Adra seadistamine
#81

Jah, mõtlesingi seda, et adra tagaotsa vaja rohkem vasakule sättida. Tallad on muidu head ja viimane tald on ca 50cm pikk. 
  Küll aga diagonaaltõmmits on pinges, sest adra veovõlli reguleerulatus on lõpus ja selleks, et esimene hõlm oleks künnivao äärest sama kaugel kui teiste hõlmade omavaheline kaugus (mul sätidud 16 tolli), peabki diagonaal tõmmitsaga veel lisaks kaasa aitama ja tõmmitsaga paremale poole tõmbama. Otse vabalt järgi jooksma pannes tuleb esimese hõlma laius sinna 20tolli kanti ja see on ilmselgelt liig. Lisaks pole adra raam nii pikk, et teisi sama laiuse peale sättida. Selleks, et saada vabalt ja otse teda vedada, ei oska ma muud välja mõelda, kui vist traktori parempoolset ratast sissepoole lükata. Ja siis jääb veel esiratas.....

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#82

(25-10-2015, 18:43 PM)hannest Kirjutas:  Misasi on valesti, kui ader surub traktori nina paremale, küntud ala suunas ja esiratastega peab pidevalt vastu hoidma? 

Ader jookseb mingil põhjusel vasakule. Mihandne ader? On alati teinud?

Lääne ader peab jooksma vabalt lõtvade tõmmitsatega. Vene adralaadsed tooted ei pruugigi otse jooksma jääda, kuna haakeseade on viltu (õigemini, täiesti otse) küljes.

Kui I viilu laius on liiga suur, siis lükka atra paremale haakelatil. Ega liiga suure traktoriga ei künna? Palju on tagarehvide sisekülgede vahe?

Kui adral on vana tüübi keeratav haakelatt, siis nagu juba mainiti, keera atra "vasakule".
Vasta
#83

Ainuke teema kündmisest, mille leidsin siit, seepärast võtan õiguse postitus siia teha.
Kas te teate, mis on sügavkünd? Laske enne video vaatamist võimalikud sügavused peast läbi!

https://www.youtube.com/watch?v=7xf1u5PnXa4

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#84

youtubes näinud kus lastakse 60-100cm, kas see om sügav? viimasel juhul oli 2 traktorit vedamas 1hõlmalist atra
Vasta
#85

Mis kulda sealt alt leitakse siis ka? Ehk mis on nii sügava künni mõte kui üldse on põllumajanduslikud eesmärgid?
Vasta
#86

(12-05-2016, 21:31 PM)raivo45 Kirjutas:  Mis kulda sealt alt leitakse siis ka? Ehk mis on nii sügava künni mõte kui üldse on põllumajanduslikud eesmärgid?

Sügavkündi tehakse näiteks võsastunud põllule, kust on võsa maha võetud ja kännud vaja sisse künda. Aga muidugi mitte 1m sügavuselt ei künta siis....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#87

Kas mitte  JOSSI järel veetav sooader ei olnud võimeline kuni 120 cm sügavusele minema.

Aga melioratiivsetel eesmärkidel on vahel vaja ka sügavamalt künda kui 23 cm. Aasta tagasi vaatasin kuidas Valmapi mehed põllu võsast puhtaks tegid, sooadraga üles kündsid või siis kännud maa sisse kündsid ja põllu siledaks kultiveerisid. Künnivao sügavus oli mulle pea aegu põlvini,

Aquila captas non muscas.
Vasta
#88

Põhjuseid võib olla mitmeid ja täiesti erinevaid. Reeglina on eesmärgiks kätte saada allpool paiknev liivane kaltsiumirikas pinnas mis on sobilik mitmetele pòllukultuuridele nagu näiteks viinamarjad. Vein ju meile meeldib?

Teisalt on liivane pinnas ideaalne vihmaste perioodide üleelamiseks, kuna imeb endasse kogu vee mis taevast alla sajab. Sel teemal võiks pikalt kirjutada aga keda see ikka huvitab, pealegi pikk jutt ......jutt.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#89

Näed siis (ala)teadlikult jätsin küsimuse asja mõttekusest tegemata, vastused juba tulevad, targad inimesed koos Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#90

(12-05-2016, 21:53 PM)Daff Kirjutas:  Kas mitte  JOSSI järel veetav sooader ei olnud võimeline kuni 120 cm sügavusele minema.

Aga melioratiivsetel eesmärkidel on vahel vaja ka sügavamalt künda kui 23 cm. Aasta tagasi vaatasin kuidas Valmapi mehed põllu võsast puhtaks tegid, sooadraga üles kündsid või siis kännud maa sisse kündsid ja põllu siledaks kultiveerisid. Künnivao sügavus oli mulle pea aegu põlvini,

Vao sügavus põlvini???Kui pikk mees siis teaks kui sügav künd oli Big Grin
Vasta
#91

(12-05-2016, 21:31 PM)raivo45 Kirjutas:  Mis kulda sealt alt leitakse siis ka? Ehk mis on nii sügava künni mõte kui üldse on põllumajanduslikud eesmärgid?

Saksa ja Hollandi mõnes piirkonnas on mulda 3 m. Arvestades selle toimuvat tapmist (sõidukorrad+mass) on neil säärane sügavalt tõngumine kasulik. Minu põllul ei tule 20 cm muldagi igal pool kokku... Sad
Vasta
#92

Hästi pikkade porgandite jaoks on vaja sügavalt künda.
Vasta
#93

Kuna sügis pole enam kaugel, siis äkki keegi härrastest ütleks, kuidas künda kokku?
Raamatust lugesin, et künda kõigepealt lahku poole küntavast sügavusega. Seda kaks adra laiust ühele ja teisele poole. Ja siis juba täis sügavusega kokku.
Mis selle lahku kündmisel algul nagu mõtet on?

Kui kedagi huvitab adra mark, siis kolmnurgaga Voka. Ärge tulge rääkima, et seda ei saa jooksma ja normaalselt kündma Wink .

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#94

(11-08-2016, 12:43 PM)52mees Kirjutas:  ...
Ärge tulge rääkima, et seda ei saa jooksma ja normaalselt kündma  Wink .

Saab ikka: lõikad kolmnurga küljest ja ehitad normaalse nurga all veolati asemele. Või keevitad kolmnurga paslikult viltu tagasi. Ega ilmaasjata atradel veolatt jõnkusga ole.

Alt lahti kündmise mõte on peamiselt pikaealiste ja talvituvate umbrohtude äratapmine. Kui juuri läbi ei lõika, on järgmisel kevadel terve hulk tegelasi kenasti elujõulisena tagasi. Ja näituseks puju vaid irvitab keemia peale.

Nii ongi kõige lihtsam selle adralaadse tootega: poole sügavusega keskelt lahti, täissügavuses kokku tagasi. Tuleb kõrge küll, aga saab alt lahti ja aega ei kulu sihtimisele-seadmisele. Tasase ja pealt kinni kokkukünni saad siis, kui hakkad künnisügavust järk-järgult suurendama iga ringiga, aga esiteks on sellega mängimist ja teiseks tekib nii põldu perioodiline ebatasasus. Paha seegi.

Variante on teisigi.
Vasta
#95

Tere. Oleks paar küsimust atrade kohta. Omal teadmised selle koha pealt puudulikud.

Kas võiks tekkida probleeme adra jooksmasaamisega, kui 3-sektsioonisel võtta ära kaks tagumist sektsiooni? Oleks saadaval Överum S300 * millele saaks paigalda taha tugiratta. Tarvis oleks T25-ga umbes 25 cm sügavuselt künda.

Kasutada oleks ka üks vanemat tüüpi vene kahehõlmline ader, millel puudub kivikaitse. Kas selle puudumist annaks kompenseerida sellega, kui ülemise tõmmitsa kinnituspolt asendada millegi lihtsamalt purunevaga (näiteks alumiiniumist tapp)?
-----------------------
*   http://www.kongskilde.com/no/nb-NO/~/med...SPL_S.ashx
Vasta
#96

(24-08-2016, 00:58 AM)corvus Kirjutas:  Kasutada oleks ka üks vanemat tüüpi vene kahehõlmline ader, millel puudub kivikaitse. Kas selle puudumist annaks kompenseerida sellega, kui ülemise tõmmitsa kinnituspolt asendada millegi lihtsamalt purunevaga (näiteks alumiiniumist tapp)?

T25 ongi selle adra kivikaitse, ega see põka juba korpust pahupidi ei tõmba.
Vasta
#97

(24-08-2016, 00:58 AM)corvus Kirjutas:  ...
Kasutada oleks ka üks vanemat tüüpi vene kahehõlmline ader, millel puudub kivikaitse. Kas selle puudumist annaks kompenseerida sellega, kui ülemise tõmmitsa kinnituspolt asendada millegi lihtsamalt purunevaga (näiteks alumiiniumist tapp)?
-----------------------
*   http://www.kongskilde.com/no/nb-NO/~/med...SPL_S.ashx

Esimeste traktorite aegu kasutati kahehobuseatru vms mis haagiti taha puupulka kasutades, see töötas kivikaitsena.
Aga ma kahtlen, kas ülemise tõmmitsa kinnitus on esimene, mis kivi korral järele annab? Kui kivi ette jääb, siis ülemine punkt hakkab ettepoole liikuma ja kas seal tekib selline jõud, mis "kaitsme" ära murrab?

P.S. Omal 15hj hiina trakats, mille taga kahehobuseadrast tehtud ader. Kiviga kohtudes tükib adrale liiga tegema küll (keerab nina kõveraks vms), enne kui traktoril külje ette veab ...
Vasta
#98

>> T25 ongi selle adra kivikaitse, ega see põka juba korpust pahupidi ei tõmba.

Vannast ilmselt sirgeks ei tõmba, küll aga on ühel hõlmal juba praegu tera ots murdunud. Valmis asendustükke sellele uunikumile saada pole.

>> Aga ma kahtlen, kas ülemise tõmmitsa kinnitus on esimene, mis kivi korral järele annab? Kui kivi ette jääb, siis ülemine punkt hakkab ettepoole liikuma ja kas seal tekib selline jõud, mis "kaitsme" ära murrab?

Vanemal kahehõlmalisel Fiskars "Kyntäja" adral ja samuti mainitud Överumi kahehõlmalisel talitleb kivikaitsmena mõlema korpuse jaoks ühiselt raami ülemine vedrudega tugi. Kivi otsa sattudes peaks siis ader tervikuna üles kerkima. Vaatasin pmkaubamajast, kas oleks juba valmis kaitsepolti, mis sinna tõmmitsasse sobib, aga ei leidnud. Torujupp pole samuti vist sobilik, kuna arvatavasti läheb kergelt lapikuks ja jääb kinni.
Vasta
#99

Aga konstrueeri tõmmitsa asemele vedruga kokkusurutav põrklink,analoogselt niiduki aisaga.
Vasta

Neil atradel peaksid olema piisavalt nõrgad poldid mis lõikuvad puruks kiviga kohtudes, vedrusid küll ei ole kuid on polt kivikaitse ma arvan....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne