08-05-2012, 00:36 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-05-2012, 00:41 AM ja muutjaks oli oltsberg.)
Vot mina tegin sellise vägitüki, et käisin möödunud suvel raketikoolitusel ära. Kolm päeva sai ökotoitu (taimetoitu) näost sisse aetud, paljaste jalgadega savi sõkutud, savist ja põhust "vorste" voolitud jne, sekka ka teooriat. Suur osa minu ajast ja tähelepanust kuulus peremehe äiapapaga (vana)tehnikast rääkimisele. Põnev ju kuulata detailset lugu, kuidas aastal 1982 250 rubla eest T 25 osteti. Aga see selleks.
Ahi ehitati sauna eesruumi, kolme päevaga seda kambakesi valmis ei saanud (kõik ei mahtunud hästi juurde). Oktoobris, kui asja vaatamas käisin, oli ahi valmis ja töötas. Tundus, et väikese ruumi kohta isegi ebaproportsionaalselt suur, väga soe oli. Peremees ei kasutanud õlivaati, vaid laisi kõik metallosad plekksepal teha. (Selle koleda vaadi asemel on ka tavalist puupliidi rauda pruugitud.) Tünni peale pani peremees "ilma aukudeta" elektripliidi (ma ei tea, kas see on klaas või keraamika vms) plaadist katte, selle peal sai pannkooki küpsetada. Küllap ka muud. Kuidas asi näiteks -30 puhul ennast õigustas, ei tea, pole peremehega tükk aega kontaktis olnud.
Rakettahju vaieldamatu eelis on kindlasti ehitamise odavus. Saab kasutada vanu telliseid, metalli saab "keskkonnasõbraliku taaskasutusega" tegelevatest asutustest jne. Ehitamine on ka lihtne, aga mitte päris. Teatud proportsioonid peavad täpselt paigas olema, loengu ajal tehtud fotodelt vaatavad ikka valemid vastu. Samas ei pea proff potsepp olema, aga ma ei väida ka, et mul see asi kolme päevaga selgeks sai.
Väidetavalt pidi rakett ka vähe puid võtma. Samas on neid ikkagi valdavalt ehitatud ruumidesse, kus pidevalt ei elata, või talve saabudes jalga lastakse. Mõni ütleb, et tal kulus talvel 4, mõni et 6 rm puid. Mina puupuuduse all ei kannata, aga mida vähem neid kulub, seda vähem endal mässamist.
Kõik justkui hea ja ilus, aga keegi ei taha objektiivselt mingitest puudustest rääkida. Selle temperatuuri kohta niipalju, et oli tõesti üle 1000 mõõdetud, aga nagu ma aru sain langeb see väga ruttu, tünnist väljudes pidi vaid 200 kraadi olema.
Kursustel saigi käidud selle tagamõttega, et endal küttekolded üsnagi sandis seisus ja ahvatlev oleks oma kätega rakett valmis teha. Teise äärmusena variant kutsuda 2 Karlssoni-tüüpi härrat, kes väidavad ennast maailma parimad potsepad olevat, aga sellegipoolest parajat käkki teevad ja kopsakaid summasid kaseerivad. Kindlasti on ka vahepealseid variante. Tragikoomika ongi selles, et raketi puuduste ja nõrkade külgede kohta ei saa objektiivset infot, neid justkui polekski. Juba vanarahvas teadis, et iga l*** kiidab oma p***i
Ahi ehitati sauna eesruumi, kolme päevaga seda kambakesi valmis ei saanud (kõik ei mahtunud hästi juurde). Oktoobris, kui asja vaatamas käisin, oli ahi valmis ja töötas. Tundus, et väikese ruumi kohta isegi ebaproportsionaalselt suur, väga soe oli. Peremees ei kasutanud õlivaati, vaid laisi kõik metallosad plekksepal teha. (Selle koleda vaadi asemel on ka tavalist puupliidi rauda pruugitud.) Tünni peale pani peremees "ilma aukudeta" elektripliidi (ma ei tea, kas see on klaas või keraamika vms) plaadist katte, selle peal sai pannkooki küpsetada. Küllap ka muud. Kuidas asi näiteks -30 puhul ennast õigustas, ei tea, pole peremehega tükk aega kontaktis olnud.
Rakettahju vaieldamatu eelis on kindlasti ehitamise odavus. Saab kasutada vanu telliseid, metalli saab "keskkonnasõbraliku taaskasutusega" tegelevatest asutustest jne. Ehitamine on ka lihtne, aga mitte päris. Teatud proportsioonid peavad täpselt paigas olema, loengu ajal tehtud fotodelt vaatavad ikka valemid vastu. Samas ei pea proff potsepp olema, aga ma ei väida ka, et mul see asi kolme päevaga selgeks sai.
Väidetavalt pidi rakett ka vähe puid võtma. Samas on neid ikkagi valdavalt ehitatud ruumidesse, kus pidevalt ei elata, või talve saabudes jalga lastakse. Mõni ütleb, et tal kulus talvel 4, mõni et 6 rm puid. Mina puupuuduse all ei kannata, aga mida vähem neid kulub, seda vähem endal mässamist.
Kõik justkui hea ja ilus, aga keegi ei taha objektiivselt mingitest puudustest rääkida. Selle temperatuuri kohta niipalju, et oli tõesti üle 1000 mõõdetud, aga nagu ma aru sain langeb see väga ruttu, tünnist väljudes pidi vaid 200 kraadi olema.
Kursustel saigi käidud selle tagamõttega, et endal küttekolded üsnagi sandis seisus ja ahvatlev oleks oma kätega rakett valmis teha. Teise äärmusena variant kutsuda 2 Karlssoni-tüüpi härrat, kes väidavad ennast maailma parimad potsepad olevat, aga sellegipoolest parajat käkki teevad ja kopsakaid summasid kaseerivad. Kindlasti on ka vahepealseid variante. Tragikoomika ongi selles, et raketi puuduste ja nõrkade külgede kohta ei saa objektiivset infot, neid justkui polekski. Juba vanarahvas teadis, et iga l*** kiidab oma p***i