Rakett ahi
#41

Sissekütmine ja vee ärastamine aretisest toimub palju lihtsamalt elektripuhuriga.
Nädal aega 1kw puhur koldest sisse puhudes võtab umbes 160Kw/h. Selle projekti kõrval pole see ka teab mis summa. Säästab aga palju närve ja aega. Ühe nädalane puhumine võrdub kahenädalase usina kütmisega. Mis aga kõige tähtsam - on majale ja ahjule täisti ohutu.
Kui suurem vesi on korstnast välja puhutud (paar päeva), siis võib ülejäänud sooja tuppa puhuda. Saab ka toa soojaks. Tuppa laskmiseks tuleb vaid tahmaluugid eest võtta.
Vasta
#42

(26-10-2012, 15:35 PM)motamees Kirjutas:  Sissekütmine ja vee ärastamine aretisest toimub palju lihtsamalt elektripuhuriga.
Nädal aega 1kw puhur koldest sisse puhudes võtab umbes 160Kw/h. Selle projekti kõrval pole see ka teab mis summa. Säästab aga palju närve ja aega. Ühe nädalane puhumine võrdub kahenädalase usina kütmisega. Mis aga kõige tähtsam - on majale ja ahjule täisti ohutu.
Kui suurem vesi on korstnast välja puhutud (paar päeva), siis võib ülejäänud sooja tuppa puhuda. Saab ka toa soojaks. Tuppa laskmiseks tuleb vaid tahmaluugid eest võtta.

Aitäh väärt nõuande eest (tegelikult teadsin seda isegi), aga ma ei saa kahjuks seda meetodit kasutada. Esiteks pole majapidamises (enam) soojapuhurit ja teiseks ma tahan veel elada. Pelk jutt puhuri kasutamisest kutsuks esile selle, et kallis abikaas lööks mu maha. Põhjus selles, üks tore härrasmees tekitas meile puhurit kasutades 3000 eeguse elektriarve ja jalutas minema, muuseas koos minu isikliku puhuriga. Nii et jääb ära. Pigem tuleks kõne alla mõni leebemat sorti "leegiheitja".
Vasta
#43

(26-10-2012, 21:11 PM)oltsberg Kirjutas:  ...Põhjus selles, üks tore härrasmees tekitas meile puhurit kasutades 3000 eeguse elektriarve...
Sellest toreda härrasmehe arvest võid ühe nulli vabalt ära võtta. Sain nädalaseks arveks umbes 17euri. Puhur maksab K-rautas pisut alla 10 euri. Igatsorti odavamad leegiheitjad ei tule kindlasti odavamad.
Aga kui on allergia, siis ei aita lohutamine ka. Tuleb lihtsalt allergia tekitajat vältida. Sad
Takkajärgi mõeldes oli ju härrasmehest õige tegu see puhur kaasa võtta. Sul nagunii allergia selle vastu ja tema oli seda juba niipalju tarvitanud, et oligi juba tema oma. Smile
Vasta
#44

No nii. Vot nüüd olen ma olukorras, kus mõistus vajus testikulaarsele nivoole ja terake klassikalist potsepatarkust kulub marjaks ära.

Asi selles, et hindasin kiviresurssi valesti ja kivid saivad otsa. Tegemist omaaegsete Aseri (???) tellistega, mille eripära on selles, et nende mõõt on 115mm tavapärase 120mm asemel. Ainuke, mida kaubandusvõrgus ligilähedase mõõduga pakutakse, on šamott. Küsingi, et kas ei juhtu midagi hullu, kui viimane rida šamottidest teha? Mõnes mõttes isegi hea, sest viimane rida saab ju otse "tornist" kõige valusama laksu. Välimus (üks rida valget, ülejäänud punased) on muidugi maitse asi. Teoorias eri kividel muidugi erinev soojuspaisumine jne, aga viimase pliidiraua aluse rea puhul ei mängi vast rolli. Või mängib? Kogu see jaht millimeetritele on vajalik selleks, et "torni" otsa ja pliidiraua vahele jääks nõutavad 7 cm. Praeguse seisuga olen ses suhtes "graafikus". Ja taas - oh kui lihtne oleks kasutada tünni!

Kõige iroonilisem kogu asja juures on see, et ma ise raiskasin õiged kivid mõtlematult ära. Ilmeslt löövad välja kadunud vanaema geenid, kes tegutses nagu Duracelli jänes ja mõtlemisega pead ei vaevanud Smile Mina panin ca 15 kivi lapiti Juri Gagarini alt teiseks reaks, süüvimata mõõtmetesse. Ja neid sealt kätte saada on nagu pisut problemaatiline Smile Ja nüüd ongi küsimus selles, kas panna šamotid, või loota, et kellelgi vanadest varudest sääraseid kive on. Tervelt 2 tükki olen küla pealt isegi leidnud, millest üks, kasutades Olev Remsu väljendit, oli kõver nagu Räbovõitra m***.

Teine probleem on praeahju install. Ostsin malmist praeahju. Kas ta ka tööle hakkab, selgub ainult katsetuste käigus. Ja kui ei hakka, on vähemalt ilus vaadata. Ja kui vaatamisest isu täis, saab selle ilma märgatava hävinguta maha müüa. Teoorias on on küll malmi ja telliste soojuspaisumine üsna ühte auku, aga kas praktikas peaks neile midagi "mahendavat" vahele panema? Kui, siis mis see olla võiks? Vanasti olla kasutatud asbestpappi, aga tänapäeval hakkavad kõik seda sõna kuuldes juukseid kakkuma.

Muuseas mõtlesin lugupeetud Motamehe õppetussõnade üle sügavalt järele, sain oma kompleksidest üle ja ostsin K-Rautast puhuri. Sellega seoses on rääkida lõbus lugu, aga sellest järgmisel korral.


...järgneb...
Vasta
#45

(02-11-2012, 23:05 PM)oltsberg Kirjutas:  ... mille eripära on selles, et nende mõõt on 115mm tavapärase 120mm asemel. Ainuke, mida kaubandusvõrgus ligilähedase mõõduga pakutakse, on šamott. Küsingi, et kas ei juhtu midagi hullu, kui viimane rida šamottidest teha?...
No teoorias on paisumine erinev küll, nagu sa isegi mainisid. Kas seal midagi halba ka praktiliselt sünnib, selles ma kahtlen. Pead ise ära proovima. Rahakotile on see küll mõrv. Nägin just poes samoti hinnaks 1,8 euri. Ehk leiad ikka veel kusagilt odavamalt.
Tea, kas on väga loll pakkuda ideeks laiemate kivide ääri maha lõigata. 120sest kivist saab ju imelihtsalt 115mene.
(02-11-2012, 23:05 PM)oltsberg Kirjutas:  ...Teine probleem on praeahju install... aga kas praktikas peaks neile midagi "mahendavat" vahele panema?...
Praeahju ja kiviseina vahele pannakse 1cm paksune tulekindel kivivill.
Praeahjudel on ka see häda, et nad pikapeale korpuse seest välja ronivad. Praeahju tagaosa vahele puidiseb tasahilju tuhka ja nii ahi välja pressitaksegi. Selle vastu aitaks näiteks ülalt alla suurenev ahju tagaosa pilu. Kindlasti võid ka mõne oma nipi ära kasutada. Peaasi, et sa selle probleemi peale mõtled.
Vasta
#46

Suur tänu motamehele!

Sain oma mõttekäikudele pädevat kinnitust. Mis puutub šamottidesse ja rahakoti mõrvamisse, siis on see kahtlemata õige jutt. Kogu raketinduse juures ongi šamotid suurim kuluartikkel, kõik ülejäänu on kas täitsa tasuta või sümboolse tasu eest. Algne plaan oli lasta šamotid Petserist tuua (ca 1€ tükk), aga Vene toll ei lase Vene numbri ja šamotikoormaga autot üle. Eesti numbriga autoga polnuks probleemi, aga siis pandi piir kinni. Ma ikka mõtlen, et mis riik see on, mille kõigutamiseks pole vaja vaenlase tanke, vaid piisab Volkswagen Passatist Big Grin

Siis sai suuremad ostud rihitud ESPAKi -20% päevadele ja kliendikaart, mis 10% alla annab, on nagunii olemas. ESPAKis ei maksnud ka suur (250x124x65) šamott rohkem kui 1.63, tavaline (230x114x65) oli 1.48 ja need hinnad on soodustuste eelse seisuga.

Konkreetse probleemi juurde tagasi tulles ei ole asi rahaliselt sugugi traagiline, sest šamotte jäi natuke üle ja miks mitte neid ära kasutada, muidu jäävad niisama seisma. Võibolla tuleb mõni üksik ka lisaks osta.

Peale kogemust Võrukividega plaanisin alguses teise kolde jaoks uued kivid osta, aga arvutused näitasid, et õige kõrguse saavutamiseks on mõistlik kasutada kombinatsiooni 120 ja 115mm kividest, millest viimased olid vägagi viisakad, kui mõne üksiku kivi "banaanilisus" välja arvata.

Mis puutub standardkivi 5mm võrra väiksemaks lõikamisse, siis minu poolt kasutatava põlve otsas tehnoloogia puhul (relakas+180mm teemantketas) ei hakka parem üritamagi, lihtsam on vist häbemekarv kolmeks ajadaSmile

Praeahju puhul mõtlesin ka ise kivivilla peale, eks siis tuleb seda kasutada.

Nüüd aga tekitan diskussiooni vee soojendamise teemal (kuigi hetkel ei hakka sellega rabelema, las jääb tulevikumuusikaks). Põhjusmõtteliselt on kaks võimalust: Kas juhtida suvelõõri gaas läbi boileri või kasutada pliidipudeleid (minu arvates on see sõna üsna pentsik, aga asja põhimõtet minu arvamus ei muuda). Esimesel juhul võtab boilerit läbiv toru boileri mahust hea hulga liitreid maha, teisel juhul seda probleemi ei ole. Samas on teada, et "pudelisüsteemi" puhul soojenes vesi aeglaselt, kuigi ka läbiva suitsutoru variant ei pruugi ses suhtes parem olla. Äkki on hea kasutada mõlemat süsteemi kombineeritult?
Vasta
#47

(03-11-2012, 13:32 PM)oltsberg Kirjutas:  ... lihtsam on vist häbemekarv kolmeks ajadaSmile ...
See ju lausa lustiasi Toungue
Vasta
#48

Mind hakkas veelkord praeahjuga seonduv närima. Veski ahjupiiblist pätsatud pilt teeb asja ilusti puust ja punaseks:

   

Raketi puhul pole aga selline ülevalt alustav gaasi teekond optimaalne. Gaas on mõistlik tünnist (või tellistest kuubist, sisulist vahet pole) välja tuua võimalikult alt, sest muidu läheb tünni potentsiaal soojuse andjana kaduma.

Mõtlesin variandi peale, kus praeahju üks külg saab tervenisti gaasi poolt paitatud ja seejärel läheb gaas ahju alt läbi, suvelõõri kasutamisel soojendab ka tagumist ja veidi pealmist külge. Siis aga mõtlesin, et selline lahendus on sõna otseses mõttes ühekülgne.

Teine lahendus on alguse osas sama (üks külg saab täislaksu), seejärel praeahju alt läbi, teist külge mööda üles ja seejärel sõbralik silitus ka pealt-tagant, seda nii suve kui ka talvelõõri puhul. Samas tekitab selline lahendus jällegi terve rea tehnilisi probleeme.

Ma loodan, et mu jutt on ka ilma joonisteta jälgitav ja ootan "pruvessurite" arvamusi.
Vasta
#49

Ei ole küll mingi raketiteadlane, aga mul jääb hinge närima kõhklus, et raketi puhul ei ole see prareahi enam mingi praeahi vaid kipub olema parimal juhul soojakapp, kus toitu soojas saab hoida. Tavalisel pliidil käib tuli ümber praeahju aga gaasigeneraatori puhul tuli ju tünnis ja seal praeahju ümber vaid jääksoojus. Ja kuumuse reguleerimine kah suht keeruline.
Targemad, lükake ümber kui viitsite.
Vasta
#50

(12-11-2012, 14:41 PM)nunu Kirjutas:  ...Targemad, lükake ümber kui viitsite.
Mina katsuks hoopis seda hüpoteesi püsti hoida.
Vasta
#51

(12-11-2012, 14:41 PM)nunu Kirjutas:  Ei ole küll mingi raketiteadlane, aga mul jääb hinge närima kõhklus, et raketi puhul ei ole see prareahi enam mingi praeahi vaid kipub olema parimal juhul soojakapp, kus toitu soojas saab hoida. Tavalisel pliidil käib tuli ümber praeahju aga gaasigeneraatori puhul tuli ju tünnis ja seal praeahju ümber vaid jääksoojus. Ja kuumuse reguleerimine kah suht keeruline.
Targemad, lükake ümber kui viitsite.

Praeahi ongi selleks, et toitu soojas hoida. Paned prae ahju sooja... Nii on vähemalt meie suguvõsas.
Vasta
#52

Raketiga ongi jah tegelikult nii, et kõige "magusam" soojus saadakse torni tipust. Seega: kui tahta, et üheaegselt oleks ideaalne pliit, ideaalne veesoojendi ja ideaalne praeahi, peaks ehitama kolm eraldi raketti ja vastavad asjandused torni tippu panema. Vot see ongi kogu raketikonseptsiooni juures üks kaalukas puudus. Mina proovin ka ühe kolde puhul saavutada polüfunktsionaalsust, tuginedes sellele, et 25 cm süsteem on soojuslikus mõttes üsna jõhker asi.

Minu poolt postitusse nr 12 pandud teisel pildil kujutatud asjal ei tööta praeahi põhjusel, et ta on tehtud tellistest ja soojust lihtsalt ei jätku, et praeahju kuumaks lüüa. Samas on see kõigile õpetlik eeskuju, igasugune kogemus on ju kogemus. Isand Viese avaldas arvamust, et metallist praeahju puhul asi toimib.

Üks pommikindel ja samas lihtne lahendus raketi puhul on läbivoolu-praeahi. See tähendab, et kuhugi torustikku, soovitatavalt alguse poole, on tehtud lihtsalt selline uksega kamber, kuhu küpsetised sisse pistetakse. Sel puhul peab olema veendunud ansipist ja kasutama fooliumit, sest vaatamata torustiku vallatutele kurvidele lendab tuhk üsna kaugele ja kõrgele. Samas võib läbivoolav gaas ka selliseid maitsenüansse tekitada, mis roa põhiolemusega kokku ei lähe. Nii et parem on, kui toit ja seda soojendav gaas ikka lahus on.

Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kaotada, sest kui asjast kujunebki lihtsalt soojakapp, on vähemalt asi "teaduslikult tõestatud". Selge see, et kui mingi toit peab küpsema x aja 200 kraadi juures, siis ei ole see ekvivalentne 10x 20 kraadi juures. Ma ei vaevagi ju pead praeahju kui konseptsiooni üle, vaid küsimus on selles, millistest "poosidest" peaks gaas praeahjule lähenema.

Muide, ka klassikalise puupliidi praeahju puhul olen kuulnud vaid ühest juhtumist, kui see perfektselt töötas ja reaalset kasutust leidis. Reeglina säärast praeahju sihipäraselt ei kasutatud. Põhjust mina ei tea. Võibolla olid plekist praeahjud läbi põlenud, võibolla küpsetasid ebaühtlaselt vms.
Vasta
#53

Pigem need puupliidi ahjud küpsetasid ebaühtlaselt, pirukat oli tarvis mitmeid kordi keerata vahepeal.

Aga kui ahjuluuk lahti teha oli seal luugipeal hea saapaid kuivatada...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#54

(13-11-2012, 10:27 AM)mlsluik Kirjutas:  Pigem need puupliidi ahjud küpsetasid ebaühtlaselt, pirukat oli tarvis mitmeid kordi keerata vahepeal.
Läheb juba väga OT aga ei saa mitte vastu ütlemata jätta, et selle koha peal on võlusõna keelekivi õige pikkus ja nurk. Ja kui praeahi ja pliidiuks kõrvuti on, siis peavad pliidipuud piisava pikkusega olema. Tulemuseks on väga ühtlaselt küpsend kook Cool
Nämmmmm...
Vasta
#55

noniii.. mul häbi rääkidagi, siin kõik puha edasijõudnud klassist. Ajendatuna teadmistejanust ja proovimishimust hiivasin oma ajast pool tundi. 200-ne tünn, 300 mm läbimõõduga 80 cm pikkune natuke paksema seinaga (3mm)torujupp ja mõni meeter 150-st venditoru koos põlvega.
Algust tegin ööpimeduses, lõikasin
[Pilt: roket4.jpg?w=490&h=418]
300 -se toru jaoks avause tünni ühte serva, ava tegin natuke väiksema, servad keerasin näpitsatega üles ja pistsin eelnevalt valmis lõigatud toitetoru sinna sisse. Valmis ava on ülemisel pildil näha ka.
[Pilt: roket6.jpg?w=490&h=378]
Toitetoru alumisse otsa jätsin ühe jala, nii 15 cm kõrguse, mis toetab vastu tünni põhja. Siis ei ole tarvis toru kohe kinni keevitada, seisab ise parajal kõrgusel.Kui pildilt korralikult vaadata, siis näeb ka jala kontuuri ära:
[Pilt: roket5.jpg?w=490&h=477]
Tünni tagumisele küljele tegin avause 150-se äratõmbetoru jaoks, samamoodi alguses väksema lõbimõõduga, siis servad üles, toru koos põlvega sisse ja plekikruvidega naksti kinni.
Toitetoru katteks leidsin seina äärest ühe vana alumiiniumpoti kaane, momendil sobivaim katteks ja õhu juurdevoolu regullimiseks.
Alguses ei taht kuramus tömbama hakata,ajas suitsu valest august välja Cool! Jamasin mitu minutit kohe, vahel arvasin juba, et noh, see roket küll "taevasse" ei lenda Rolleyes!! Siis liigutasin improviseeritud kaant toitetoru kohal, käis madal paugatus ja hakkaski tööle!!
[Pilt: roket2.jpg?w=490&h=569]
Tuleb korstna ja tünni vahele sättida kolmik, et siis ühest august saaks miski paberiga korstnas õhu soojaks ja liikuma. Mudu vuhisb kenaste...
[Pilt: roket3.jpg?w=490&h=485]
Võib igaüks kodus järele teha Big Grin!
Eespoolkõnelejate postitustes oli juttu üjest raamatust, lehitsesin seda nats, seal kõneldi, et igal mehel on oma roket-poket ja igal ahjul on oma iseloom, seda tundma õppida on huvitav ja tekitab sõltuvust Big Grin. Eks ma hakkan nüid oma ahju hingeelu uurima ja teda täiustama. Tuhaluuk tarvis teha ja õhu juurdeandmise teema on tarvis teha selliseks, et saaks millegi järgi asja (õhu juurdevoolu) määratleda- siibrile numbrid juurde vms. Eks edaspidi näeb. Üldiselt ma tegin selle venepärase nimetusega "buržuika" (tean, et roket ei ole tegelt burzuika) selleks, et ta oma seni veel kütteta tööruumi üles panna. Eks siis hiljem näe, kui toimekas see elukas on.
Täna, ära kasutades mõnusat sügisilma, sai tegeletud pisut koristamisega. Lusti pärast tirisin ka roketi maja taha, tegin tule sisse ja sai põletatud igast stuffi. Sattus sisse ka mingit plasti, korstnast paiskus tumedat välja nagu veduri korstnast:
[Pilt: roket7.jpg?w=490]


Vasta
#56

(23-11-2012, 22:35 PM)Tift Kirjutas:  Tuleb korstna ja tünni vahele sättida kolmik, et siis ühest august saaks miski paberiga korstnas õhu soojaks ja liikuma.

Tee tuhaluuk söötetoru vastas küljele, sest sinna koguneb kõige rohkem tuhka ja koheselt on olemas ka mulk kuskohast startimiseks vajalik põlev paberitükk sisse pista.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#57

Võtan vabaduse kirjutada siia foorumisügavustesse enda esimesed read. Antud projekt on mulle väga meeltmööda kui võrdlemisi odav ja jõukohane ka minusugusele siidikäpale. Lõpupoole viidatud ilusatest meistritöödest on plaanis kunagi ka omapoolne interpretatsioon, kuid see selleks, mul pole veel oma maalappigi ega hütti seal peal. Praegu jään aga huviga ootama muljeid lõplikult ära kuivatatud ahjust ja selle toimimise tõhususest ning iseärasustest.

Küll aga kasutan juba alustatud postitust ka omakasu huvides ja küsin, et kas see kõige minimalistlikum variant tünni ja toruga ka praeguste välistemperatuuride juures mingisugust ruumi (ütleme jämedalt 100 ruutu) plussis jõuab hoida. Mingisuguse temperatuuri saavutamisele eriti ei loodagi.
Vasta
#58

Arvan, et suudab. Ise kasutan oma väikest tünni sellejaosk, et kui praeguse ilmaga(-10C...-15C) midagi vaja õues nikerdada siis panen ta enda ligidusse küdema ja abiks ikka. Selliselt saan teda kasutada siis muidugi varjulises kohas ja sõltuvalt välistemperaturist siis sõltub ka kaugus kus veel piisavalt soe.

See ämbri ahi annab enamasti kiirgus soojuse. Õhusoendamise kohapealt jään esialgu veel vastuse võlgu. Tean et betoonist truubitoru ,mille ligiduses ta mul enamalt jaolt köeb, läheb paari tunniga üsna kuumaks .

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#59

(18-12-2012, 23:15 PM)otipoiss Kirjutas:  küsin, et kas see kõige minimalistlikum variant tünni ja toruga ka praeguste välistemperatuuride juures mingisugust ruumi (ütleme jämedalt 100 ruutu) plussis jõuab hoida. Mingisuguse temperatuuri saavutamisele eriti ei loodagi.
Eks ta annab samasuguse veffekti, nagu tavalie burzuika - aga annab samasugust sooja väiksema küttekogusega. Seepärast tegin ka ise selle katse-ahju, et ära näha, kuidas funkab. No vunkab hästi. Plaanin oma tööruumi täiustatud variandi sisse seada. Panen toitetoru tünnist väljapoole, siis horisontaalne lõõr ehk põlemiskamber, mis jookseb tünni alumisest poolest sisse ja siis tõusutoru tünni ühest poolest üles. Selle tünni sisse plaanin teha vaheseina ja teisele poole vaheseina ülevalt ava välja korstnasse. Salvestuse koha pealt - kui paljas metall, siis jahtub ahi ise ju kiirelt maha. Jääb loota ainult ümbritseva soojussalvestusele, niipalju, kui seinad-laed ja vähesel määral põrand seda teha suudavad.


Vasta
#60

Selge, siis väärib asi edasist tudeerimist ja praktikas rakendamist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne