rattareduktor?
Vasta
#16

(28-10-2015, 23:11 PM)hillar2 Kirjutas:  Kataloogi koodi järgi 52-2308040 ehk esisilla kraega hülss: Kas neid oli vene ajal ka remontmõõtu? Nimelt läks minu omal krae juurest mõrdesse, ostsin hurraaga uue, aga kui kaks detaili kõrvuti panin oli kohe näha, et uus toru on 2mm peenem. Õli vist see pidama ei jää, mis on lahendus, kas uus rattareduktor?

Nii ta on. Mul ka mingis ülemõõdus asi traktoril küljes. Ju siis taastati neid vanasti. Mis mõõdus asja vajad? Võin oma varudest otsida...
Vasta
#17

Minu omal oli 90mm kraega hülss küljes, sai mitmes poes käidud ja seal oli vaid 88m pakkuda. 
Vasta
#18

Pentti Kovanen kirjutab oma künniõpetuses kah, et tagumiste rataste vahe vähemalt 120 ja esimesed rohkem, kuid mitte tagasillast laiemalt.
Esimese viilu laius paika ajada, siis jookseks ilusti järgi.
Vasta
#19

Sai see 2mm peenem toru külge pantud ja peale kunniga laadimist, 30 km sõitu nii auklikul kruusateel ja siledal asfaldil miskeid anomaaliaid (roolilõtk, rataste loperdamine) ei tähendanud. Miski õlilarakas oli, aga see võis olla õlilisamisest, igatähes oli ratas puhtam kui katkise hülsiga sõites.
Vasta
#20

Ei ole tegelenud teemaga, aga nagu arvata oli siis hakkas ropult õli välja ajama. 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne