Kraz veokid Eestis
#21

Tere.Pole küll teemasse aga Krazi-i sõpradele midagi Ungarist.
http://sgforum.hu/listazas.php3?azonosit...1241804836
Vasta
#22

Pole ka päris teemasse postitus, kuid tundub, et erilist sõidurõõmu Kraz ei paku Smile http://www.youtube.com/watch?v=RfFOLHyPpVQ

Turbonegro
Vasta
#23

(30-03-2012, 23:55 PM)Hangover Kirjutas:  Pole ka päris teemasse postitus, kuid tundub, et erilist sõidurõõmu Kraz ei paku Smile http://www.youtube.com/watch?v=RfFOLHyPpVQ
Video on ilmselt lavastatud. NII raskelt nüüd ka ei tohiks käigud isegi Vene masinal sisse minna.


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#24

(31-03-2012, 08:42 AM)Sillu Kirjutas:  
(30-03-2012, 23:55 PM)Hangover Kirjutas:  Pole ka päris teemasse postitus, kuid tundub, et erilist sõidurõõmu Kraz ei paku Smile http://www.youtube.com/watch?v=RfFOLHyPpVQ
Video on ilmselt lavastatud. NII raskelt nüüd ka ei tohiks käigud isegi Vene masinal sisse minna.
Kui sidur ei lahuta, ei saa seda käiku naljalt ühelgi masinal sisse...
Vana suretab mootori välja ju, et kohapeal üldse käiku sisse saada...
Normaalne see video pole...
Ise ca 14 aastasena tuttava kõrval 256-ga põllul ja külavaheteel sõitu harjutanuna julgen väita, et kui masin korras ja juht kasutab mõistlikke sõiduvõtteid(vahesidur ja gaas), ei kosta sealt kastist ühtegi krõpsu ja kangile erilist jõudu ka rakendama ei pea...

Vasta
#25

krazid mida on harva näha olnud - pildid on pärit venemaalt.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#26

(31-03-2012, 09:41 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(31-03-2012, 08:42 AM)Sillu Kirjutas:  
(30-03-2012, 23:55 PM)Hangover Kirjutas:  Pole ka päris teemasse postitus, kuid tundub, et erilist sõidurõõmu Kraz ei paku Smile http://www.youtube.com/watch?v=RfFOLHyPpVQ
Video on ilmselt lavastatud. NII raskelt nüüd ka ei tohiks käigud isegi Vene masinal sisse minna.
Kui sidur ei lahuta, ei saa seda käiku naljalt ühelgi masinal sisse...
Vana suretab mootori välja ju, et kohapeal üldse käiku sisse saada...
Normaalne see video pole...
Ise ca 14 aastasena tuttava kõrval 256-ga põllul ja külavaheteel sõitu harjutanuna julgen väita, et kui masin korras ja juht kasutab mõistlikke sõiduvõtteid(vahesidur ja gaas), ei kosta sealt kastist ühtegi krõpsu ja kangile erilist jõudu ka rakendama ei pea...
Usun, et tegemist on realistliku videoga. Lavastusest on asi kaugel. Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Vasta
#27

(06-04-2012, 23:57 PM)Regardman Kirjutas:  Usun, et tegemist on realistliku videoga. Lavastusest on asi kaugel.
Reaalne on naturaalne venekeelne sõim. Ja reaalne on ka see, et täiesti kindlalt selle masina sidur ei lahuta korralikult. Igal juhul ei ole tegemist tehniliselt korras masina juhtimisega, vaid püütakse ropu sõimu ja vene karu jõu abil kas teatrit teha või on juht ka pisut "korrast ära".

(06-04-2012, 23:57 PM)Regardman Kirjutas:  Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Kui Sa nüüd hoolega videot vaatad koos häälega(kuula ka masina hääli lisaks sõimule) ja jälgid piloodi käte-jalgade tööd, siis hakkad ehk teisiti arvama.
Esiteks, kui oleks probleem käiguhoovastikus, siis ei saadaks pea iga lülituskatset hammasrataste ragin. Et käigukastist sellised hääled kosta saaks, peab see arvestatava kiirusega pöörlema. Samas siduripedaal on ju all!
Teiseks, kui piloot mingil hetkel käigu sisse saab, püsib see sees küll, ja auto sõidab kuni esimese katseni käiku vahetada.
Kolmandaks, protsess käib korduvalt järgnevalt;
-ei saa käiku ragina saatel sisse
-suretab mootori välja
-saab mingi(ilmselt kohaltvõtuks mitte sobiva) käigu sisse
-käivitab mootori
- püüab lülitada meelepärast käiku. Kui ei lähe, proovib idioodi järjekindlusega ka teisi käike.
-hakkab otsast peale.


(06-04-2012, 23:57 PM)Regardman Kirjutas:  Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Ei tea mis marki see teenistusauto on, aga vaevalt see 250 seeria Kraz on.
Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Uuematel on jah suruõhkvõimendi sidurile ja kui kastil on kordisti, siis selle lülitus õhuga. Aga see masin nende hulka ei kuulu.
Või siis on tegemist masinaga, millele on paigaldatud õhkvõimendi sidurile, aga suruõhku mingil põhjusel ei ole ja ilma õhuta võimendi jätab juhi jala surve all viimased millimeetrid lükkamatta. Ja tulemuseks on kaasa vedav sidur.
Seda viimast olen omal nahal tunda saanud...Wink

Vasta
#28

Tsitaat:Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Kraz'il pole mingit käigukasti hoovastikku, st. käigukangi teine ots segab õli käigukasti sees.

Tsitaat:Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Niipalju, kui mina Kraz'e näinud olen (tõsi küll, mitte väga palju), oli neil kõigil õhkvõimendid peal. Tõenäoliselt sama, mis 500 seeria MAZ-idel.

Tsitaat:Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Seistud mootoriga ei kao suruõhk kuhugi, seda on veel terve paakidejagu reservi. Sellega saaks veel mitu korda pidurdada.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#29

(07-04-2012, 10:28 AM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Niipalju, kui mina Kraz'e näinud olen (tõsi küll, mitte väga palju), oli neil kõigil õhkvõimendid peal. Tõenäoliselt sama, mis 500 seeria MAZ-idel.
Ise arvasin ka nii ,et kõigil õhkvõimendid peal, aga vestlus ühe eluaegse veokajuhiga pluss tutvumine varuosakataloogiga tõi mind reaalsusse.
Algsel 256-l ei ole õhkvõimendit.
Uuematel versioonidel(uuema kabiiniga) on pneumohüdrauliline võimendi, mis sarnaneb maz 500 omale ainult tööpõhimõttelt.
Püüan lisada vanema versiooni Krazi siduriajami pildi. Leidke võimendi.Big Grin




Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#30

(07-04-2012, 10:28 AM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Kraz'il pole mingit käigukasti hoovastikku, st. käigukangi teine ots segab õli käigukasti sees.

Tsitaat:Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Niipalju, kui mina Kraz'e näinud olen (tõsi küll, mitte väga palju), oli neil kõigil õhkvõimendid peal. Tõenäoliselt sama, mis 500 seeria MAZ-idel.

Tsitaat:Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Seistud mootoriga ei kao suruõhk kuhugi, seda on veel terve paakidejagu reservi. Sellega saaks veel mitu korda pidurdada.

Tänud diskussiooni eest! Tähelepanekud õiged, on asju mida ma kohe ei täheldagi.Eks masinail töötainud täheldavad ikka nüansse.
Jah, vanadel, täielikult puukabiiniga KrAZidel polnud sidurivõimendit, jõudu tuli rakendada mehiselt.
Minu teenistusauto pole vene päritolu, kuid omab õhkvõimendiga sidurit, samuti on mingit moodi seotud käikude lülimine õhuga (tõenäoliselt tegevuse lihtsustamiseks). Kui auto mootor ei tööta, siis sidur ja kast õhkvõimendust ei saa ning käike lülida ei saa. Kõige tüütum on avastada, kui keegi oskamatu on seisates jätnud käigu sisse. Seda käiku ei saa mingi moega välja enne, kui õhk üleval. Senikaua tuleb tappa sidurit, mis korra on ka järgi andnud (siduri vahehoob purunes).

OT.
Vasta
#31

Tuleb tunnistada, et olen puukabiiniga Kraz'igs ise ainult kaks korda sõitnud ja sedagi aastaid tagasi vene kroonus. Minu arust sidurid sutsusid kaunilt. Aga võib-olla on see ainult kaunis mälestus. Igatahes mina küll ei mäleta, et kasvõi mõnigi sõdur (18-19 aastased poisid, mõni oli ikka väga kilu) oleks sidurdamisega hätta jäänud. Vormi puhtana hoidmisega küll. Ühte igipõlist Kraz'i juhti (huvitav, mis krdi sõite ta tegi, tema Kraz oli pidevalt sõidus?) kutsutigi "Mazuta". Ta oli juba üleni sellist, noh tumedamat tooni. Ainult silmavalged särasid vastu.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#32

(07-04-2012, 13:44 PM)Wiki432 Kirjutas:  Tuleb tunnistada, et olen puukabiiniga Kraz'igs ise ainult kaks korda sõitnud ja sedagi aastaid tagasi vene kroonus. Minu arust sidurid sutsusid kaunilt. Aga võib-olla on see ainult kaunis mälestus. Igatahes mina küll ei mäleta, et kasvõi mõnigi sõdur (18-19 aastased poisid, mõni oli ikka väga kilu) oleks sidurdamisega hätta jäänud. Vormi puhtana hoidmisega küll. Ühte igipõlist Kraz'i juhti (huvitav, mis krdi sõite ta tegi, tema Kraz oli pidevalt sõidus?) kutsutigi "Mazuta". Ta oli juba üleni sellist, noh tumedamat tooni. Ainult silmavalged särasid vastu.

Patareis, kus teenisin 68-70 aastad, oli KRAZi peal patarei suurim-turskeim mees, lätlane Janis. Pole kuulnud, et siduri pärast, küll aga roolivõimu puudumise tõttu. Seda Königsbergi tänavatel igapäevaliikurina - korrapidajamasinana.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#33

(07-04-2012, 11:44 AM)Regardman Kirjutas:  
(07-04-2012, 10:28 AM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Kraz'il pole mingit käigukasti hoovastikku, st. käigukangi teine ots segab õli käigukasti sees.

Tsitaat:Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Niipalju, kui mina Kraz'e näinud olen (tõsi küll, mitte väga palju), oli neil kõigil õhkvõimendid peal. Tõenäoliselt sama, mis 500 seeria MAZ-idel.

Tsitaat:Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Seistud mootoriga ei kao suruõhk kuhugi, seda on veel terve paakidejagu reservi. Sellega saaks veel mitu korda pidurdada.

Tänud diskussiooni eest! Tähelepanekud õiged, on asju mida ma kohe ei täheldagi.Eks masinail töötainud täheldavad ikka nüansse.
Jah, vanadel, täielikult puukabiiniga KrAZidel polnud sidurivõimendit, jõudu tuli rakendada mehiselt.
Minu teenistusauto pole vene päritolu, kuid omab õhkvõimendiga sidurit, samuti on mingit moodi seotud käikude lülimine õhuga (tõenäoliselt tegevuse lihtsustamiseks). Kui auto mootor ei tööta, siis sidur ja kast õhkvõimendust ei saa ning käike lülida ei saa. Kõige tüütum on avastada, kui keegi oskamatu on seisates jätnud käigu sisse. Seda käiku ei saa mingi moega välja enne, kui õhk üleval. Senikaua tuleb tappa sidurit, mis korra on ka järgi andnud (siduri vahehoob purunes).

OT.

Mis autoga tegu kui küsida tohib?
Väga huvitav väide on see, et ilma õhkudeta käiku välja ei saa, aga sidurit lahutada saab? Mismoodi see käib? Minu natuke uuemad töövahendid igatahes ei võimalda ilma õhkudeta sidurit lahutada, samuti ei rakendu ühelgi starter kui mõni käik sees on. EKV masinatest oli minu mälu järgi ka MAN-idel starteri blokeering peal, Daimleritel vist mitte. DAF-ide kohta ei tea, kokkupuudet nendega liiga vähe.
Vasta
#34

(07-04-2012, 15:22 PM)aavu Kirjutas:  
(07-04-2012, 13:44 PM)Wiki432 Kirjutas:  Tuleb tunnistada, et olen puukabiiniga Kraz'igs ise ainult kaks korda sõitnud ja sedagi aastaid tagasi vene kroonus. Minu arust sidurid sutsusid kaunilt. Aga võib-olla on see ainult kaunis mälestus. Igatahes mina küll ei mäleta, et kasvõi mõnigi sõdur (18-19 aastased poisid, mõni oli ikka väga kilu) oleks sidurdamisega hätta jäänud. Vormi puhtana hoidmisega küll. Ühte igipõlist Kraz'i juhti (huvitav, mis krdi sõite ta tegi, tema Kraz oli pidevalt sõidus?) kutsutigi "Mazuta". Ta oli juba üleni sellist, noh tumedamat tooni. Ainult silmavalged särasid vastu.

Patareis, kus teenisin 68-70 aastad, oli KRAZi peal patarei suurim-turskeim mees, lätlane Janis. Pole kuulnud, et siduri pärast, küll aga roolivõimu puudumise tõttu. Seda Königsbergi tänavatel igapäevaliikurina - korrapidajamasinana.

Ise 14 aastasena Kraz-iga "proovisõitu" teinuna nagu ei mäleta, et sidurdamine üle mõistuse raske oleks olnud. Ja võimendit ei olnud...
Ju oli selle siduri servovedru hästi välja timmitud.
Vasta
#35

Üritasin leida Kraz'i sidurivõimendi joonist, aga mida pole, seda pole. Seega tuleb tunnistada oma seniilsust ja Kraz'i sidurivõimetust. Ka moderniseeritud 255B on ilma. Tundub. Ju olid valed mälestused.
Aga selle õhuga lülituva käigukastiga seoses tuli ette üks DAF-buss, mille juht ütles, et käike lülitatakse õhusilindritega, mille siibreid juhib käigukang. Kirus samuti päevi, kui käik oli õhtul sisse jäänud. Õhku pole, käik välja ei tule ja sidurit vajutada ilma õhuta ei jaksa.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#36

(07-04-2012, 16:06 PM)zazik Kirjutas:  
(07-04-2012, 11:44 AM)Regardman Kirjutas:  
(07-04-2012, 10:28 AM)Wiki432 Kirjutas:  
Tsitaat:Hoovastik on tõenäoliselt niivõrd kulunud, et kui ka käigu sisse saaks, siis viskaks kohe välja ning seetõttu tuleb seda jõuga sees hoida.
Kraz'il pole mingit käigukasti hoovastikku, st. käigukangi teine ots segab õli käigukasti sees.

Tsitaat:Vanematel Krazidel pole isegi siduri õhkvõimendit, rääkimata suruõhu vajalikkusest käigukastile. Siduril on miski vedruga servo, mis peaks siis juhi elu pisut kergemaks tegema.
Niipalju, kui mina Kraz'e näinud olen (tõsi küll, mitte väga palju), oli neil kõigil õhkvõimendid peal. Tõenäoliselt sama, mis 500 seeria MAZ-idel.

Tsitaat:Minu teenistusautol pole näitaks seisva mootoriga väga võimalik käiku sisse väänata. Mootor peab ikka töötama, sest nii sidur kui ka käigukast toimivad õhu kaasabil.
Seistud mootoriga ei kao suruõhk kuhugi, seda on veel terve paakidejagu reservi. Sellega saaks veel mitu korda pidurdada.

Tänud diskussiooni eest! Tähelepanekud õiged, on asju mida ma kohe ei täheldagi.Eks masinail töötainud täheldavad ikka nüansse.
Jah, vanadel, täielikult puukabiiniga KrAZidel polnud sidurivõimendit, jõudu tuli rakendada mehiselt.
Minu teenistusauto pole vene päritolu, kuid omab õhkvõimendiga sidurit, samuti on mingit moodi seotud käikude lülimine õhuga (tõenäoliselt tegevuse lihtsustamiseks). Kui auto mootor ei tööta, siis sidur ja kast õhkvõimendust ei saa ning käike lülida ei saa. Kõige tüütum on avastada, kui keegi oskamatu on seisates jätnud käigu sisse. Seda käiku ei saa mingi moega välja enne, kui õhk üleval. Senikaua tuleb tappa sidurit, mis korra on ka järgi andnud (siduri vahehoob purunes).

OT.

Mis autoga tegu kui küsida tohib?
Väga huvitav väide on see, et ilma õhkudeta käiku välja ei saa, aga sidurit lahutada saab? Mismoodi see käib? Minu natuke uuemad töövahendid igatahes ei võimalda ilma õhkudeta sidurit lahutada, samuti ei rakendu ühelgi starter kui mõni käik sees on. EKV masinatest oli minu mälu järgi ka MAN-idel starteri blokeering peal, Daimleritel vist mitte. DAF-ide kohta ei tea, kokkupuudet nendega liiga vähe.
Auto on Saurer. Niimoodi ta käibki, nagu kirjeldasin. Kasutaja Wiki432 mainitud juhus sarnaneb vägagi Saurerile. Kahjuks pole kellegilt selle kohta rohkem uurida, tehaseraamat ka vaid saksa-prantsuse keeles. Selliste autode vastu tunnevad huvi vaid vähesed ja EKVs on need kõigi jaoks tegelikult utiil.
Vasta
#37

Jaah, isegi meenub eelmisest kevadtormist mõne mehe vaevlemine samalaadsete hädade käes. Lisaks kippus ka seisupidur peale jääma, seega oli jama omajagu.
Kas Saurerid on tõesti stabiilselt kasutusel praegu veel? Need, mida me kasutasime, olid kuskilt mopireservist vist ellu äratatud, et reservõppekogunemisel osalejatel ka millegagi sõita oleks.
Vasta
#38

Ei tea, kas ka mujal, aga vahipatis on neid veel omajagu kasutusel. Arvatavasti teenivad nad eesti riiki mitu mitu head aastat veel. 2007-2008 teenisin aega vahipatis autojuhina. Pataljoni ainuke sõitev zil 131 oli minu käsutuses. Ka Saureriga sai hulk kilomeetreid läbitud. Saurerid olid tegelikult päris head relvad, ei tea küll et oleks keegi neid pidanud ülemäära remontima, või et keegi oleks tee äärde jäänud. Oma vanuse kohta ikka hästi säilinud. Pumba pealt keerasime veel kütet ka juurde, nii et toss taga, siis oli minek päris mõnus. Linna vahel sai sõiduautodelegi kotti tõmmatud.

Kus viga näed laita, seal tule ja laida!
Vasta
#39

(08-04-2012, 13:33 PM)zazik Kirjutas:  Jaah, isegi meenub eelmisest kevadtormist mõne mehe vaevlemine samalaadsete hädade käes. Lisaks kippus ka seisupidur peale jääma, seega oli jama omajagu.
Kas Saurerid on tõesti stabiilselt kasutusel praegu veel? Need, mida me kasutasime, olid kuskilt mopireservist vist ellu äratatud, et reservõppekogunemisel osalejatel ka millegagi sõita oleks.
Ikka kasutatakse, meil vähemalt. Mujal on juba 1017 levinud.
Seisupidur jääb siis peale, kui see liiga peale tõmmata.

Vahipatilt sel aastal küll ühtki Saurerit pole näinud.
Paremaks saab masina minekut ja jõudu ka siis, kui panna karvane küttefilter.

Aga nüüd on teema küll offtopic.
Vasta
#40

Lisan ühe pildi mis tehtud Tartu õlletehases aastal 1997/98.Selline Kraz
oli siis ametis vanade õllemahutite äraveoga.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne