Rakett ahi
#61

Nii sõbrad... täna sai kokku pandud-lõigatud oma rakettahi tööruumi.
Tulekolle, lõõr ja tõusulõõr sai laotud šamotist. 200 vaadile lõikasin ühte otsa neljakandilise ava ja küljele ümara ava väljalaskele. Siis vaat kummuli tõusulõõrile peale ja korstnaga kokku. Ei mallanud oodata...panin tule kohe sisse! No niisuguse..pisikese... Tõmbas hästi, pisikese pilpapeotäiega lõi tünni otsekohe tuliseks. Nüüd siis kuivab mõned päevad, teen vahel ikke tulukese sisse, et soe sees oleks. Pildid teen kah miskil ajal.


Vasta
#62

Pildid kah:
[Pilt: dsc05495.jpg?w=490]
Ees all olev luuk on puhastamiseks mõeldud, ei millekski muuks. See vana ahju pöördsiiber, sobis hästi.
Ava, kuhu puud sisse käivad, on tarvis umbes 2 rida kõrgemaks laduda - siis mahuvad 50 cm halud heaste sisse ja jääb pisut ka õhu jaoks ruumi.
Alla ladusin vaid ühe kivirea, oleks võinud olla alguses servi laotud kivid, vahed vahel, et õhk saaks alt läbi liikuda, siis kaks rida kive ja alles siis lõõr.
[Pilt: dsc05493.jpg?w=490]
Tünn läheb ikka tuliseks, mõõtnud ei ole, aga arvan, et kuskil 300 kraadi tünni otsas tuleb ära. Tünni ümber on soovitav jätta vähemalt 600 mm vabat ruumi. Mul on üks külg seinale ligemal, hea, et kivisein Smile . Arvan, et see sein oleks ahju tagant hea fooliumiga kivivillaplaadiga katta.
Praegu juba mõtlen edasise peale: kuna põlemise efektiivsus on väga hea (kraade ikka on) siis on otstarbekas ehitada siiski ilma tünnita variant. Ehk siis tünni asemel kivivooder. Tõusulõõr on otstarbekas ära vooderdada, see annab põlemistemperatuurile tugevalt juurde. Üles tünni põhja asemele on siis hea kasutada mõnda sobivat paksemat rauda, või siis sobivaks lõigatud pliidirauda. Või siis kasutada sellist lahendust, nagu tehakse kaminahjudel tõusulõõri pealt kinnikatmisel, valatakse plaat ja siis võiks peal veel miskine osa kive olla, mis töötaksid akumuleeriva massina.
Tünn on hea küll, et annab kiirelt kohe kuuma, aga akumulatsiooni ei toimu ja ses mõttes on ta täiesti mõttetu. Vot. Olen põletanud tervelt ca 6 tunni jooksul ära ühe (mehe)sületäie lepahalge (40cm), ruumid (2tk) on kokku 70 m2, kui hommikul käisin talvejopega ruumis, siis ca 4 tunni pärast võtsin maikaväele Smile ..
Ah jaa, praod, mis ahjus on, on tekkinud juba ehituse käigus, kütmise käigus pole ühtegi (veel) juurde tulnud.
Et soe ruumidesse maksimaalselt laiali läheks on plaanis tünni kohale paigaldada aeglaselt liikuv ventilaator (ca 300 rpm), mis sooja ülevalt uuesti alla ajaks ja laiali sunniks liikuma. Kui valmis, siis panen ka pildi juurde Smile . Veel - süütamise koha pealt - no ei ole probleemi! Nii kui tikku näitan, nii ka kohe tõmmab !


Vasta
#63

Nii, nüüd on natuke aega "katsetatud" rakettahjuga ja võib julgelt öölda, et oma ruumi saan edukalt ja kiirelt soojaks. Kui väljas -10, siis pärast poolt-kolmveerandit tundi on sees pluss kümme ja võib lahedalt liigutada. Üks ahjumolutäis, umbes seitse 50cm ja 8-10 cm läbimõõduga halgu põleb 1,5-2 tundi. Kui seinad-lagi nii hõredad poleks, siis tuleks kaks korda päevas tuld teha. Tavaliselt, kui ise ruumis olen, siis hoian tasakesi ühte-kahte halgu all ja õhu pealevoolu suht väiksena. Olen igatahes rahul.
Aga nüüd tekkis soov ära proovida järgmine "vene ime" - niinimetatud "bubafonja". Täna sai valmis, panin esialgu õue püsti, täitsin igasuguse "turbaga", saepuru, pilpad, mõni halg, kartongi, paar sortsu vana õli.. ja põlema. Tahan ära mõõta, et kas vastab tõele see 8-10 tunnine põlemisaeg. Praeguseks on pea kolm tundi juba hõõgunud.... Eks me näe..
Lugupeetud ksf. oltsberg, kuidas te raketikas siis popsub? Hirmsasti tahaks teada Smile .


Vasta
#64

(18-02-2013, 22:53 PM)meli666 Kirjutas:  Kindlasti paluks pilte ja väikest kirjeldust ka sellest imest. Tundub midagi väga head ja revolutsioonilist.
Ainus asi, et kas sellised pikka mööda hõõguvad "pajad" äkki korstnat pigitama ei hakka?

Bubafonja

Eks see ajutine asi ole, käib koost lahti ja saab probleemide korral puhastada.
Mõõdud ja juhised saab siit:
Bubafonja üksikasjad
Tehakse neid ka 200-lit tünni baasil, need huugavad rohkem. Praegu katsetangi, et kuidas see propaaniballooni baasil tehtud 60 m2 kasvuhoone soojendamisega hakkama saab Rolleyes . Kui ei saa, siis tuleb suurem variant teha vist. Hea on, et põleb pikalt.


Vasta
#65

Mina igaljuhul ei taha näha enam ühtegi raudahju peale sauna kerise ja keskkütte katla.Väga oluline on ka suure uksega pikk ja avar kolle,sest ma ei tea põhjust,miks meesterahvas ei võiks teha juba küttepuud suuremad-aja,töö ja energia kulu väheneb kordades.Raudahi läheb küll ruttu soojaks,kuid tööpingid,masinad,seinad jäävad ikka külmaks.Tekib olukord,kus õhk on nii soe,et särk on seljas märg,kuid tööpingi juhtimiseks tahaks kindad kätte panna.Kui nüüd tekib vajadus korraks õue minna,siis vist jääkaru tervis ka ei pea sellele vastu.Õhtuks muutub olukord töökojas normaalsemaks,kuid siis on aeg tuppa minna.Hommikul algab kõik otsast peale.Väljaspool on plekkkest igati tervitatav,sest see hoiab kive kindlamalt koos,kuid seespool peab kindlalt kivi olema.Pealegi põleb puit kivi sees märksa paremini kui raua sees,isegi väligrillile sai lõpuks tellised põhja ja küljele laotud ja olukord muutus oluliselt paremaks.Mina ei ole pottsepp,kuid olen oma kahte töökotta sellised suured ahjud ehitanud ning ei igatse vana raudahju küll taga.Nüüd on hommikul ka töökojas meeldiv olla ning päeval ei lähe ka nii palavaks et higistama ajab.Kütmisest nii palju,et mõned halud sisse,põlema,kui on meeles,siis üks kord segada ja lõpuks siiber kinni.Kui on tööd teha ,kütan iga päev,muidu üle paari päeva ja püsib ka väike soe sees.Nii et siin olen ma seda meelt,et midagi uut revolutsioonilist ahju osas välja mõelda on sama kui hakata vasarat täiendama.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#66

Lisaks saab suurt kivikollet kasutada suurepäraselt igasugusteks noolutamis- ja lõõmutamistöödeks.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#67

Jah, tõnuga nõus, mida mitusada aastat juba leiutatud, see on hää kah. Näide kõrvalt - korraliku suure kivikerisega suitsusaun on üleprahi, olgugi kütmisega vaeva, pääle selle maitsmist ei taha plekkkerisega saunakesi kuigi tõsiselt võtta. Pole erilist mõnu, kuiv kõrvetus on üks vastik asi. Nojah, kui otsejoones päev otsa väljas külmetatud, siis küll suvaline soe asjaks. Kiviahjusoojal tõepoolest see rõõm, et kogu ruum on ühtlaselt lämmi, olgugi kütmist vaja iga päev teha, st töökoda jahtuks nädalalõpuga üsna maha.
Vasta
#68

(07-04-2013, 12:54 PM)myrakaru Kirjutas:  Jah, tõnuga nõus, mida mitusada aastat juba leiutatud, see on hää kah.
Nõus-nõus! Eks on raud...tulekoldel omad plussid ja vastupidi, sest üks ei asenda teist. Kui pole vinantse kiviahju kohe ehitada, siis ajab asja ära odav metallahi... Eks ta seuke ajutine värk ole. Mul ühel tuttaval läks küttesüsteem õhtale. Tegi inimene siis asemele raketitünni ja sai nõnnamoodi kenasti hakkama. Kuni õiget süsteemi remonditi.


Vasta
#69

Ainuke ajutiste asjade häda on see,et nad kipuvad jääma alalisteks.Ühel mu tuttaval,väga korralikul ja töökal mehel,sai saun valmis.Ainuke,mis puudu oli leiliruumi uks.Ega siis seepärast saunas käimata jäänud-ukseaugu ette kinnitati kile ja probleem lahendatud.10 a. hiljem seisti silmitsi tõsiasjaga,et kile oli katki läinud.Seejärel asendati katkine kile uue ja tervega ja jätkati sauna ekspluateerimist.

Mis puudutab"vinantse",siis kiviahi on kindlasti kallim kui lepikust väljaveeretatud tünn.Põhikulutuse moodustavadki šamottkivid,mida selisesse korralikku ahju võib minna minu mäletamist mööda nii
300 tk(täpselt ei mäleta,kuid enam-vähem).Samas liigub alati mahalõhutud tulekoldeid,mille kivid sobivad veel suurepäraselt,piisab seni seespool olnud külg välja pöörata.Võlvi võiks teha uutest kividest.Õigesti tehtud kiviahi arukal kütmisel püsib pool sajandit,seevastu teraskestaga ahjud kipuvad 10 a. läbi põlema.60-70-dail ehitatud Tartu eramajad said paljud oma šamotid klaasitehase ahjude "ärapõlenud" ja väljavisatud kividest.Ei saa väita et kõik,kuid paljud ahjud on siiamaani "teenistuses".

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#70

(08-04-2013, 11:30 AM)tammetonu Kirjutas:  Seejärel asendati katkine kile uue ja tervega ja jätkati sauna ekspluateerimist.
Kõige pikemalt peab vastu ajutine asi Big Grin - see juba rahvatarkus!
Minul ei ole küll plaanis oma tööruumi soojendajaks seda ajutist rakettahju pikemalt kasutada, kui parajasti vaja. Põrandakütte tarbeks on torud põrandasse paigaldatud jne. Asi momendil ruumi üleüldise soojustuse taga - pole mõtet kütta, kui seinad veel hõredad Rolleyes .


Vasta
#71

Nonii, ahjuehitajad! Meite palavalt armastatud Jevrosojuz on maha saamas uue geniaalse ideega - ahikütte keelamisega. http://www.tarbija24.ee/1269492/euroopas...-keelamist
Palju õnne! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#72

WOH! Mõte! Big Grin .

Ise tahtsin just kiita, kui edukatl minu rakett tünn suudab kütta geodome nimelist nikerdist. Tegin ta euroalustest. Aga näed siis. Kasutatud euroaluseid ei tohiks ka ju tegelikult eraisikute kätte suures koguses jõuda vaid peaks kuuluma hävitamisele ja nüüd on mul selle muna sees, mis on keelatud materjalist, veel ahi ka!

Lapsed jäävad niimoodi sellestki isast ilma mis neil on.


Geodome katsin suvalise näruseks muutunud koormakattega ja suurust on kusagil 17m2 ja kütmisega peab hoogu pidama. Muidu läheb palavaks. Hea võimalus on kasutada jämedaid puid, mis annavad pikka tuld. Jäme tähendab muidugi nii väikeses tünnis seda, et võtan tavapärase ahju halu ja löön kolmeks.

Edasised plaanid munaga on muidugi teadmatta. Mingi arusaamatu emotsiooni alusel tegin selle. Püsti ta sai u. 8h jooksul ja tugevust on ka piisavalt. Eks nüüd tuleb ta lõpuni viimistleda.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#73

(14-06-2013, 09:54 AM)Basilio Kirjutas:  Nonii, ahjuehitajad! Meite palavalt armastatud Jevrosojuz on maha saamas uue geniaalse ideega - ahikütte keelamisega. http://www.tarbija24.ee/1269492/euroopas...-keelamist
Palju õnne! Big Grin

Tahate õelda, et motamees asjata ehitas oma mersukuuti?
Vasta
#74

(14-06-2013, 09:54 AM)Basilio Kirjutas:  Nonii, ahjuehitajad! Meite palavalt armastatud Jevrosojuz on maha saamas uue geniaalse ideega - ahikütte keelamisega. http://www.tarbija24.ee/1269492/euroopas...-keelamist
Palju õnne! Big Grin

Vähem paanikat, rohkem allikaid.Toungue Meie artiklid sobivaid vaid algallikate otsimiseks vihjete saamiseks. Ajakirjanikud on taas üsna loovalt materjaliga ümber käinud...

Ei keelata ahikütet, vaid soovitatakse piiratakse puhastusseadmeteta väikeküttekollete kasutamist tiheasusutusalal. Lisaks soovitatakse toetada alternatiivsete küttemeetodite kasutamisele üleminekut.

Mina meenutan küll õudusega veebruarikuiseid õhtuid Tähtveres, kus hingata ei olnud midagi - õhus oli vaid suitsSad

Kuigi Basiliol on alust muretsemiseks küll - tema vist pesitseb tiheasusutusalal...

Palju sihukese tandoori 500 peale saamiseks puid kulub?
Vasta
#75

(15-06-2013, 09:22 AM)v6sa Kirjutas:  
(14-06-2013, 09:54 AM)Basilio Kirjutas:  Nonii, ahjuehitajad! Meite palavalt armastatud Jevrosojuz on maha saamas uue geniaalse ideega - ahikütte keelamisega. http://www.tarbija24.ee/1269492/euroopas...-keelamist
Palju õnne! Big Grin

Vähem paanikat, rohkem allikaid.Toungue Meie artiklid sobivaid vaid algallikate otsimiseks vihjete saamiseks. Ajakirjanikud on taas üsna loovalt materjaliga ümber käinud...

Ei keelata ahikütet, vaid soovitatakse piiratakse puhastusseadmeteta väikeküttekollete kasutamist tiheasusutusalal. Lisaks soovitatakse toetada alternatiivsete küttemeetodite kasutamisele üleminekut.

Mina meenutan küll õudusega veebruarikuiseid õhtuid Tähtveres, kus hingata ei olnud midagi - õhus oli vaid suitsSad

Kuigi Basiliol on alust muretsemiseks küll - tema vist pesitseb tiheasusutusalal...

Palju sihukese tandoori 500 peale saamiseks puid kulub?

Tegelikult on seal kambas päris ahjukütte vastaseid. Ajakirjandus on seekord siiski asja silunud veits. Nats raske on leida algandmeid, kui kajastus ajakirjanduses on puudulik, kuid jah, selle kamba eesotsas on ka tegelased, kes sooviksid täielikku ahjukütte keelustamist, ning on sellest ka avalikult teada andnud.

Laiemas plaanis saaks asja vaadata ka esialgse lobitööna. Nagu ikka. Kõigepealt käib räme ähvardamine, siis antakse kõvasti järgi, siis võetakse mingid seadused vastu, siis hakatakse neid täiendama jne. Alati on seal taga kellegi lobi, kellegi raha, kellegi kasum. Või arvate tõsiselt, et neid värdiaid huvitab mingi nõmme linnaosa õhupuhtus külmal talvel.

Küsimus (näiteks)... Kui palju suureneb EE kasum, kui keelata ahjuküte?

Alati on selliste otsuste taga raha, alati.

Hea oleks võrrelda seda süsteemi kasvõi selle uue kindlustusseadusega.
Algul käib turu raputamine, siis võetakse mingi seadus vastu, mis on selline pehmeke ja siis hakatakse seda täiustama. Et saada algus sisse, on vaja leida üles see osa elanikonnast, kes elab keskküttega või el.küttega elamutes, ning jalutab ahjuküttega majade vahel oma lapsega.
Parimad kliendid. Vihased ja kadedad.
Samm sammult saab asjad kontrolli alla.

Ja juba on olemas tõsiusklikud, kes näevad sellel seadusel vajalikkust. Vaja on piirata, vaja on trahvida, vaja on reguleerida, sest ma ju ei saa hingata tänaval enam.

Uskuge või mitte, selline ongi tulevik.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#76

(15-06-2013, 00:38 AM)autojuht Kirjutas:  Tahate õelda, et motamees asjata ehitas oma mersukuuti?
Ei ma sellepärast muretse. Ahi ei kao pildilt niipea, kui üldse.
Kampaanial võivad olla tagajärjed. Üks võimalus on, et inimesed tahavad ruttu teha uued ahjud. Siis on "keeluseduse" ajal ahi olemas ja ega ometi valmis asja lõhkuma tulda. Sama toimus umbes suurte-võimsate masinatega, kui bensiin hakkas kallimaks minema.
Mingi elanikegrupi võib kampaania teha ettevaatlikuks ja nad valivad kütteks muu variandi. Muu variandi valikul peab sellel olema kindlasti kõva eurotoetus. Raha paneb rattad käima.
Ja lõpuks võin ma mersukuudiga niisama lusti sõita ja elu nautida. Kutsetunnistusega teen kongi bursuikasse tuld alla. Toungue

hp
Vasta
#77

Puhtalt mälu järgi: Londonis tehti tahmafiltrid kohustuslikuks, pärast seda hakkas õhk linnas jälle läbi paistma. Tõsi, neil oli vist kivisöe kasutamine popp.
Aga üldiselt oleme me teemast väga kaugele kõrvale kaldunud. See pomm-ahi veel kuidagi, aga seaduseloome...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#78

Ahiküttest sellel maal kus viibin, kirjutasin kunagi säärased read:

Armastan seda maad ... (vist?)
Ja armastan neid külakesi, mis jäävad teele, kui sõidan vastu ööd töölt koju. Selged ja külmad on olnud need hilisõhtud. Taevas siramas miljonid tähed ja Kuu, majade akendest kumamas valgus...
Elanikud on süütanud kaminates tuled. Ninna tungib kirbet toore põlemise vingu justkui keegi teeks lõket ja sinine suits valgub tasapisi majade katuste kohal laiali.
Ei tunta siin maal keeruliste käikude-lõõridega meile teada-tuntud ahjusid.
Kamin, otse-korsten turritab taevasse, heal juhul sellel mingisugunegi kate peal, et vihm otse koldesse ei ladiseks.
Ja niimoodi on elatud sajandeid kulutades soojasaamiseks üha hinnalisemaks muutuvat tammepuud, mida siin maal ikka leidub. Kui osta ei jõuta, minnakse vargile, võetakse jõukamatelt.
Vahvad on need vanad, kööbakad onnilaadsed tammistesse raamidesse pakitud ühegi mõõduriistata ehitatud majad.
Kuid vähe on neid järele jäänud... Ajaga hääbub kõik, tavad, kombed, kultuur.
Üksikud püsivad. Neid hoitakse, neis elatakse. Vaid nii nad püsivad.
Võitjad, justkui külma ja kõleda mistraali võitjad....


http://youtu.be/KrpHRpne75k

Kui peaksin siia frangiriiki kauemaks pidama jääma...
...näiteks nii kauaks, et sebin püsiva töökoha, õpin ära kohaliku keele, soetan eluaseme ja saan kodakondsuse...,
siis kindlasti, kohe kindlasti(!) hakkaks minu tarekest kütma üks eestlasele täiesti tavaline korralik ahi, mis ei aja ealeski korstnast välja säärast otsemineku-vingu nagu siinsed kaminad seda teevad.

See on täielik öö ja päev, kui võrrelda Eestis kasutuses olevaid ja siinseid küttekollete soperdisi.
Nii, et rahu, seltsimehed, jätkake oma tegevust ahjude ehitamise alal. Smile
Vasta
#79

(25-06-2013, 12:52 PM)motamees Kirjutas:  London ja Eesti on erinavad asjad. OK, Tallinnas Nõmmel saan ka veel aru miskit murest. Mujal aga on piisavalt ajali majad, et see üldse probleem oleks. Kuressaares pole ma küll kütmisest mingit probleemi näinud.
Teiseks on selle kampaania käigus unustatud üldse fakt, et puidu põlemisel saastet juurde ei teki. Puit ju puhastab samapalju loodust, kui saastab pärastisel põlemisel. Senikaua, kuni me puitu välja müüme, oleme ju summa-summarum plussis ja saaste ahikütte vallas on negatiivne.
Mind paneb muretsema see, et kui Brüsselist kästaks igal eesti mehel üks muna ära lõigata, siis meie ametnikud lõikavad õhinal kaks ja varre ka takkapihta. Ehk saab veidi kiita!
Faktid siin suurt ei loe.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#80

Natuke küll teemast mööda, aga kui juba linnaõhu peale jutt läks siis räägin ikka. Täna öösel kell 1 hakkas mul korteris suitsuandur hüürgama. Algul mõtlesin, et patarei hakkab jälle minema,[/align] kuid siis on korra pikk piiks lihtsalt. Mul aga muudkui lõugas kuni siis laealla ronisin ja asja alla võtsin. Kõik aknad olid öösel lahti ning igaks juhuks tõmbasin sõõmu kopsu aknast ning jõhker smõkk oli üleval. totaalne tuulevaikus oli ka muidugi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne