[Kult]

Sai ka künniga alustatud ja paar küsimust tekkis. Ader on Krone Halla 2 pöörd polt kivi kaitsmega.
Kivikaitsmel on 2 auku poltide jaoks, kas tuleks mõlemasse panna või ainult ühele(praegu olen ainult ühele pannud)
Mille järgi adra esimese hõlma sügavust sättida vagu alustades, kas silma ja tagumiku järgi või on midagi teaduslikumat?

[Daff]

Need poldiavad on topelt sellepärast, et sellega saad muuta jõuõlga mis poldi läbi lõikab. Alumine asend lõikab poldi rutem läbi. Kui mõlemasse paned siis annab pigem midagi muud järgi kui kivikaitse polt.

[v6sa]

Ader on Krone Halla 2 pöörd polt kivi kaitsmega.
Kivikaitsmel on 2 auku poltide jaoks, kas tuleks mõlemasse panna või ainult ühele(praegu olen ainult ühele pannud)

Mille järgi adra esimese hõlma sügavust sättida vagu alustades, kas silma ja tagumiku järgi või on midagi teaduslikumat?

Kuskandis Eestis on nii kivivabu muldasid, et kannatab lõikepoldiga künda? Eelkirjutajal on õigus: poldi asendi, materjali kõvaduse ja poltide arvuga saab sättida seda, kui kergesti sahk järele annab. Kui hulluks minna, annab midagi muud enne järele.

Kui laialt ader kündma pandud on? Kas mõlemad viilud on mõlemat pidi kündes võrdsed? Kas rattavahe (sisekülgede vahe >120 cm) annab selle kenasti nii välja, et kündes saavad külgtõmmitsad olla vabad? Kui ei anna, siis peab rattaid nihutama, muidu asja ei saa. Pildi järgi tundub, et vist ei anna välja...

Kui märkejoon on ette tõmmatud, sukeldub ader muretult meetriga ja ei pea mingit teadust tegema. Künnad ju ujuvas, ülemine tõmmits keskmistes aukudes?
Kui märkejoont tõmmata ei taha/julge/raatsi, siis peab kas ülemise tõmmitsa püsti keerama (traktori poolt alumine, adra poolt ülemine ava) või asendama üldse hüdraulilisega. Mis on igati mõistlik investeering igal juhul. Sest pannes tõmmitsa püsti, hakkab traktor kehvasti reguleeritud adra korral kiskuma ja rooli kuulata ei taha. Ning ETTEVAATUST tõstmisel: ader kallutab tugevalt ette!

Kas mingit mõistlikumat lahendust ei ole ületalve unustatud kõrrepõllu harimiseks, et peab kündma? Ei paista just "kolmeaarine" ka olema...

[Raudpats]

Ma olen ka mõne hektari kündnud oma elus ja adra sättimisega kurja vaeva näinud. Aga  kuidas sellel Jossil kaks atra korraga taga jookseb, no uskumatu!!
https://www.youtube.com/watch?v=q01V0fKQoR0

[v6sa]

Uskumatut pole seal midagi: haakeader jooksebki otse järgi. Kuna antud videos ei ole targu näidatud, kui hästi käigud liituvad, siis künni kvaliteedi kohta ei saa midagi öelda. Jaksu on jossilisel nii väikeste adrakeste jaoks piisavalt. Peavalu on leida haakepunkti asend, mille korral esimese viilu laius oleks võrdne teistega ja masin jookseks otse. No jossilisel on muidugi savi, see koloss ei kisu vist ka siis, kui haakida väljapoole masinat

Vaadake parem, kui lai peab olema pöörderiba, et säärase rongiga enam-vähem otse peale saaks sõita tööeele.

[Daff]

Jossiga jah kaks atra taga võib veel kuidagi aru saada aga asi mida ma prantsusmaal nägin  võttis silmi hõõruma. 
Paani ääres mööda põlluteed  sõitis vastu tõsisemat kasvu  John , üks ader oli esirippes ja teine tagarippes. Jäigi ehmatusega arusaamata kas ta kavatses seda riista tõesti  ees lükata või lihtsalt transportis.

[mlsluik]

Eestis ka poisid künnavad üks ader ees-teine taga...

[v6sa]

Esiadraga kombinatsioon on mitmes mõttes kasulik: parem koormusjaotus sildade vahel (võrdub väiksem mulla tallamine), lühem pöörderiba sama sahkade arvu juures (enamasti on need masinad 8-10-sahalised), mugavam töötada ja vähem loksutamist. https://www.youtube.com/watch?v=MfkGS45e7bc&

Mulle meeldib 3+5 tüki rohkem, kui taga poolrippes olev 8-sahaline monstrum. On lihtsam töötada ja kergem arvestada.

Ainus tõsisem puudus on pikk esiülend - kuhugi pimedasse ristmikku või järsku kurvi tulles peab olema kas kaamera või abimees, et mitte teisi läbi torgata.

Künnkvaliteedis vahet ei ole: nii suurte asjadega tambitakse ikka ratta alla jääv viil sodiks.

A.Tammel neid pakkuma hakkas ja müüvad tänaseni:
http://www.atammel.ee/agrolux-fmrt-esiadrad/

Ka teistel on valikus olemas, aga enamasti tahab kündja ikka "päris atra".

[Kult]

Kuskandis Eestis on nii kivivabu muldasid, et kannatab lõikepoldiga künda? Eelkirjutajal on õigus: poldi asendi, materjali kõvaduse ja poltide arvuga saab sättida seda, kui kergesti sahk järele annab. Kui hulluks minna, annab midagi muud enne järele.

Kui laialt ader kündma pandud on? Kas mõlemad viilud on mõlemat pidi kündes võrdsed? Kas rattavahe (sisekülgede vahe >120 cm) annab selle kenasti nii välja, et kündes saavad külgtõmmitsad olla vabad? Kui ei anna, siis peab rattaid nihutama, muidu asja ei saa. Pildi järgi tundub, et vist ei anna välja...

Kui märkejoon on ette tõmmatud, sukeldub ader muretult meetriga ja ei pea mingit teadust tegema. Künnad ju ujuvas, ülemine tõmmits keskmistes aukudes?
Kui märkejoont tõmmata ei taha/julge/raatsi, siis peab kas ülemise tõmmitsa püsti keerama (traktori poolt alumine, adra poolt ülemine ava) või asendama üldse hüdraulilisega. Mis on igati mõistlik investeering igal juhul. Sest pannes tõmmitsa püsti, hakkab traktor kehvasti reguleeritud adra korral kiskuma ja rooli kuulata ei taha. Ning ETTEVAATUST tõstmisel: ader kallutab tugevalt ette!

Kas mingit mõistlikumat lahendust ei ole ületalve unustatud kõrrepõllu harimiseks, et peab kündma? Ei paista just "kolmeaarine" ka olema...

Kivivaba ei olegi, ader lihtsalt selline. Hommikul võtsi würrthist karbi polte ja karbi mutreid ja nii ta läheb, ringtreening ma ütleks.

Rataste vahe on 118cm, lugesin sellist raamatut "Künniõpetus" ja seal vist oli soovitus miinimum 115cm. 

Maa esimest korda minu käes ja plaan mõned kartulid maha pista, ega ilma kündmata vist ei saa.

Täna sai jälle natuke susitud:

[v6sa]

Pole paha, kui enne pole kündnud. Kahesahalisega on 118 piisav kindlasti.

Saab ka kündmata, aga võib ka künda. Peaasi, et nüüd kätte ära ei kuivaks...:
[/url][url=https://www.gismeteo.ru/weather-haiba-68034/month/]https://www.gismeteo.ru/weather-haiba-68034/month/

Üsna kuiv ja külm aprill näikse tulema.

Kui tihti polti vahetada tuleb?

Millise kõvadusega poldid on?

Kas künnad difriluku automaadiga (ehk künnil lukus) või lahtise difriga? Kas enne võtab kaapima või lõikab poldi läbi?

[Kult]

Pole paha, kui enne pole kündnud. Kahesahalisega on 118 piisav kindlasti.

Saab ka kündmata, aga võib ka künda. Peaasi, et nüüd kätte ära ei kuivaks...:
[/url][url=https://www.gismeteo.ru/weather-haiba-68034/month/]https://www.gismeteo.ru/weather-haiba-68034/month/

Üsna kuiv ja külm aprill näikse tulema.

Kui tihti polti vahetada tuleb?

Millise kõvadusega poldid on?

Kas künnad difriluku automaadiga (ehk künnil lukus) või lahtise difriga? Kas enne võtab kaapima või lõikab poldi läbi?

Gismeto järgi on järgmisel 20 päeval 30st sademeid oodata, nii et loodetavasti ei kuiva.

Poldivahetus on umbes korra edasi-tagasi otsa peale, üks ots on 320m. Tavaline 8.8 polt ja kasutan ainult ühte polti, kahega läks sama lihtsalt katki ja tundus poldi raiskamisena. Siin võib ka see olla et täpselt läheks sinna m12 sisse, aga ma kasutaan m10 polte. Esimesel päeval proovisin ühe 12-se poldiga, aga läks seegi sama lihtsalt katki.

Difrilukk ei toimi ja polt läheb nii katki et peaaegu ei tunne ka, kui tagasi ei vahiks siis iga kord ei oleks aru saadagi.

Milline alternatiiv siis oleks kündmisele - randaal ja sügavkobesti?

[v6sa]

Sügavkobestamine hakkab 50 cm sügavusest ja selleks pole enamusel Eesti põldudel mulda.  Ega vajadust. Kui pole just savimaid lolli järjekindlusega kinni tambitud märjaga.
Mingist 20-25 cm töösügavusega kobestist piisab kartulile täiesti. Hea oleks, kui tehakse kaks töötlust, omavahel 30-45 kraadise nurgaga.

Tõsi, tagaveduse russi jaoks neid ei tehta...

Kuigi näituseks Lemken Kristall 9 on kolmemeetrisena olemas ja ilmselt suudab tagavedune russ seda ka napilt töökiirusel (10-12+ km/h) tõmmata jõuab töösügavusel alla 20 cm, siis tõenäoliselt tekib ikkagi pidamisega probleeme Kobestavad need asjad täiesti piisavalt kartuli tarbeks https://www.youtube.com/watch?v=OmwwiXmq8Jo , aga mõlemad korrad tuleks teha kindasti kahepoolsete otsakutega ja soovitavalt ka säärehõlmadega. Mis omakorda tähendab, et pigem on veojõuvajadus "turborussi" kanti.

Kui kiiresti künnad, et poldi purunemist ei tunne?

[2715]

Kündmisele alternatiivi kartulimaa puhul soovitada ei julge, kuid poltidele küll.
Me kasutasime 12mm ümarmaterjalist lõigatud 10cm juppe mida sai peotäis metallilõikuriga lõigatud kaasa.
Kui puruks läks siis uus jupp sisse, vasaraga paar matsu kummalegi poole kõveraks ja palju kiirem kui polte kruvida ning soodsam ka.
Peegli soovitan sättida nõnda, et ader näha on ja iga saha külge punane lipik.
Siis ei pea üle õla vahtima.

[huvi5]

Võid pisut tugevamaid polte ka proovida, 10.9 näiteks.

[vanaain]

Nii suure pinna puhul läheb see tihvtkaitse ikka tüütuks.Kui põld peaaegu valmis -pane päris jäigaks ja vaata kas tagavedu piisab ka kivikaitseks.

[v6sa]

Võid pisut tugevamaid polte ka proovida, 10.9 näiteks.

Jajah, niimoodi selgub lõpuks, mis on saha nõrgim punkt:
https://www.youtube.com/watch?v=SCg2rlcnYZ8

[huvi5]

Võid pisut tugevamaid polte ka proovida, 10.9 näiteks.

Jajah, niimoodi selgub lõpuks, mis on saha nõrgim punkt:
https://www.youtube.com/watch?v=SCg2rlcnYZ8

See on õige, et liiale ei tasu minna, aga kuna on võimalik avadega asja reguleerida, siis suurema jõu õlaga avas 1 10.9 polt küll ei teeks liiga, kui adra omanik on lausa kahte 8.8 tugevusega polti proovinud. Tegelikult tuleks üldse kaevata arhiive ja leida selle adra juhend, kus selgelt kirjas, mis tugevusega  ja läbimõõduga polt õige oleks.

[v126]

Huvitav milliseid polte seal kasutatakse.

https://www.youtube.com/watch?v=8XFE_ySK...r_embedded

[mutikas]

Otsing youtubes: Potato no tillage 

[v6sa]

Huvitav milliseid polte seal kasutatakse.

https://www.youtube.com/watch?v=8XFE_ySK...r_embedded

Kiirkünniks nimetataval tehnika ja mulla vägistamisel on kündmisega väga vähe ühist. Neil aparaatidel pole mingeid kaitsmeid - kui lendab, siis lendab. Selja taha niikuinii ei vaadata.