23-03-2012, 17:30 PM
Ader on tehnika? On... Seega, milleks norida.
Pealegi on künd niivõrd hävitav ja kallis tegevus, et on ainult tervitav teadmiste otsimine enne pahanduse tegemist.
Adra häälestamisel on üks reegel: adra raam peab künnil olema maaga paralleelne. Siis peaks sirge ja loksudeta adra korral olema kõigi sahkade töösügavus võrdne. Tasub meeles pidada, et traktori tagaosa veol vajub. Sõltuvalt rehvirõhust ja mullast nii 1-6 cm. Kõnealune ülemõõduline motoplokk vast nii 2 cm jagu, mida tuleb pikikalde seadmisel arvestada.
Pikikallet reguleeritakse ülemise tõmmitsaga, külgkallet püsttõmmitsatega. Need tasub keerata nii lühikeseks, kui vaja.
Ader peab jooksma vabalt. Kui tuleb tõmmitsatega piirama hakata, on tegu vägistamisega, sest ader ja traktor kokku ei sobi. Teadmata adra ehitust, võib reguleerimine olla võimatu (näiteks kolmnurgaga kinnituv Voka ader). Reguleerimiseks tuleb nihutada veolatti külgsuunas nii, et viisakalt vaos oleva tagaratta korral oleks vabalt jooksva adra esimese saha töölaius võrdne teistega.
Ega ilmaasjata ei ole vähegi mõistlikel atradel veolatt poltkinnitusega (ja tavaatradel veel vändakujuline, et vähendada püsttõmmitsa kruttimise vaeva).
Künnisügavuse määrab muld. Alt ei tasu kruusa/savi/rähka üles künda. Kuigi, ega see näks jõuagi suurt paha teha.
25 cm on hea keskmine, kuid Põhja-Eestis ja Läänes võib osutuda paljuks.
Mulla kahjustamise vähendamiseks ja veovõime parandamiseks peaks tagarataste rehvirõhk olema võimalikult madal. Kui traktor teel ei sõida, siis võiks minna suisa 0,6 bar peale - vihmauss tänab (kui ellu jääb) ja traktor ei kaevu nii kergesti sisse.
Lahku- ja kokkukünnid on keerukamad, neid on hõlpsam raamatust lugeda.
Eestis on olemas Eesti Künniselts (http://www.atammel.ee/eks.htm), kes on mitmel korral andnud välja üllitist "Kivi sahka". Seal on muu hulgas sees ka künniõpetus. Tasub neilt uurida, miks seda künniõpetuse osa PDfina veel lugeda ei saa...
Pealegi on künd niivõrd hävitav ja kallis tegevus, et on ainult tervitav teadmiste otsimine enne pahanduse tegemist.
Adra häälestamisel on üks reegel: adra raam peab künnil olema maaga paralleelne. Siis peaks sirge ja loksudeta adra korral olema kõigi sahkade töösügavus võrdne. Tasub meeles pidada, et traktori tagaosa veol vajub. Sõltuvalt rehvirõhust ja mullast nii 1-6 cm. Kõnealune ülemõõduline motoplokk vast nii 2 cm jagu, mida tuleb pikikalde seadmisel arvestada.
Pikikallet reguleeritakse ülemise tõmmitsaga, külgkallet püsttõmmitsatega. Need tasub keerata nii lühikeseks, kui vaja.
Ader peab jooksma vabalt. Kui tuleb tõmmitsatega piirama hakata, on tegu vägistamisega, sest ader ja traktor kokku ei sobi. Teadmata adra ehitust, võib reguleerimine olla võimatu (näiteks kolmnurgaga kinnituv Voka ader). Reguleerimiseks tuleb nihutada veolatti külgsuunas nii, et viisakalt vaos oleva tagaratta korral oleks vabalt jooksva adra esimese saha töölaius võrdne teistega.
Ega ilmaasjata ei ole vähegi mõistlikel atradel veolatt poltkinnitusega (ja tavaatradel veel vändakujuline, et vähendada püsttõmmitsa kruttimise vaeva).
Künnisügavuse määrab muld. Alt ei tasu kruusa/savi/rähka üles künda. Kuigi, ega see näks jõuagi suurt paha teha.
25 cm on hea keskmine, kuid Põhja-Eestis ja Läänes võib osutuda paljuks.Mulla kahjustamise vähendamiseks ja veovõime parandamiseks peaks tagarataste rehvirõhk olema võimalikult madal. Kui traktor teel ei sõida, siis võiks minna suisa 0,6 bar peale - vihmauss tänab (kui ellu jääb) ja traktor ei kaevu nii kergesti sisse.
Lahku- ja kokkukünnid on keerukamad, neid on hõlpsam raamatust lugeda.
Eestis on olemas Eesti Künniselts (http://www.atammel.ee/eks.htm), kes on mitmel korral andnud välja üllitist "Kivi sahka". Seal on muu hulgas sees ka künniõpetus. Tasub neilt uurida, miks seda künniõpetuse osa PDfina veel lugeda ei saa...