Rakett ahi
#1

Tere!


Eks nii mõnigi vast juba on sellisest ahjust teadlik, aga kõikide bursuika vihkajate rõõmuks tegin sellise asja mida kutsutakse Pocket Rocket.
Tegemist siis väga lihtsa ehitusega ahjuga mis toimib üllatavalt hästi.
Küttmis tehnikat peab iga mees oma ahju jures ise õppima aga midagi keerulist seal ei ole.
Hea asi just sellise ahju juures on see, et puidu kulu on üllatavalt väike. Kolm tavapärast toa ahju halgu põlevad u. 3h ja annavad sooja. Osa neist on sealjuures veel hakatuspuudeks ja niisama pilbasteks tehtud.
niisama pilpaid kasutasin vahelduseks põnevuse tõstmiseks, et näha kui punaseks on asi võimalik ajada. Kui kolm parajasti torusse mahtuvat halgu(ei ole enam nii jämedad kui kuurist tõin) omaette põlevad, siis nad annavad sooja aga tünn ei punasta. Kui nüüd lisada üks pilbas, siis läheb juba veidi punaseks ja kui kolm siis läheb juba pool tünni punaseks.
Mõte sellisel tünnil on veel see, et saad laadida torusse näiteks mõned vanad 2m pikad aia lipid ja põlevad ise sujuvalt koldesse vajudes ära. Põlemine toimub normaalse kütuse puhul täisesti suitsuvabalt nii, et on ka asulasiseste ajutiselt köetavate ruumide jaoks sobiv.

Materjalid:
50l plekist õlivaat
150x500mm suitsutoru nime all müüdav toru.
100x2000mm vendi toru. Ei pea olema nii pikk, aga ei hakanud saagima kah.
Torud ei pea olema keevitatud. Töötas ka ilma aga tahtsin teada, kas mõjutab midagi. Oluliselt ei mõjutanud.

Soovitatakse ka veel mingit parajat metallitükki millega söötmistorule asetamise abil tõmmet mõjutada.
Esimene käivitus teha kindlasti õues ja kivi alusel. Tossab hirmsal kombel ja ajab valtside vahelt tihendit välja.

See on ahi mille peab ise järgi proovima, et jääda uskuma tema võimekust.

Sarnasel põhimõttel on ka eluruumide kütmiseks ahjusid aga need vähe teisiti tehtud ja ei ole enam nii primitiivsed. Kuigi on kasutatud sammuti väga lihtsaid materjale. Siis kutsutakse teda Rocket Mass Heater.

Edu!
Vasta
#2
Video 

Tervist,

Tundub, et rakett ahi kogub kuulsust. Mitmed tuttavad on endale ehitanud ja kiidavad siiani. Kel on huvi, saab ahjust täpsemalt lugeda SIIT

Vasta
#3

Tänud Lennuk!

Omalgi fail olemas ja pidin panema jutu lõppu aga pika kirja peale läks meelest.

Mõni nädal tagasi käisin paari tubast isendit uudistamas ja sealt siis sellisel kevadisel ajal ahju ehituseks inspiratsiooni saingi.

Need inimesed kelle juures käisin olid väga rahul.
Need ahjud mida nägin olid korstnaga aga failis oleva jutu järgi saab ka päris ilma hakkama.
Vasta
#4

Minu meelest kangesti nn soome tüüpi ahju põhimõttega. See plekktünn ei sisenda just kindlust, õhukesevõitu tundub. Kiviahi ikka parem, tee leso ka veel juurde ja ongi sama. Ehk oskab ksf motamees kommenteerida, ta peaks ahjudega rohkem tegemist teind olema.
Vasta
#5

Mina ehitasin sellise "raketi".
   
Niisama huvi pärast sai kokku mätsitud paar aastat tagasi. Kena oli grüünes vett soendada. Naised ju ikka tahavad, et nõud puhtaks saaks ja niisama kõik vinks-vonks oleks... sinnapaika see "rakett" ka jäägu. Elamu saagu ikke kõetud korraliku ahjuga.
Aastate jooksul on ju välja mõeldud igatsorti "imelisi" asju, mis peaaegu ise maja soojendavad. Millegipärast on läbi sajandite kestnud ainult kiviahi.
Ja kiviahjul ei hakka ükski toru lekkima ning ei uputa keldrit ära. Toungue
(23-04-2012, 18:39 PM)Suprudko Kirjutas:  ... See plekktünn ei sisenda just kindlust...
Need on kuldsed sõnad.
Ja mida ütleb tuletõrjeinspektor sellise tünni kohta. Ükski pottsepp sellist ahju teha ei tohi - säädused keelavad.
Kui nüüd kogemata keegi paneb kaks halgu normist rohke ... ja siis tule ümbert see õhuke plekk ära sulab ... ja ...
Korstna pigitumisest pole siin veel midagi küsitud Wink

Vasta
#6

Sõjavägi kasutab rakette siiani. 12a. tagasi sõjaväesolles kütsid nad rühmatelki ja nüüd eelmisel sügisel kordusõppustel samuti. Mõnus soe, ainult siis oli kurb, kui ahjuvalvaja tudule jäi Big Grin
Vasta
#7

Ei oma ise kogemust tubase tünniga aga õhuke tundub ta küll jah.
niipalju oskan öelda, et üks tegelane kelle juures käisin asja uudistama pani ka tule üles. Tünn ei hakanus silmaga nähtavalt valgust eritama ka siis kui tuli oli üsna intensiivne. selle paari halu rohkem panemisega ei tea ka rääkida sest sinna ei mahu palju midagi sisse.
Samamoodi annab kiviahi puru kütta. eriti sügisel paned esimese kütmisega kaks ahjutäit tamme näiteks.

Failis olevas jutus on tegelikult see koht ka kirjas, et natuke püromaan peab olema, et sellega jantida viitsiks.


Enda tünniga on täpselt see kui palju ma puid peale annan, niipalu sooja saan ja kui pajuks hakkab minema siis saan õhu hulka piirata.
Videolõigus oli ta mul meelega natuke punaseks lastud.

Tubasel tünnil toimub põlemine kivist koldes mitte tünnis. Ei tea muidugi mis juhtuma hakkab kui kolla väga kuumaks kütta aga mida suurem on temp seda suurem on soojuse eraldumine ja kusagil ilmselt jookseb piir.
Vasta
#8

Pakun välja ühe "mõttepoja" :
Tänapäevased õlitünnid on na õhukesed jah, veneaegne oli palju paksem, aga pole enam eriti saada. Väiksemasse kamorkasse peaks piisama vanast heast propaaniballoonist. Sellel on paksust küll, enamus grille sellest tehtud ja kestavad. Kui sinna veel kividest ring ümber laduda, peaks juba kergelt ahju moodi olema küll.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#9

(24-04-2012, 09:25 AM)Basilio Kirjutas:  ... Kui sinna veel kividest ring ümber laduda, peaks juba kergelt ahju moodi olema küll.
Kui lappida metallile tihedalt kividest ring ümber, siis pole ju metalli vajagi. Metall ei saa jahutust ja põleb ära. Metall peab vastu ainult intensiivse jahtumise korral.
Vasta
#10

omal käis see kivide mõte ka peast läbi aga selliselt, et panna kivid õhuvahega. Näiteks siis sedasi, et tagumine osa mis jääb seinapoole laduda kividega kinni selliselt, et oleks õhuvahe u.5cm ja see osa mis jääb ruumipoole oleks siis neljandiku jagu avatud. Ahi hakkab kõige kiiremini punastama laadimistoru juurest ja sealt saaks siis otse kiirgus soojuse.

Tubasel lahendusel väidetavalt ei saa vältida tünni. Põhjus siis selles, et sisuliselt on põlemiskambri pikem osa tõmbe tekitaja ja sealt edasi mitte ei tõmmata toss välja vaid lükatakse ja plekkvaat kõige lihtsam tihe hoida. Kivist pidi haisu läbi pressima. Asi on muidugi teine kui kasutada korstent, aga see jutt siis ilma korstnata lahenduse juures.
Tubasele saaks vast kasutada sarnast lahendust nagu kasutatakse nendel imelikel plekist kaminatel.
Vasta
#11

Vot mina tegin sellise vägitüki, et käisin möödunud suvel raketikoolitusel ära. Kolm päeva sai ökotoitu (taimetoitu) näost sisse aetud, paljaste jalgadega savi sõkutud, savist ja põhust "vorste" voolitud jne, sekka ka teooriat. Suur osa minu ajast ja tähelepanust kuulus peremehe äiapapaga (vana)tehnikast rääkimisele. Põnev ju kuulata detailset lugu, kuidas aastal 1982 250 rubla eest T 25 osteti. Aga see selleks.

Ahi ehitati sauna eesruumi, kolme päevaga seda kambakesi valmis ei saanud (kõik ei mahtunud hästi juurde). Oktoobris, kui asja vaatamas käisin, oli ahi valmis ja töötas. Tundus, et väikese ruumi kohta isegi ebaproportsionaalselt suur, väga soe oli. Peremees ei kasutanud õlivaati, vaid laisi kõik metallosad plekksepal teha. (Selle koleda vaadi asemel on ka tavalist puupliidi rauda pruugitud.) Tünni peale pani peremees "ilma aukudeta" elektripliidi (ma ei tea, kas see on klaas või keraamika vms) plaadist katte, selle peal sai pannkooki küpsetada. Küllap ka muud. Kuidas asi näiteks -30 puhul ennast õigustas, ei tea, pole peremehega tükk aega kontaktis olnud.

Rakettahju vaieldamatu eelis on kindlasti ehitamise odavus. Saab kasutada vanu telliseid, metalli saab "keskkonnasõbraliku taaskasutusega" tegelevatest asutustest jne. Ehitamine on ka lihtne, aga mitte päris. Teatud proportsioonid peavad täpselt paigas olema, loengu ajal tehtud fotodelt vaatavad ikka valemid vastu. Samas ei pea proff potsepp olema, aga ma ei väida ka, et mul see asi kolme päevaga selgeks sai.

Väidetavalt pidi rakett ka vähe puid võtma. Samas on neid ikkagi valdavalt ehitatud ruumidesse, kus pidevalt ei elata, või talve saabudes jalga lastakse. Mõni ütleb, et tal kulus talvel 4, mõni et 6 rm puid. Mina puupuuduse all ei kannata, aga mida vähem neid kulub, seda vähem endal mässamist.

Kõik justkui hea ja ilus, aga keegi ei taha objektiivselt mingitest puudustest rääkida. Selle temperatuuri kohta niipalju, et oli tõesti üle 1000 mõõdetud, aga nagu ma aru sain langeb see väga ruttu, tünnist väljudes pidi vaid 200 kraadi olema.

Kursustel saigi käidud selle tagamõttega, et endal küttekolded üsnagi sandis seisus ja ahvatlev oleks oma kätega rakett valmis teha. Teise äärmusena variant kutsuda 2 Karlssoni-tüüpi härrat, kes väidavad ennast maailma parimad potsepad olevat, aga sellegipoolest parajat käkki teevad ja kopsakaid summasid kaseerivad. Kindlasti on ka vahepealseid variante. Tragikoomika ongi selles, et raketi puuduste ja nõrkade külgede kohta ei saa objektiivset infot, neid justkui polekski. Juba vanarahvas teadis, et iga l*** kiidab oma p***i Smile
Vasta
#12

Pildimaterjali ka:

   
Jubeda õlitünni kasutamise tingib asjaolu, et värgendus peab olema ümar, muidu ei toimu protsess täiuslikult. Noh, umbes nii, nagu sõita autoga, millel on kandilised rattadSmile Ja kust sa, hing, ikka muud ümarat asja saad. Kivist silinder oleks muidugi esteetilisem, aga kust seda võtta.

Joonisel märgitud mõõdud on strategilise tähtsusega, olenedes koldeosa mõõtudest. Sisemise metallsilindri ja šamottide vahe on täidetud kergkruusaga (soojusisolatsiooni huvides) ja kui see on ümarik, peab ka väline silinder olema sama kujuga ja vastavas proportsioonis.

Aga saab ka teisiti:
   

Siin asi väliselt nagu klassikaline puupliit. Mis seal sees on, mina täpselt ei tea. Küllap ikka midagi ümarat. Ei ole täpselt meeles ja pole ka teise nurga alt fotot, aga sellel ehitisel pidi ka praeahi olema, mis, kahjuks küll õiget vunki üles ei võta.

Kogu selle raketinduse juures ongi probleem, kuidas saavutada üheaegselt klassikalisele puupliidile omane funktsionaalsus: et oleks pliidiraud mille peal süüa teha (või vähemalt soojendada), vee soojendamise võimalus ja miks mitte ka praeahi.

Kui me rakettide pilte vaatame, näeme pea alati seal tünni otsas teekannu. Siin tuleb aru saada, et rakett pole mingi iseseisev asi, vaid terve elustiil ja -filosoofia, kuhu ei kuulu liha söömine, aga kuuluvad põhust-savist maja, ökopeldik, põhupeenrad jne. Ja lisaks muule pole siin tegemist aastatuhandete tarkusega, vaid mõnekümne aasta vanuse ökotajatest leidurite produktsiooniga. Samas paelub mind ikka see, et põhimõtteliselt olen ma võimeline sellise asja oma käte ja mõistlike kulutustega valmis tegema.
Vasta
#13

(15-05-2012, 13:08 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Kivist silinder oleks muidugi esteetilisem, aga kust seda võtta...
Kivist silindri saab ju lappida.
Kui lõiata kivil mõlemast äärest väike nurk maha, siis saab peaaegu ümarguse silindri. Väiksed nukikesed saab ümmarguseks krohvida.

Vasta
#14

(15-05-2012, 19:07 PM)motamees Kirjutas:  
(15-05-2012, 13:08 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Kivist silinder oleks muidugi esteetilisem, aga kust seda võtta...
Kivist silindri saab ju lappida.
Kui lõiata kivil mõlemast äärest väike nurk maha, siis saab peaaegu ümarguse silindri. Väiksed nukikesed saab ümmarguseks krohvida.

Jutt kahtlemata õige. Aga nii saab teha ainult välimise silindri välispinnaga. Nagu mina aru sain, on tähtis just see, et sees oleks kaks täiuslikult ümarat-siledat pinda. Nende kahe silindri vahe (vt minu esimene pilt) peab olema ca 3...5 cm. Sellises praos neid kahte laitmatult ümmarguseks saada on ikka suur-suur probleem. Sisemise tegelasena saaks muidugi kasutada midagi sellist, mis on Fibo korstnatel sees. Aga välimine? Kui selle saakski seest siledaks krohvida, siis kaua krohv seal püsib...

Vasta
#15

Teooriat, puust ja punaseksSmile
   


Siin ongi selgeks tehtud, miks asi peab just ümmargune olema pluss tähtsad mõõdud. Mis need rohelised nooled seal ümara joonise all tähendavad, mina ei mäleta. Suurus 20cm tähendab lesotorustiku diameetrit (torude kogupikkus sel puhul 9...10 m), aga teiseltpoolt on see paika pandud koldeosa mõõtmetega.

Mis puutub kartusse, et metall ära põleb, siis otsese tulega ta ju kokku ei puutu. Koldest "torni" tipuni on rohkem kui meeter maad ja nii pikka leeki selline puukogus välja ei anna, kui me sinna just balloonist hapnikku peale ei lase. Minul on küll kurb kogemus saunaahjuga, mis kolme aastaga ära põles, nii et vesi sõna otseses mõttes ahjus oli (koldelae paksus 8, ülejäänud osal 4mm). Aga seal oli tuli ikkagi otse metallkorpuse sees. Rakettahju üks võlu ongi selles, et kui metall peakski kunagi ära põlema, siis raiud savi lahti, tõstad uue tünni asemele ja ongi asi vossem. Tavalist kiviahju niimoodi vist ei lapi?
Vasta
#16

(17-05-2012, 09:26 AM)oltsberg Kirjutas:  Minul on küll kurb kogemus saunaahjuga, mis kolme aastaga ära põles, nii et vesi sõna otseses mõttes ahjus oli (koldelae paksus 8, ülejäänud osal 4mm). Aga seal oli tuli ikkagi otse metallkorpuse sees.
Huvitav, meil maal on saunaahi(keris) aastast 2000 ja kestab siiani, kuni 2006 aastani oli saun peaaegu iga nädalavahetus, tuli tehti alla kell 1 ja lõppes tihti kella 23 ajal. Keris on ostetud poest ja toodetud Soomes. Samas sugulane ostis kerise 2007 aastal ja 2010 oli see ju läbi põlenud. Eriti saunatada ei saanudki.

Vasta
#17

Paksust rauast omaaegsete Tartu KEKi meeste keevitatud keris aastast 1992 kestab siiamaani ja välja vahetada pole mingit mõtet kuna leili on vingelt ja kõik toimib. fenomenaalne. samas seda plekktoru, mis korstnasse läheb, on juba 3 korda vahetatud. neid keriseid teeb sama mees veel väikestviisi edasi, kel huvi on, saatku privas sõnum.

bullerjaniga on aga algusest peale kaasas käinud jutt et kivikorstnaga see kokku ei sobi, või kui siis ainult suvilasse tavaahju kõrvale kiireks maja üleskütmiseks sessamas nö saunaahjureziimis, kusjuures mingit põlaemisõhu kinnipoomist teha ei tohi. Motamehe bullerjanilugu ta pottsepakodulehel on ses suhtes puhas klassika.

Küsisin eelmine suvi ühe kuulsa ja ökoringkondades hästi tuntud asjalise ja õpetaja käest, kes kah omale rakettahju oli teind, et kuidas külma ahju ja sooja-rõske ilmaga kütmist alustab, kas laob puud sisse ja tõmbab tikku ja lähebki nii? vastus oli ei, hoopis otse korstna alla eraldi luugi taha tuleb enne tuli teha et tõmme tekiks, kusjuures see korsten kõige oma lisaluugiga oli veel õues, et ahi ikka maksimaalse kasuteguri välja annaks... vabandust, aga selline lisarahmeldus tähendab siiski olulist puudulikkust kogu apastraadi tarbimisväärtuses. kulla mehed, saage aru, meie kliimas tuleb oluline osa soojast ehk siis kasutegurist jätta korstnasse selleks et kaadervärk igast asendist ja lollikindlalt tõmbaks.
Vasta
#18

(22-05-2012, 12:35 PM)myrakaru Kirjutas:  kulla mehed, saage aru, meie kliimas tuleb oluline osa soojast ehk siis kasutegurist jätta korstnasse selleks et kaadervärk igast asendist ja lollikindlalt tõmbaks.
Korstnale on võimalik ehitamise ajal siiber sisse laduda, iseasi kui paljud viitsivad iga kütmise järel teisele korrusele siibrit kinni panema minna. Teine asi on see, et sobivas mõõdus siibrit kaubandusest ei leia ja see tuleb kas ise teha või leida spetsialist kes asja ära teed. Ahjaa, mustmetall unustage seejures ära.

Vasta
#19

(22-05-2012, 12:35 PM)myrakaru Kirjutas:  ... mehed, saage aru, meie kliimas tuleb oluline osa soojast ehk siis kasutegurist jätta korstnasse selleks et kaadervärk igast asendist ja lollikindlalt tõmbaks.

Tubasel raketahjul ju ongi korsten selles samas tünnis sees ja need kes kasutavad veel lisa korstent peale pikka leso on teinud omale tüütuse.

Isend, mis oli väikse leso ja korstnaga, tõmbas täpselt sama hästi nagu iga suvaline pliit millel on soojamüür.
Vasta
#20

Mina see olin, kes teema rakettidelt saunaahjudele keeras, aga lasen veel samas vaimus edasi. Too kolme aastaga surnud ahi oli valmistatud Eestis kapitalismi viljastavates tingimustes, sünnilinna parem ei nimeta. Ei teagi, kas see firma ka praegu tegutseb. Järgmine ahi sai toodud Vastseliinast firmast Talvar http://ahjud24.ee/. Olulise detailina on kasutusel 500mm gaasitrassi toru, mis läheb küll kütmisega punaseks, aga pole 12 jooksul mingeid deformeerumise märke ilmutanud. Koldelagi on hakanud küll juba hävima. Väideti, ahju iga on 800 küttekorda, mis teeb kord nädalas küttes ca 15 aastat.

Kui raketi juurde tulla, siis väitis peremees, kelle talus ma koolitusel käisin, et alguses oli hirmsat moodi suitsu sisse ajanud. Kasutusel metallkorsten. Kuuldavasti on raketil kasutatud ka puupliidilt tuntud suve/talvesiibri süsteemi, et alguses lastakse kõik vuhinaga korstnasse ja kui korsten soe, siis suletakse "suvesiiber" ja gaas läheb läbi leso. Põhjusmõtteliselt pole raketile korstnat vajagi, lesost tuleva toru võib otse läbi seina tõmmata. Korstna vajalikkuse tingivad tuleohutuse eeskirjad, mis ütlevad, et ahjul peab korsten olema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne