Adra seadistamine
#1

Selline küsimus seoses künniga,kuidas see adra seadistamine siis välja näeks.No atra ei saa ju suvaliselt ka järgi panna.Kui sügavale peaks panema.Traktor on 1970a t-25 ader on mingi 2 hõlmaga vene oma.Kunagi vedas seda atra t-40
Vasta
#2

Big GrinBig GrinBig Grin Tegu ikka Auto-Moto foorumiga. Siin foorumis ja teemas künnivõistlusi ei peeta vast?

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#3

Küsimus tehnikateemaline ja konkreetselt esitatud, ei näe, miks see siia sobima ei peaks.
Vasta
#4

(23-03-2012, 12:47 PM)h2rra Kirjutas:  Big GrinBig GrinBig Grin Tegu ikka Auto-Moto foorumiga. Siin foorumis ja teemas künnivõistlusi ei peeta vast?

Sa vaata enne, mis alamfoorumis küsimus esitatud on, kui siia läbustama tuled: veoautod, traktorid ja muu rasketehnika. Seega on kõik täiesti OK. Rohkem sallivust!

Põllutehnika hooldamist, remonti jne. puudutavaid küsimusi on siin ju ennegi esitatud ja ei ole need seni kedagi seganud. Ei saa seega üldse aru sellise halvustava postituse tegemise mõttest.


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#5

Big Grin Ärge nüüd kohe karjaga hammustama kah tulge. Poisist kahju,sest ühes postituses märkis et kahe päeva pärast algab kool ja pole palju aega. Põllumehed oma foorumis tegelevad KÜNNIGA nagu postitaja algselt soovis infot.See aga tehnika foorum, nagu olen aru saanud. Milleks siis noort poissi eksitada,kui on täpsemate teadmistega kohti. Samas see ju kevadel tänuväärt ettevõtmine noorte poolt. Jorh Adniel Kiir läks kah mõisavalitsejaks õppima ja põldu ei tohi narrida, nagu vanasõna ütleb. Nii et äge torisege vaid leidke elus rohkem positiivsust ja suunake noori .
Parimat Margus.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#6

(23-03-2012, 14:34 PM)h2rra Kirjutas:  Põllumehed oma foorumis tegelevad KÜNNIGA nagu postitaja algselt soovis infot.See aga tehnika foorum, nagu olen aru saanud.

Nojah, kui ader ei ole TEHNIKA, siis...

Kindlasti on kohti, kus küsimuse esitaja saaks ehk rohkem ja pädevamat infot, kuigi usun, et ka siin on inimesi, kellel põllutöömasinate reguleerimisel, remondil jne. kogemusi.

Kui Sa, lgp h2rra, tead mõnda foorumit vms., kuhu küsimuse esitaja võiks oma murega pöörduda, siis viita palun sellele siin samas teemas! Ja ega ei saa ju keelata tal esitada sama küsimust ka mitmesse foorumisse.
Lihtsalt Sinu esimene postitus selles teemas jättis mulje, nagu ei oleks põhimõtteliselt traktoreid ja põllutöömasinaid puudutavad küsimused siia foorumisse oodatud.

Parimat, Silver


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#7

Parema aisa ülemine tõmmits keera lühikeseks ja vasakut veidi pikemaks, et ader jookseks maaga parralleelselt kui ühe rattaga künnikraavis sõidad.
Samuti reguleeri aisade külgmised tõmmitsad nii palju paremale et ader jookseks paremale rattale nii lähedale, et jõuaks ära pöörata kui jätad liiga kaugele siis ei lõika lahti ja ei tee tööd korralikult. keskmine tõmmits pane nii tundejärgi, et viimane sahk liiga maasisse ei läheks.
Adra tugiratas säti nii, et ader jookseks ca.25 sügavuselt, peaks küll olema.

Nii seadistasin oma adra esimesel künnil mina. Algus oli päris jube aga siis kui paika sain, oli juba ilus. Katsetamise värk ka mingilmääral. Adraks oli mul Odessa kahe hõlmaga.
Vasta
#8

Lihtne googeldus märksõnaga "põllumeeste foorum" annab lugemist mitmeks nädalaks. Ja kuna postitaja eelmistes teemades oli soovitus "kasuta otsingut" siis ei ole ju raske oma soovi tippida Googlesse.Kõike ei jõua ju ette nämmutadaja las seda teevad asjatundjad. Ksf huvi5 leidis selle aja ja kribas kiire vastuse.Täpsemalt aga ikkagi otsing....

Parimat Margus.

http://www.google.ee/search?aq=0&oq=p%C3...ste+foorum

Ps. Modedel pärast liigutada-kustutada kui on teema solkimine

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#9

Kõige rohkem abi sain ma muidugi huvi5-elt ja h2rra-lt,tänanBig Grin,eelmineaasta kui ma atra sättisin,siis ma lasin kõik tõmmatsad ühekõrguse peale,ja sellest arvatavasti ka viga,tänavu teen kõikõigestiBig Grin
Vasta
#10

Ader on tehnika? On... Seega, milleks norida.

Pealegi on künd niivõrd hävitav ja kallis tegevus, et on ainult tervitav teadmiste otsimine enne pahanduse tegemist.Cool

Adra häälestamisel on üks reegel: adra raam peab künnil olema maaga paralleelne. Siis peaks sirge ja loksudeta adra korral olema kõigi sahkade töösügavus võrdne. Tasub meeles pidada, et traktori tagaosa veol vajub. Sõltuvalt rehvirõhust ja mullast nii 1-6 cm. Kõnealune ülemõõduline motoplokk vast nii 2 cm jagu, mida tuleb pikikalde seadmisel arvestada.
Pikikallet reguleeritakse ülemise tõmmitsaga, külgkallet püsttõmmitsatega. Need tasub keerata nii lühikeseks, kui vaja.

Ader peab jooksma vabalt. Kui tuleb tõmmitsatega piirama hakata, on tegu vägistamisega, sest ader ja traktor kokku ei sobi. Teadmata adra ehitust, võib reguleerimine olla võimatu (näiteks kolmnurgaga kinnituv Voka ader). Reguleerimiseks tuleb nihutada veolatti külgsuunas nii, et viisakalt vaos oleva tagaratta korral oleks vabalt jooksva adra esimese saha töölaius võrdne teistega.

Ega ilmaasjata ei ole vähegi mõistlikel atradel veolatt poltkinnitusega (ja tavaatradel veel vändakujuline, et vähendada püsttõmmitsa kruttimise vaeva).

Künnisügavuse määrab muld. Alt ei tasu kruusa/savi/rähka üles künda. Kuigi, ega see näks jõuagi suurt paha teha.Big Grin 25 cm on hea keskmine, kuid Põhja-Eestis ja Läänes võib osutuda paljuks.

Mulla kahjustamise vähendamiseks ja veovõime parandamiseks peaks tagarataste rehvirõhk olema võimalikult madal. Kui traktor teel ei sõida, siis võiks minna suisa 0,6 bar peale - vihmauss tänab (kui ellu jääb) ja traktor ei kaevu nii kergesti sisse.

Lahku- ja kokkukünnid on keerukamad, neid on hõlpsam raamatust lugeda.

Eestis on olemas Eesti Künniselts (http://www.atammel.ee/eks.htm), kes on mitmel korral andnud välja üllitist "Kivi sahka". Seal on muu hulgas sees ka künniõpetus. Tasub neilt uurida, miks seda künniõpetuse osa PDfina veel lugeda ei saa...
Vasta
#11

Esialgsel reguleermisel ajasin traktori vasakuid rattaid pidi künnisügavuse võrra kõrgemale (prussidele-plankudele) ja siis ujuvas asendis timmisin adrakorpused ühtlaselt kõvele maale toetuma. Siis künni proovitükil leidsin ülemisele tõmmitsale sellise pikkuse, et ruttu maasse läheks, aga sügavust enamvähem vabalt hoiaks, mitte kogu jõust vaorattale ei vajutaks enam. Siis alt kettidest adrale selline asend pikitelje suhtes, et töökäikude vaheline vagu teisega äravahetamiseni sarnane saaks. Ja kõik v6sa ja selle teise mehe nipid ka käiku!
Vasta
#12

Tänan,v6sa ja pen.skar-it heade nippide eest,nüüd mul teadmiste pagas täiendatud ja künniks valmisBig Grin.tänan veelkord,ja oleks veel selline asjakohane küsimus,kas 1970 a 25 diffrilukustust ei ole või on.
Vasta
#13

Harkovi traktoritehases alates 1966. kuni 1972 a toodetud traktoril puudub minu TEADA diffrilukustus.
Vasta
#14

Ok,nüüd siis see ka teada.Homme sätin adra ära ja 2 nädala pärast kündma
Vasta
#15

Mul ei jaksa Harkovi T-25 ühte hõlmagi 25 cm sügavusel korralikult järgi vedada, ammugi siis veel kahte? Eks see sõltub maa tihedusest, libedusest ja adra lehe laiusest ka muidugi.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#16

Sõltub adrast. Meie muldvanal kvernelandi adral võiks veel kolmaski [b]poolvint[/b] hõlm põka minekupoolest olla. Ju tube`s on kahjuks väikstel traktoritel järel adrad, mis raiskavad mitu hobujõudu ülearu. Tasub kuusakoskil silma peal hoida- vahel satub sinna kõverakskakutud raami pärast moodne suur ader. Räägid välja 2-3 hõlmaga jupi sellest. Ei tasu karta poolvint adrahõlma (ca 1 m) või täisvindi (ca 1,5m) suurt pikkust- teeb kuramus ikka hea töö aeglasel liikumiselgi.
Vasta
#17

wikil õigus,ei suuda ta 25 cm sügavuselt lasta si***gi.peab olema u17-15 cm.aga asi võis olla ka vales seadistamises.nagu sellest teemast aru sain seadistasin ma adra täiesti valesti.Aga ma elan siin pärnu maakonnas Laadil,siinkandis on suhteliselt kerged ja liivased põllud.
http://www.youtube.com/watch?v=UnLZXw2urNA
meil on siin veel selline hiinaime,ise kaalub ta tühjalt 700 kilo.Sellega on käidud metsas puid tegemas 1 hõlmalise adraga küntud 1,2 ha.Kütust võtab ta imevähe,kuna mootor on tal 15 hj ja kw kõigest 12.Aga vaheltharimiseks on ta hea,ei jää hätta ka kultiveerimise ja äestamisega



NB!!!!!VIDEO EI OLE MINU
Vasta
#18

aiamaad võite jah 15-17cm sügavuselt künda aga korralikku kartulimaad nii ei saa.
Vasta
#19

Kõik oleneb tõesti adrast. Vanaisal on ühehõlmaline jäik vene ader, seda ikka annab vedada. Teine ader on kahehõlmaline poolvint, seda veab isegi kergemini, kui seda vene oma.
Sai nähtud, kuidas põkaga prooviti sööti künda. Ega ei jõudnud eriti minna. Siis timmiti ader madalalt võtma, aga siis ei põõranud korralikult ümber kamarat, jäid mättad. Teiskordsel kündmisel ei läinud asi paremaks Big Grin. Lõpuks leiti vene kolmehõlmaline jäik ader ja hakati russaga kündma. Siis sai väga-hea tulemus 2 korda põkaga küntud põllul ja rahuldav tulemus söödil.

Soovitan jätta sööti kündes see ooper vahele, et kohe lendad adraga peale. Ennem randaali või kratsi kasvõi kultivaatoriga veidike kamarat. Põldu on lihtne perse keerata.

Sain antikvariaadist 1992 aasta "Künniõpetuse" (tõlgitud soome keelest, autor oli vist Kovalainen). Olen näinud ka Osta.ee-s müügil. Raamatut ei paneks kohustuslikku kirjandusse kündjatele.
Vasta
#20

250 krooniga sai metallikokkuostust suurest adrast üks korpus ostetud, nüüd traktori järele paika sätitud. 10 € eest treis-keevitas oskaja mees siis säästuadra pisitöödeks kokku.[Pilt: 1]
Uus häda- teehöövlitel GPS peal, tule keegi enam erateed lükkama. Paar-kolm meetrit relssi, 2 aasa keevitada, rihmaga järele, paneelijupp koppa rakuseks ja säästugreidergi olemas. [Pilt: 1]
Varsti põlluleminek. Seemne- ja väetisekottide külvikusse puistamiseks keevitati kokku kopa kiirkinnitusega noolepikendus. [Pilt: 1]
Hiireviu tiirutab ülal ja kilkab. Kas tuleb tõesti ära lasta? Kui pesa teeb ja keskonnast piirangud peale pannakse, on kõik see nokitsemine asjata- lubatakse vaid talvel põldu teha... Pole inimest, ptüi lindu ikka, pole probleemi, keegi ütles nii...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne