Adra seadistamine

(05-10-2019, 15:52 PM)huvi5 Kirjutas:  
(05-10-2019, 09:39 AM)muska71 Kirjutas:  
(04-10-2019, 22:22 PM)Maisalup1 Kirjutas:  Ja kui seisma jätad, pese puhtaks ning mingi suvalise määrdega määri hõlmad pealt sisse, et nii hullult ei roostetaks... järgmine aasta lihtsam

järgmine aasta enne kündi tuleb ju määre eemaldada?kaabitsaga pealt maha?

Esimese vao lõpus näed, et kaabitsaga pole enam midagi peale hakata, kuisiis üksikute roostes kohtade pealt siiski muld minema lükata.
nõus,aga kas see looduse reostus pole?
Vasta

(05-10-2019, 16:16 PM)muska71 Kirjutas:  
(05-10-2019, 15:52 PM)huvi5 Kirjutas:  
(05-10-2019, 09:39 AM)muska71 Kirjutas:  
(04-10-2019, 22:22 PM)Maisalup1 Kirjutas:  Ja kui seisma jätad, pese puhtaks ning mingi suvalise määrdega määri hõlmad pealt sisse, et nii hullult ei roostetaks... järgmine aasta lihtsam

järgmine aasta enne kündi tuleb ju määre eemaldada?kaabitsaga pealt maha?

Esimese vao lõpus näed, et kaabitsaga pole enam midagi peale hakata, kuisiis üksikute roostes kohtade pealt siiski muld minema lükata.
nõus,aga kas see looduse reostus pole?
Kui roheline oled, siis määri margariiniga!
Vasta

(05-10-2019, 17:42 PM)Meistrimees Kirjutas:  
(05-10-2019, 16:16 PM)muska71 Kirjutas:  nõus,aga kas see looduse reostus pole?
Kui roheline oled, siis määri margariiniga!

Huvitav kas traktorite sõlmede määrimine tavotiga pole reostus, või kilode kaupa rehvidest tekkiv kummipuru või tilkuv mootor ja veovõlli leemendav ots, aiplääd mis traktori roolis olles selfisid toodab või lihtsalt tutikas fänsi traktor, et oleks sitaks mugavam tagumendil atra järele lohistada. Huvitav kas need asjad on tekkinud lillelõhnast ja ullumullust ning evivad tühja koha pealt ainult puhast margariini jumala armust. Ah õige jah, need asjad on ju kõik reguleeritud normaalsus millel reostusega suurt sittagi pistmist pole...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kellel veel kündmata on ja ei tunne ennast spetsialistina, siis need peaks vaatama üsna head õppefilmi kuidas ja mida peaks tegema, et künd viisakas välja tuleks.

Vasta

Künnist ja adra reguleerimisest oli asi päris kaugel.
Vasta

(28-11-2019, 21:10 PM)mutikas Kirjutas:  Künnist ja adra reguleerimisest oli asi päris kaugel.
Ehk täpsustad ja kommenteerid, et päris lollid ka aru saaksid ja oma maad ikka enne jõule mustaks jõuaks keerata. Veel parem teed oma klipi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

See video ei ole mitte atradest, vaid adralaadsetest toodetest. Ühesahalise motoplokiadra juures midagi seada ei ole. Kahesahaline ader, mille haakelatt ei ole nurga all raamiga, vaid risti, ei hakka kunagi normaalselt kündma. Mulda tuhnida sellega muidugi saab, selles pole küsimus.

Pöördadra kohta on päris hea see:
https://www.youtube.com/watch?v=iItk5NOxDKs

Tavaadral võib parema ja vasaku poole võrdlused ära jätta, aga see on siiski kasulik ära teha, et oleks lihtsam aru saada, mida ader tahab.

Tavaadraga kündmise alguse  kohta on siin videos natuke:
https://www.youtube.com/watch?v=GyNN9m6rgk0

Kas teha kolme või nelja käiguga sulgemine, on maitse asi. Pikema adraga tehakse põhjusmõtteliselt samamoodi, ainult peab jälgima, et kusagilt läbi lõikamata ei jääks.

Lõpetamisel mingeid erinippe ei ole. Ainult peab jälgima, et eelviimase käiguga jääks kündmata adra töölaius miinus ühe saha laius! Ning eelviimase käigu peaks tegema nii, et viimane sahk künnab pooles sügavuses, Tagasi tulles künnab siis viimane sahk seda järgijäänud mulda. Nii saab vältida "kaitsekraavide" teket põllule.
Vasta

(28-11-2019, 22:26 PM)metsakohin Kirjutas:  ... ja oma maad ikka enne jõule mustaks jõuaks keerata. Veel parem teed oma klipi.

Palun lõpetage mulla vägistamine! Kui tänaseks ei ole küntud, siis näitab kündmine vaid hoolimatut suhtumist põllumehe suurima liitlase, mulla suhtes.
Vasta

(29-11-2019, 09:49 AM)v6sa Kirjutas:  
(28-11-2019, 22:26 PM)metsakohin Kirjutas:  ... ja oma maad ikka enne jõule mustaks jõuaks keerata. Veel parem teed oma klipi.

Palun lõpetage mulla vägistamine! Kui tänaseks ei ole küntud, siis näitab kündmine vaid hoolimatut suhtumist põllumehe suurima liitlase, mulla suhtes.
Isand V6sa ei peaks end väga puudutatuna tundma sest minu pandud link oli mõeldud rohkem neile, kes ei kasuta uut ja sirget riistvara kündmiseks vaid on kuskilt saanud mingi seadme, mis mõeldud mulla keeramiseks ja võibolla polegi see mõeldud sellise traktori haakesse.
Siis tulevad mängu töölaiuse sobitamine traktori laiuse järgi ja sahkade nurgad sest korpused võivad olla kõveraks tehtud ja siis tulebki sahad näiteks kiiludega paika seada et traktori nina ära ei lükkaks.
Mis aga kündmise ajastust puudutab, siis mõned mullatüübid mida on väga kehv künda on pealt kergelt külmununa lihtsamad künda.
Mahepõllunduses aga on teemaks võimalikult palju umbrohtusid hävitada ja paljud usuvad, et kui esimene külm on ära olnud ja maapealse osa ära võtnud ning taim on puhkeseisundis on kaval ta ümber keerata et külm ka juured ära külmetaks ja kuivataks.
Sooja ilmaga aga juurdub ta uuesti.
Vasta

Jätan selle siia:
http://pk.emu.ee/struktuur/mullateadus/m...mullapaev/

Me arvame endast väga palju, aga teame looduse keerukatest seostest häbiväärselt vähe.
Vasta

[attachment=79142]Panen pildi oma 60 aastasest vanakesest, millega saab kartulimaa perselapi üle käia.
Aastakümnetega olen teda käepäraste vahenditega ka jõudumööda arstinud ja kõige hilisem 
künd oli 9 detsember.  Alrad


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Sampo adrad olid heast materjalist ja täpselt tehtud. Kui palju on kuuekümne aastaga kasutajad lõhkuda suutnud, on igal üksikul juhul individuaalne. 

Pildi järgi tundub üsna sirge selgrooga olema. Kuidas tegelikult on? Jooksevad sahad-terad-hõlmapikendid samal joonel?
Ma tunnistan oma teadmatust: kas sel on kivikaitse automaatne (vedru surub kivi järel saha uuesti masse) või poolautomaatne (ehk ader tuleb korraks maast välja tõsta saha asendi ennistamiseks)?

Kartulimaa künniks oleks hea selle külge passitada vähe järsema nurgaga rohkem kobestavaid hõlmu. Kui on tahtmist, siis Frank Originali kataloogist võiks leida: https://frank-original.com/. Neil on päris vanadele asjadele tükke uustoodangus. Molbrol ei pruugi olla enam nii vanale soomlasele.

3x14" (ehk 3x35,5 cm) on russile mõnus kerge suutäis ja neljakümnele paras. Toona oli suur traktor üheksakümmend ja "tavaline" kuuskümmend hobujõudu.

Muretut sahkamist!
Vasta

(29-11-2019, 15:15 PM)v6sa Kirjutas:  Sampo adrad olid heast materjalist ja täpselt tehtud. Kui palju on kuuekümne aastaga kasutajad lõhkuda suutnud, on igal üksikul juhul individuaalne. 

Pildi järgi tundub üsna sirge selgrooga olema. Kuidas tegelikult on? Jooksevad sahad-terad-hõlmapikendid samal joonel?
Ma tunnistan oma teadmatust: kas sel on kivikaitse automaatne (vedru surub kivi järel saha uuesti masse) või poolautomaatne (ehk ader tuleb korraks maast välja tõsta saha asendi ennistamiseks)?

Kartulimaa künniks oleks hea selle külge passitada vähe järsema nurgaga rohkem kobestavaid hõlmu. Kui on tahtmist, siis Frank Originali kataloogist võiks leida: https://frank-original.com/. Neil on päris vanadele asjadele tükke uustoodangus. Molbrol ei pruugi olla enam nii vanale soomlasele.

3x14" (ehk 3x35,5 cm) on russile mõnus kerge suutäis ja neljakümnele paras. Toona oli suur traktor üheksakümmend ja "tavaline" kuuskümmend hobujõudu.

Muretut sahkamist!

Kiviga kohtudes lükkab ühe korpuse üles ja alla peab selle ise suruma. Kuna külglõtkud on suured, siis on korra takistuse taha nii kinni jäänud, et tõmbas sääre pooleks.
Lappisime ära ja panin ta viimaseks e. kolmandaks korpuseks. Otse ei jookse seal enam suurt midagi, eriti keskmine hõlm, töö saab tehtud ja sügisel sõnnik sisse küntud.
PS. ilma põllule rammu andmata ei ole mõtet ühe koha peal midagi pikemalt kasvatada. Kevadel käin maa veel väiksema sügavkobesti ja s-pii kultivaatoriga üle.
Vasta

Parem sügisene songermaa kui kevadine künd, pole veel hilja midagi, soomes alles poisid panid adrad külge eile...  Toungue

Minu isiklik "rekord" pärineb üleeelmisest aastast kus vanaaasta õhtul kell 7 enne külaliste tulekut põllu küntud sain, oli pealt kümmekond cm külmetanud  aga kevadel oli selle eest muld 5+. ...minuarvates.  Keegi teine võib teisiti arvata aga...väga ei koti. 


 Ega tänavu väga teisiti pole, vajalikud põllud on küntud aga üks uudismaa on pooleli, oli suur tahtmine linttraktoriga künd ära proovida aga kuidagi tulid kiired asjatoimetused peale ja nüüd lint seisab põlluääres juba üle kuu aja, ehk järgmine nädal eesti tulles saab küntud, kuigi vist üsna niiske nüüd...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

õigel künni ajal oli pehme ja raviga sitta laotades uppus too munadeni ära,põksiga appi minnes ja lähedalt tõmmata üritades uppus ka see,aga õnneks ronis ise kaapides välja ja sain ka ravi pärast kätte.nüüd maa külmand ja teisipäeval sonkisin ära,ca 5 cm oli külmand,aga põks sikutas küll kahehõlmalist fiskarssit.naine muidugi arvas,et uputan põka koos adraga ära ja saan nussida Big Grin  panin isegi zil velje taas tagarattale külge nii vints kohe võtta.
Vasta

(29-11-2019, 18:27 PM)mlsluik Kirjutas:  Parem sügisene songermaa kui kevadine künd, pole veel hilja midagi, soomes alles poisid panid adrad külge eile...  Toungue
...

Selle ütlemise ajal peeti väga heaks saagiks 2 t hektarilt... 

Ning ka sel ajal ei öelnud nii need põllumehed, kel asjad korras olid. See oli ikka patoloogiliste hilinejate vabandus.

Maad tuhnida saab ikka. Kergelt krõbedalt koorikult lihtsamgi, eriti libedal savimaal. Egas inime mulla karjumist kuule, see ju surnud pinnas vaidSad
Vasta

Vaatan eestis ringi et ka 6-7-8 tonni hektari mehed veel künnavad praegu... aga see selleks.

Mina igatahes sain viimsed künnid 8ndal detsembril tehtud, vanavanemate raske töö meenutuseks kündsin teise talu heinamaad lindiga ära. Eesmärk mitte nii väga põlluharimine vaid pigem kevadel maade planeerimine ja silumine söödi tarbeks, läheb heinaseeme peale. Igatahes oli täitsa huvitav, kõige muud olen nagu 75'ga teinud, rabas kogujad vedanud, freesinud, kodutalus kultiveerinud, planeerinud jms teinud, aga kündnud pole. See vana kabiiniga masin kündis üldse viimati üle 25 aasta tagasi... Igatahes adra sain järgi ja kuidagimoodi jooksma ka, eks ideaalse tulemuse jaoks pean ära vahetama veoaisad ja tõmmitsad. Veoaisade lõtk on mehine ja tõmmitsad kinni keevitatud, oleks vaja aga vähe veel atra keerata. Õnneks uued detailid olemas. Igatahes sai maa mustaks, see põhiline, paar viletsat Smenaga filmitud videot ka...






[Pilt: 011228525115e98.jpg]

[Pilt: 01122852435c23a.jpg]




Peale seda kõike sai masin ka lõpuks puhtaks pestud ja hoovinarriks sätitud, led pirnid ja 12v väike alaldi järgi ja kevadet ootama... 

[Pilt: 0112287593eed51.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Lõpetanud Svestra Centris nägin äraviimise ootel Norra? Rootsi? atra, millel sahad kõrvuti ühel joonel! Lämmastikuga kivikaitsed jne nagu ikka heal adral. Arvati et mahepõllumehe jaoks? Kas ikka on, inimene ju temagi.
Vasta

(13-12-2019, 23:18 PM)mlsluik Kirjutas:  Vaatan eestis ringi et ka 6-7-8 tonni hektari mehed veel künnavad praegu... aga see selleks.

Mina igatahes sain viimsed künnid 8ndal detsembril tehtud, vanavanemate raske töö meenutuseks kündsin teise talu heinamaad lindiga ära. Eesmärk mitte nii väga põlluharimine vaid pigem kevadel maade planeerimine ja silumine söödi tarbeks,
...

Needsamad mehed võiks saada ka 10+, aga nad eelistavad künda. Ja siis imestavad, kuidas kevadine niiskusevajak küll tekkida saab. Aga see selleks. Ainult asjatust künnist loobumisega kümmet ei korista, on ka õige.

Ilus sinine asi on. Selle elushoidmine on väärt tegu. Cool Neid pole enam palju järel. Üks ilusamaid nõukogude traktoreid.

Heinamaa tuhnimine ei olnud väga mõistlik, aga eks vabal maal võib igaüks oma elu keeruliseks teha talle sobival moel. Kui kusagil kaamera vaateväljast väljaspool just ei olnud põlvesügavusi "vältimatult tekkinud" rööpaid. Neist saab tõesti lahti vaid mullaga täites või kogu henamaad teadlikult ära hävitades.

Kõnealune adralaadne toode on suurepärane näide, sellest, et nõukogude tööstus ei suutnud mõttega toota mitte ühtegi haakeriista traktoriga sobima. Kui see asi oleks olnud viiehõlmaline, oleks ilmselt jooksnud üsna valutult nii põllul kui vaos kündes. Paraku mitte sellise haardelaiusega enam. Neljasena sai künda vaos talutavalt, põllukünniks jäi juba liiga vasakule. Kolmesena kõlbab vaoskünniks, aga selle jooksmasaamine eeldab haakeseadme küljestlõikamist ja õige kaldenurga all atagasikeevitamist. Sellel on põhjus, miks lääne atradel on haakelatt viltu ja kesktõmmitsa püstak "vasakul".

Aga kuna Bakuu oli meie, siis kütusekulu oli pohlad ja kevadel kolm korda kultiveerimine, et saada adra põllul vedamisest tekkinud augud ja mõttad enam-vähem tasaseks, normaalne praktika. Saadi 20 tsentnerit ära niigi.

Ainus enam-vähem toimiv komplekt oli K-701 + 8-hõlmaline 40-sentimeetrise sahalaiusega rippader. Aga see rong jälle tallas mulda rohkem, kui kündmisega head tegi.
Vasta

Meenuvad ühed legendaarsed sõnad"Kui su natt kolmest ei jõua vedada,tee neljaseks siis jõuab" Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne