1976 Fiat 127 uuele ringile

https://classicperformance-parts.com/pro...arburetor/

[Pilt: FIAT-850-127-600-AUTOBIANCHI-A112-ABARTH...OLEX-3.jpg]

Sedasorti asjad tunduvad pigem naeruväärsed, kaks topeltweberit vms oleks justkui palju loogilisem teema.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Tervitus!

Olen ikka mõelnud ja aeg ajalt sobran oksjonitel. Aga hinna poolest, arvestades kogu selle auto ja mootori koguhinda, on tehase A112 Abarth kollektor ja karburaator üsna ulme ning seni, kuni kõik muu on autol juba enda jaoks lõpuni tehtud, pole käsi tõusnud ostma. Meenutagem, et soetasin kogu auto kunagi 200 euri eest, seega kõige odavam asi selle projekti juures on seni olnud auto ise. Tehakse ka uustoodanguna neid, aga minu elu on seni näitanud, et neid vist päriselt pole lõpuni välja töötatud ning need ei sobi otse külge paigaldada. 
Tegelikult on porditud kanalitega, A112 väljalaskega ja korras tehnikaga selle mootori potentsiaal tänavasõiduks üsna lõbus niigi. Agressiivsema nukkvõlli ja topelt weberitega pigem tehakse väljamaal trackday autodeks neid, kus mootor madalatel pööretel ei käi ühtlaselt.

Kevadel on menüüs elektrisüsteemi uuesti üle vaatamine, siis iseenesest võiks ülevaatuse peale mõelda.

Kui kellelgi on mk1 juhipoolset kolmnurkarkna klaasi, oleksin huvitet - õnnetuseks läks klaas katki.
Vasta

(18-03-2024, 12:26 PM)karpaadid Kirjutas:  Kui kellelgi on mk1 juhipoolset kolmnurkarkna klaasi, oleksin huvitet - õnnetuseks läks klaas katki.

Kas mõtled ukse oma või tagumist?
Vasta

Ukse oma. Kusjuures neid on ka eri mõõte, olen mitu korda omast arust leidnud, aga on osutunud väikseks.

[Pilt: IMG-6648.jpg]
Vasta

Mk2 oma ma leiaks, silma järgi tunduvad küll ühesugused, aga eks tuleb üle mõõta.
Vasta

Kas sellise f127 mk1 soomekeelse hooldusraamatu vastu oleks huvi?
Arusaadavalt mitte antud auto oma, hobujõude  juurde ei anna, ja ülevaatust läbida ei avita, aga lihtsalt on pakkuda Smile
   
   
Vasta

Keegi kunagi küsis vist Special varustustaseme erinevuste kohta. Siin on ingliskeelne loend asjadest, mis tavaversioonist seda eristab. Ilmselt oli tegu reaktsiooniga VW Golfi turule tulekule, millel oli oluliselt moodsam salong ja välimus. Tänapäeval on tavaversioon oma arhailise plastivaba välimusega tahetum.

[Pilt: IMG-7933.jpg]

Vahelduseks, kas või endale motivatsiooniks on hea pilti ka vaadata, sattus kätte pilt aastast 2011, üks esimesi mis sai tehtud, ja kõrvale hea panna üks, mis paistab olevat viimase sõidu ajal tehtud. Teema ellu äratamisest on nii palju kasu olnud, et vahepeal olen veidi ka nokitsenud Fiati asju.

[Pilt: ees.jpg]

[Pilt: IMG-1336.jpg]
Vasta

(18-03-2024, 13:02 PM)karpaadid Kirjutas:  Ukse oma. Kusjuures neid on ka eri mõõte, olen mitu korda omast arust leidnud, aga on osutunud väikseks.

[Pilt: IMG-6648.jpg]

Terve Mk1 varuosadena saadaval Saue vallas mul. PM kui huvi
Vasta

(18-03-2024, 10:45 AM)stretch Kirjutas:  
(18-03-2024, 00:38 AM)hobiautod Kirjutas:  
(18-03-2024, 00:28 AM)stretch Kirjutas:  Võib-olla on sellest juba varem juttu olnud, aga kas kahelõõrilise karburaatori peale ei ole mõelnud? Mannheimi laatadel on ühel tegelasel vastav klapikambrikaas mitmel korral letis olnud, kuid ulmelise hinna tõttu on see ka iga kord müümata jäänud.
Seleta mulle kuidas muudab klapikambri kaas võimalikuks karburaatori paigaldust? Mõtlesid äkki midagi muud?

Jah, kindlasti mõtlesin midagi muud, aga käed kirjutasid ikka klapikambrikaas.
Mina tänan. Jälle targem?
Vasta

Nagu mainitud, ei teinud Abarth töökoda kunagi ametlikku 127 Abarth mudelit, vaid piirduti oma tehnika proovimisega A112 sõsarautol. 127 "tuuning" töökodade mudelitest oli enim levinud Giannini mudel. Giannini töökoja 127 mudelid NP ja NP-S hõlmasid:
- NP mudeli mootori surveaste 9.6:1 (57.6hp); NP-S 9.7:1 (63hp).
- elektrooniline süüde
- kogu pikkuses erinev väljalaskesüsteem
- kroomitud klapikambrikaas
- sportlikum rooliratas
- alumiiniumveljed
- tahhomeetriga spidomeetriplokk (omakorda lisana). Praegu tahetud osa, nagu eelpool mainitud A112 Abarthi sisselase, ning maksab vahemikus 600-1000 eur ükskõik millises seisus.
- muudetud vedrustuse geomeetria
- raadio (omakorda lisana)
- Eesmised udutuled
- Weber 30 DIC 10 karburaator ja õhufilter


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Vahepeal tegelenud veovõllidega. Pikemat, parempoolset, oleks uuena isegi leida, aga seda pole vaja. Lühemat on liikunud vaid 1050 mootoriga variandile, mis on pisut pikem kui 903ne. Et mitte oodata teadmata aja, võtsin parimad olemasolevad, poleerisin kastipoolse kaitsekummi tööpinna nii heaks kui sain, ning eks elu näitab. Saab esisilla lõpuni kokku panna ning muude asjadega tegelema hakata.

[Pilt: IMG-7946.jpg]

[Pilt: IMG-7947.jpg]
Vasta

Tervitused

Midagi jälle tehtud vahepeal. Esisild on nüüd lõplikult koos. Viimased momendiga pingutused õõtsadele teeb siis kui auto on tugedelt maha tõstetud. Amordid olid küll heas korras ja said viimati uued, aga 2014/2015 ei saanud uusi vedrupatjasid. Seega sai kõik lahti võetud, puhastatud, värvitud, määritud, ning uute orginaal vedrupehmendustega paika tagasi.

[Pilt: IMG-3822.jpg]

Esisild täies koosseisus nüüd. Pidurisadulad said remondikomplektiga taastatud ja värvitud. Praegu kaubandusest saada olev remondikomplekt hõlmab tihendeid ja tolmulõõtsasid, aga 127 pidurisüsteemis on veel kiilud, klambrid, niplid jmt. Need tulid Sloveeniast uued.
[Pilt: IMG-8054.jpg]

Kogu 2014/2015 juhtmestik sai välja kistud ning läheb uuesti tegemisele 10 aasta võrra targema peaga. Välja sai võetud väiksema kasti jagu kaableid. Selleks tööks on varutud 6 kohaline kaitsme/releekarp, millest jätkub lisanäidikute, udutulede ja muude selliste tarvikute jaoks, auto elektriskeemiga võimalikult ühtivat värvi rullkaableid, läbiviigud jmt tarvikuid, et elektrisüsteem võimalikult korrektne ja silmatorkamatu teha.

Uus mootor käib väga vaikselt  ja kerge jooksuga. Tundub, et ka portimine õnnestus, kuna pöördesse läheb kiireminigi kui eelmine mootor. Hetkel on peal mehaaniline kütusepump, mis ilmselt ka jääbki. Eelmise mootoriga sai sõidetud elektrilise pumbaga, aga ka generaator võis teatud juhtudel lahjaks jääda selle tõttu. Vahepeal mõtlesin, et teen duubeldatud süsteemi - elektriline ja mehaaniline, elektriga saaks pärast pikemat seismist ujukikambri täita ning pärast käivitamist lülitus mehaanilisele. Aga tundub, et ei hakka selle vooliku- ja juhtmemajandusega jändama. Tagasivooluklapiga ei pea üldse pikalt käiama kütust üles, mingi kogu jääb alati mootoriruumi. Seni on ca tunnikene garaazis suure ventilaatori taga mootor tiksunud kokku, mingeid lekkeid ega ektsesse pole täheldanud, nii et seegi saavutus.
Vasta

(07-04-2024, 20:19 PM)karpaadid Kirjutas:  ... Tagasivooluklapiga ei pea üldse pikalt käiama kütust üles, mingi kogu jääb alati mootoriruumi. ...

Tänan nauditava teema eest.

Kui kütusepumba klapid peavad, siis ei peaks eraldi klappi vaja olema. Sellega olen väga nõus, et eraldi klapp võib olla odavam, kui võidelda mitte päris hermeetiliste kütusepumba klappidega. Kuhu see paigutus?

Kuumast karburaatorist aurab kvaliteetne bensiin paraku paari tunniga minema. Paari sooja päevaga võib ka kütusepumba väljalaskeklapi peal torus/voolikus olev kütus minema aurata läbi karburaatori. Mootorisse jääb parimal juhul kütusepumba membraani peal olev kütus, kuna sel ei tohiks olla võimalik kuhugi minna. Imitorus/voolikus olev kütus võiks ka jääda paigale, kuna kõrguste vahet sisuliselt ei ole.

Õnnetuseks meie bensiin ei aura ära jäljetult... Sad
Vasta

Õõtsad ja muud puksid pinguta kinni, siis kui auto on maas oma raskuse peal. Sellisel juhul ei jää puksidesse pingeid sisse ja kestavad kauem.
Vasta

Tere!

Nii saabki tehtud, nagu ka eelmise postituse alguspooles mainisin.
Tagasivooluklapi osas. 127el jookseb kaks metallist kütusetoru salongis kesktunneli kõrval. Tulemüürist välja on ühendus kummivoolikuga pumba pealevõttu. See on üsna lühike ühendusruum, sinna sai väikese seasabaga tagasivooluklapp ja filter, ehk siis vahetult enne kütusepumpa. Idee oli, et kütus päris paagini tagasi langeda ei saa, kas see ennast ka õigustab, seda peab ekspluatsiooni käigus vaatama ja võib olla ümber tõstma.

Läks meelest enne jutustada, aga enne esisilla kokku panekut oli veel väike saaga. Uurisin 1972 aasta orginaal remondiraamatut üks õhtu ajaviiteks, ning enda meelehärmiks avastasin enda jaoks seninäegematu konksu. Tähelepanu palun detail nr. 2 - survelaagri klamber-vedru. Pole kunagi küljes olnud, pole õieti näinudki seda. Kuigi eelmise survelaagriga toimetas sidur ilma nende kahe klambrite üle 7000km nähtavasti probleemideta, ei saanud aga südametunnistus niimoodi jätta ning käigukast tuli uuesti maha võtta. 

[Pilt: IMG-7930.jpg]
Detailid 2 olid puudu algusest peale. 

Tulevasele lugejale - neid klambreid on palju lihtsam paigaldada laagri ja kahvli külge, kui polt number 5 eemaldada, lülituskahvel võllilt ära võtta ning need klambrid töölaua peal paika panna. On teised üsna tugeva vedrutamisega ning kipuvad minema lendama. Välja näevad sellised ning õnnestus interneti sügavustest leida:

[Pilt: IMG-8042.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne