Roostevaba toru lihvimine/poleerimine
#1
Question 

Sooviks nõu kuidas roostevaba toru läikima saada.
Hetkel olevad abinõud.
[Pilt: large_26830665_NX83.jpg]
Lamell 60 ja 120
relaka otsa liivapaber 200 ja 400
Ja tehtud töö:
[Pilt: large_26830673_ZrSv.jpg]
[Pilt: large_26830671_mVEE.jpg]
[Pilt: large_26830667_L1JM.jpg]
[Pilt: large_26830669_XitE.jpg]
Vasta
#2

Tere peale lihvi 400 paberiga tuleb detaili poleerida ja hakkabki läikima. Anapol ja teised müüvad ka roostevaba terase poleerimis pastat ja vajalikke kettaid.
Vasta
#3

Viltketas ja roheline määre.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#4

(06-06-2012, 21:39 PM)Walter Kirjutas:  Viltketas ja roheline määre.

Viltketas ja roheline määre ei tee roostevabale eriti midagi (niisamuti nagu mustale teraselegi galvaanika alla).
(06-06-2012, 20:54 PM)pilku Kirjutas:  Tere peale lihvi 400 paberiga tuleb detaili poleerida ja hakkabki läikima. Anapol ja teised müüvad ka roostevaba terase poleerimis pastat ja vajalikke kettaid.

Täpselt nii - manillaketas ja spetsiaalne roostevaba terase poleerimispasta abiks. Mis liivapaberisse puutub, siis 400ni pole vaja lihvida, piisab 180st ilusasti. Kumerate asjade lihvimiseks ketaslõikaja otsa käiv pehme takjakinnitusega tald abiks (peale lamellkettaga jämeda töö tegemist).

Sama tehnika toimib muide ideaalselt galvaanikaeelseks töötluseks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

(07-06-2012, 12:21 PM)valdo Kirjutas:  [quote='Walter' pid='284523' dateline='1339007969']
Viltketas ja roheline määre.

Viltketas ja roheline määre ei tee roostevabale eriti midagi (niisamuti nagu mustale teraselegi galvaanika alla).


Ära aja pada, kui Sa asjaga kursis ei ole. Viltketas ja roheline määre on viimane etapp ja annavad roostevabale kõrgläike, et ta meenutab niklit.
180 jääb ilmselgelt lahjaks, viimane liiva´paber, paremini -riie, peaks olema vähemalt 400-600. Oleks hea, kui lihvimisel oleks liivapaberi all vildikiht, siis silub kriimud ühtlasemalt ja säästab liivapaberit.

Sellise suure detaili kõrgläikima lihvimine on muidugi jube suur ja tuim töö.
Vasta
#6

(07-06-2012, 13:17 PM)jurkman Kirjutas:  
(07-06-2012, 12:21 PM)valdo Kirjutas:  Viltketas ja roheline määre ei tee roostevabale eriti midagi (niisamuti nagu mustale teraselegi galvaanika alla).

Ära aja pada, kui Sa asjaga kursis ei ole.

Ma usun, et ma olen asju elu jooksul poleerima löönud kordades rohkem kui Sina Wink

Minu erakogus olevast enam kui 300st museaalse väärtusega jalgrattast on julgelt 15 või enam taastatud galvaanikakihiga, mille eeltöö olen teinud kõik ise. Ja teatavasti olid ühel tüüpilisel 1930ndate aastate jalgrattal kõik ülejäänud detailid peale raami ja esikahvli reeglina galvaanika all - seega meeletult palju poleerimist juba üheainsa jalgratta restaureerimisel...

Loomulikult olen omanud muuhulgas ka rohelist määret ja viltketast ja tean, omist kogemusist, mida see teeb erinevatele materjalidele Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Pistan ka sõna vahele: kuna töötan metallialal, siis R/V poleerimisega tegeleme igapäevaselt ning kasutame just rohelist poleerpastat ja oh seda üllatust, toimib väga hästi(katsetatud igasugu asju, kuid hinna ja kvaliteedi suhe sellel paigas.
Käisin töökojas ja tegin ühe pisikese näite:
Võtsin jäägikastist suvalise tüki roostevaba plekki
[Pilt: large_26834223_F8WQ.jpg]
ning kasutasin sellist aparaati
[Pilt: large_26834225_SjUk.jpg]
paremas otsas on poleerketas(kaltsuketas, sellised käivad ka relakatele külge)

Kasutasin sellist pastat
[Pilt: large_26834227_Y5pF.jpg]

Ning tulemus peale 20sekundit jäi selline
[Pilt: large_26834229_2b5t.jpg]

Nagu ise näete ei kaota poleerimine kriipse-kraapse vaid lööb pinna ainult läikima. Kogu eeltöö ning lihvimine määrab töö lõpptulemuse. Minu kasutatud plekitükk on pärit vanametalli kastist ning kriimuline ning ma ei töödelnud seda enne poleerimist mitte millegagi.
Selliste suuremate asjade tegemiseks tuleb kasutada eelnevalt poleeritud torusid ning lihvida ning poleerida pärast vaid keevituskohad.
Vasta
#8

Kummikäiaks kutsuti vene ajal seda jublakat, millega KITis (kaubandusliku inventari tehases) löödi läikima igasugu ahjude r/v paneelid. Muidugi kõverpinnale nagu toru see variant ei istu. Jätab ringikujulised jäljed.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

tänud vastamast,sain targemaks.
Lähen käin tartu linna läbi ja otsin vildi relaka otsa ja rohelist(või r/v) pastat.
Olen kõik tööd relakaga teinud ja jätab sellised sooned/lained aga see sellest et ketas kitsasSad
Lõpu pole olin targem,lasin treipingis 200 ja 400 liivapaberiga sirged torud ja siis lasin tig-iga kokku.

Vasta
#10

Kunagi kui sai tehtud jeepidele esiraudasid, siis enne poleerimist oli viimane lihv 240se paberiga. Peale valge vaha + kõva nöörketas ja alles siis, kõrgläike saamiseks, pehme kaltsuketas ja roheline vaha. Kui rellakaga asja ajada siis oleks vajalik reguleeritavate pööretega rellakas.
Sadu kängururaudu ja muid roostevaba detaile ca 4a poleerinud Hangover.

Turbonegro
Vasta
#11

milles probleem?
Nimelt kui poleerin siis toru läheb mustaks ja tuhmiks?
Kui väga palju nühin nitroga siis läheb natuke paremaks?
Vahendid järgmised millega poleerin.
4bari taga.
[Pilt: large_26990625_nkIM.jpg]
[Pilt: large_26990627_XfIN.jpg]
[Pilt: large_26990629_hmnd.jpg]
[/align][Pilt: large_26990631_UIU8.jpg]
Vasta
#12

Mina poleerin enne kroomimist samadel põhimõtetel nagu natukene ennem siin kodanik Hangover kirjeldas. Kasutan valdavalt reg. pööretega relakat ja sellel sätin 6000 pööret. Suurematel kiirustel lendab pasta lihtsalt minema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne