KamAZ ,ZIL ja veomasinad

Zil 4331 on mu arust selle koopia.
Ja 3307 selle koopia


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Põldude lupjamisest veel: autolaotur oli ARUP-8 ja traktorilaorur RUP-8 ja töötasid need vastavalt ZiL-130V ning K-700/700A/701 sadulhaakes, mõlemal oli 7 m3-mahuga tsistern. Niimoodi väidab igatahes 1982. aastal ilmunud raamat "Maaparandus". Vähemalt Viljandi kandist mäletan küll, et ZiLidega veeti tuhk põllule ning Kirovetsidega laotati (täpselt samamoodi, nagu eespool ksf! krossifänni piltidel) ja tohutusuur tolmupilv saatis seda tegevust tõesti.

EKSEKO-l oli varem läga laotamiseks igasugu huvitavat tehnikat, peamiselt muidugi ZiLid (nendega tõesti ka laotati põllule; võimalik, et kaugemate põldude korral ka pumbati põllul traktorilaoturisse ümber), T-150K-d ja Kirovetsid, hiljem ka T-150K järglased T-170-d. Teadsin kogu aeg, et nüüdseks on täielikult üle mindud lääne tehnikale, aga aastal 2012(!) õnnestus videosse püüda see:

http://www.youtube.com/watch?v=YD99cmb3mKo

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

h2rra küsib siin rummude ja konnade versus veljade ja mutrite kohta.
Asi pole siin selles, kes mida pooldab, vaid kogu lugu seisneb praktilises vajaduses jahutada pidureid.
Eestis ehk nägemata pilt, aga euroopas võib küllaltki tihti kohata uusi autosid kodarvelgedega(rummud ja konnad). Numbrimärgid on neil siis kas iraani, iraagi, türgi....Üldiselt palavatest piirkondadest pärit tüübid.(mõeldud on klimaatilisi tingimusi).
Ketasveljedega (veljed ja mutrid) rasketes oludes on lihtsalt oht lõket teha tunduvalt suurem.
Euroopa Liit eriti kodarvelgi ei soosi ja on seadusandlusega asja paika pannud nõnda, et meil käib sõit ketasvelgedega. Olgem ausad, aga need on liiklusohutus seisukohalt turvalisemad kui kodarveljed. Vanasti murzikuga (MAZ tüüpi veduk) sõites sai paar korda rehv metsapoole saadetud. Suht ettearvamatult tulevad kiilud lahti.
Vasta

(09-08-2012, 08:27 AM)Daff Kirjutas:  h2rra küsib siin rummude ja konnade versus veljade ja mutrite kohta.
Asi pole siin selles, kes mida pooldab, vaid kogu lugu seisneb praktilises vajaduses jahutada pidureid.
Eestis ehk nägemata pilt, aga euroopas võib küllaltki tihti kohata uusi autosid kodarvelgedega(rummud ja konnad). Numbrimärgid on neil siis kas iraani, iraagi, türgi....Üldiselt palavatest piirkondadest pärit tüübid.(mõeldud on klimaatilisi tingimusi).
Ketasveljedega (veljed ja mutrid) rasketes oludes on lihtsalt oht lõket teha tunduvalt suurem.
Euroopa Liit eriti kodarvelgi ei soosi ja on seadusandlusega asja paika pannud nõnda, et meil käib sõit ketasvelgedega. Olgem ausad, aga need on liiklusohutus seisukohalt turvalisemad kui kodarveljed. Vanasti murzikuga (MAZ tüüpi veduk) sõites sai paar korda rehv metsapoole saadetud. Suht ettearvamatult tulevad kiilud lahti.

Ummm,kas saad lähemalt seletada mis moodi siis veljetüüp mõjutab jahutust? Saan aru,et rehvivahetamisel võib vahe sisse tulla.

Vasta

(08-08-2012, 21:47 PM)mrali Kirjutas:  Nn kandiline KrAZ (250,260) on nt selge 1970te alguse Henscheli kloon - vt http://www.truck1.eu/_TEN_auto_741734_Tr...S_314.html ...
Mingisugune teatud sarnasus detailides Kraz-il on Henscheliga olemas.
Kandilistel Zil ja Gaz kabiinidel on ilmselt eeskujud olnud nii USA kui Euroopa selle aja veokatelt, aga minu arvates need välised sarnasused võib-olla liiga otsitud.
Küll aga mul enne mainimata jäänud Maz-i uuema tüübi kabiini jooned on vägagi samad näiteks sellisele 70-ndate Fiat 679-le.
Pole kusagilt kirjandusest leidnud, et Minski autotehasel oleks olnud suur sõprus itaallastega.Cool
Hiljem kasutati seda Fiati kabiini moderniseeritud kujul Iveco Turbostar nimelisel veoautol, kust seda laenati tänastele Uralaz autodele. Viimane küll vist juba ametlikult, mitte "ennastsalgava arendustöö tulemus".

[Pilt: MAZ64221.jpg]
[Pilt: abi8ua.jpg]


Ratastest.

Seda ma ei tea kuidas üks või teine mõjutab pidurite jahutust, aga nn konnadega sobib paremini halbadesse teeoludesse, sest on mõnevõrra tugevama ehitusega ja pori/muda mis ei kogune seda tüüpi lahendusse. Nendega on teel olles, kui rehv puruneb, mugavam majandada- ratas ise kergem, lihtsam peale tõsta ja vähem poltide keeramist/pingutamist.

Kuigi ratas on kergem, siis auto vedrustamata osa on kokkuvõttes ikkagi raskem kui "tavalise veljega" , mis automaatselt suurendab tühimassi. Need pole ka nii lollikindlad. Näiteks konnad tuleb üsna täpselt kinnitada, muidu hakkavad rattad viskama (Maz-idel oli üsna tavaline nähtus). Vanematel, mitmeosalistel õhkrehviga velgedel, olid lukustusrõngad mis halvasti kinnitatuna võisid, isegi juba pumpamisel, suvalises suunas minema lennata, lisaks kohe rehvi tühjenemine.

Kui mõelda missugused teed nendes eelnimetatud palavates riikides on, siis tundub ka loogiline, et sealkandis levinud. Kasutatakse neid täna ka arenenud maades (Austraalia road train-id) ja jahedamates osades- näiteks Ameerikas, aga kui vaadata kuskohas seal selliste velgedega masinad enamasti sõidavad, siis on need ikka ehitused, metsad jms. katteta teed.
Vasta

Gravity küsis jahutuse kohta. Kui Sa vaatad neid rattaid küljelt, siis mida Sa märkad? Ketasveljede puhul pidurikettad vaevu näha aga kodarvelgede puhul on nad praktiliselt kogu mahus nähtaval. Ventileerimine sellest tulenevalt tunduvalt parem ja rasketes oludes suureks abiks.
Vahetuse seisukohalt. Ketasvelge on tunduvalt meeldivam vahetada kui kodarat.See viimane on suht tülikas ettevõtmine, kuna vaja rihtida pidevalt, et konni püüdma ei hakkaks. Ketasvelje murrad kinni ja kogu moos.
Vasta

Öö tõi küsimuse, nimelt piimaveokitest. Kas masslevinud GAZ 53 (ehk vahel ka 52) baasil piimatsisternide kõrval eksisteeris üldse originaalseid ZIL 130 piimapaake? Kui jah, leidus neid meie maalgi? Vahel harva viskab üksikuid niisuguseid ette Vene "interneeduse" avarustest, ent vanadelt fotodelt pole ZIL piimakaid näinud - ammu siis Eestiski. Täpselt niisamuti olid meil üliharuldased uue generatsiooni GAZ-ZIL (vastavalt GAZ 3307 ja ZIL 4331) piimapütid. Ehk teisisõnu: sattuski neid siia? MAZ-e olen piimatsisterne vedamas näinud, liikus ju sääraseid KAMAZ-egi.
Vasta

(06-10-2012, 03:07 AM)Mister X Kirjutas:  Öö tõi küsimuse, nimelt piimaveokitest. Kas masslevinud GAZ 53 (ehk vahel ka 52) baasil piimatsisternide kõrval eksisteeris üldse originaalseid ZIL 130 piimapaake? Kui jah, leidus neid meie maalgi? Vahel harva viskab üksikuid niisuguseid ette Vene "interneeduse" avarustest, ent vanadelt fotodelt pole ZIL piimakaid näinud - ammu siis Eestiski. Täpselt niisamuti olid meil üliharuldased uue generatsiooni GAZ-ZIL (vastavalt GAZ 3307 ja ZIL 4331) piimapütid. Ehk teisisõnu: sattuski neid siia? MAZ-e olen piimatsisterne vedamas näinud, liikus ju sääraseid KAMAZ-egi.
http://www.automoto.ee/albums/album17/IMG_4785.jpg

andres 22 pildistas ühte sellist
Vasta

Selliseid veokeid kasutavad siberi gaasi ja naftatrasside ning raudteede ehitajad.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Pilt (pildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Enne, kui räägid, kontrolli.

Alumisel pildil olev sõiduk pole kunagi naftaväljadel ega kusagil mujal kasutusel olnud. See oli ainueksemplariks jäänud prototüüp nimega Zil-132, mis loodi Zili tehases kõrgendatud läbivusega autode teemat uurides.
Toodeti 1960. aastal, kasutas toona prototüübi staatuses olnud Zil-131 kabiini ja esiosa. Jõuallikaks Zil-375, hilje kombineeriti mootor automaatkäigukastiga.
Autol puudus täielikult vedrustus, selle aseianena toimisid rehvid. Normaalsete sildade asemel olid pardaülekanded, neist iga juurde läks oma kardaan.
Zil põles ära tulekahjus 1962. aasta septembris.
Rohkem lugemist: Jevgeni Kotškov "Nõukogude armee salajased autod", kirjastus Jauza, 2011, lk 120-123.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Küsimus ! Gaz veoautod mis olid kongiga, kas tagaluugi langetamine käis neil nagu tänapäevastel autodel, et vajutad nuppu ja hüdraulika langetab luugi ? Või käis kuidagi teisiti ? Kuna pole kokku puutunud tolleagsete furgoonidega siis hakkas täitsa huvitama.
Pilt masinast : http://www.automoto.ee/galerii/view_phot...d=IMGP7983

Tekstid ja sisuloome sinu kodulehele, e-poele, blogile!
info.pantertrade@gmail.com
Vasta

Märksõna on tagaluuktõstuk A-38.
http://kodu.pri.ee/ta/?action=text&cat=5&ID=13
http://kodu.pri.ee/ta/?action=text&cat=5&ID=147
http://kodu.pri.ee/ta/?action=mudelid&cat=5&ID=59

Rohkem infot: Roman Bertelovi, "Rataskonteinerveod", 1978, kirjastus Valgus.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(18-10-2012, 18:27 PM)weix1 Kirjutas:  Küsimus ! Gaz veoautod mis olid kongiga, kas tagaluugi langetamine käis neil nagu tänapäevastel autodel, et vajutad nuppu ja hüdraulika langetab luugi ? Või käis kuidagi teisiti ? Kuna pole kokku puutunud tolleagsete furgoonidega siis hakkas täitsa huvitama.
Pilt masinast : http://www.automoto.ee/galerii/view_phot...d=IMGP7983
Tegelikult teema ju selline,et peaks suisa uue teema tegema.Furgoonautod.Autofurgoonid.Praegult on Eesti tegelikult ikka väga kange furgooniehitaja.Aga hakkame vaatama siis.Renek,Tarfurgo ,Eurowest,
Avestark,Silwi,Bennet.Sauel kangutatakse ka Aluvanne kokku panna,ülejäänud kas teevad enda toodangu sandwich paneelidest või siis ostavad detailid sisse.
Aga Gaz veoautod ja furgoonid.
Oleneb ajast.50-ndatel oli furgoomasin tõeline haruldus.Vajadusel ehitati furgoonid veokasti sisse ise.Tagaluuk tõstukist polnud keegi isegi halba und näinud.Puudus ka vajadus.Vedude iseloom oli hoopis teistsugune.Tegelikult vajadus sellste furgoonide järgi puudus peaaegu ENSV lõpuni.Erand oli ETKVL.See juurutas rataskonteinerid ja siis oli tõstuk juba hädatarvilik.Aga veel 50-ndate lõpul veeti Pärnu sadamast Tartu Kalakombinaati värsket räime porte ZIS-150.Kala oli kastides,kõvasti jääd ja siis presendiga kaetud.Sohvril haltuura võimalus missugune.Esimesed Pragad-poolhaagised külmikuga olid olemas,aga neid oli kaduvvähe.
TAR küll tootis isotermilise furgoone-küll juba järgmisel kümmnendil-(TA-9E näiteks),aga neidki ei jätkunud ja tihti kasutati neid mitte sihtotstarbel.Näiteks veeti kantseleikaupa ja raamatuid.(17.baas)Pisut ehitati sama baasi jaoks furgoone ka Tark-is ja baas nikerdas ka mõned ise.Autobaasdes olid ka puussepad ametis.Ilmselt tegi oma masinatele Termin autobaas ka ise kuudid.
Kadunud taat sai oma esimese 53A 1969 aastal.Otse Gorkist.Isotermiline furgoon.Hõbedase kuudiga.Taga oli üks uks.Ei mingit tõstukit.Polnud vajadust.Koorem pandi peale tükikaupa ja samamoodi ta sealt ka lahkus.
Roclagi tuli vist seoses kosmosereisidega
Üsna täpselt tean,millised furgoonid olid posti veoks.Aastatest 1973-1990.Nikerdati neid nii pika baasiga 52 peale kuid enamasti siiski 53A jaoks.
Aastakäiguti kuudid erinevad.Taga uks,teine kuu kuudi ees paremas nurgas.Siis taga topeltuksed.Siis topelt lükanduksed.Eriti õnnetu variant muuseas.Süsteem töötas trossidega.Aga tegelikult varsti enam ei töötanudki.Mingil ajal oli kuudi tagumise serva all ka väljatõmmatav redel.et sohver saaks ronida sisse ja hakata pakke maha pilduma.Siis tuli variant,millel oli taga tavalised kahepoolsed uksed.Ja küljeuks.Mõnel aastal oli furgoon tagarataste kohal,mõnel aastal rattakoobastega.Mingil ajal oli rihveldatud külgedega.Aga ühine oli see,et kogu furgoon oli üsna vedel.
Päris 80-ndate teisel poolel sai Side Baas mõned ETKVL-ifurgoonid koos tõstukitega.Furgoon oli hea.Tugev.Aga tõstukid võeti maha ja taha ehitati ise sein koos kahepoolsete ustega.Miks?Aga ,et oleks võimalik toonast kaupa vedada ja laadida.ETKVL kasutas rataskonteinereid ja laadimisestakaade.Selle tarvis ka needfurgoonid ja tagaluuk tõstukid.Aga see oli pigem üldises mastaabis eran-tõsi suundanäitav.

Rohkem ei viitsi kirjutada.
Head soovides,Flanagan
Vasta

Tartu furgoonid oli isegi oma ajast ees leiutised seega Big Grin
Kas keegi tolleagsete masinate töökindlusest ka pajatada oskab ? Tänapäevastel luukidel neid ikka vahest esineb. Talvel pakasega luuk nahkas, mahlad väljas ja alla ei tule, kaup aga ootab lattu pääsemist ja sealt edasi linna peale vedamist. Juhtumid siis Pärnu kullerpunktist.
Ehk on mõni foorumlane nõus mälusoppides tuhnima ja meiega jagama kuidas need tol ajal vastu pidasid ?

Tekstid ja sisuloome sinu kodulehele, e-poele, blogile!
info.pantertrade@gmail.com
Vasta

Jah,uus teema furgoonide kohta oleks hea mõte küll
Vasta

vaatasin seal tartu autode lehel oli pildid furgoonhaagisest. võib arvata, et ega juhid ei olnud vast ülearu rõõmsad kui sellisega ringi pidid kulgema. üks telg, mis nõuab paremat koorma tasakaalu, mitte just liiga võimas mootor autol jne?
Vasta

Üks ilus ja nostalgiline film mis eesti keelde tõlgituna siis nii:
"NSVL - ühiskond ilma kriisideta" Ja tõesti - tööpuudust ega nälga tollal ei tuntud.
Aga miks siia teemasse.Sest pikalt juttu Zili ja Kamazi tehastest just filmi esimeses pooles.Kes jagab vene keelt sellel huvitavam vaadataWink
https://www.youtube.com/watch?feature=pl...99i-n87YuY
Vasta

Leidsin netist sellise huvitava sõjaväe veoki ЗИС-Э134 aastast 1955 http://russianarms.mybb.ru/viewtopic.php?id=1655z


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Kas keegi oskab täpsemalt öelda, missugust õli kasutati Kamaz-i sidurisilindris? Selles, mis tõukas survelaagri tõukurvarrast? Mingist ajast hakati samasugust sistemit ka Zil-idel kasutama...

Ise küsin-ise vastan! Kasutatakse vedelikku "Нева" ...


Vasta

(23-01-2014, 13:19 PM)Tift Kirjutas:  Kas keegi oskab täpsemalt öelda, missugust õli kasutati Kamaz-i sidurisilindris? Selles, mis tõukas survelaagri tõukurvarrast? Mingist ajast hakati samasugust sistemit ka Zil-idel kasutama...

Ise küsin-ise vastan! Kasutatakse vedelikku "Нева" ...
Paberite järgi jah venelasel Heva, aga DOT-4 on parem variant.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne