[reymo1995]

Millele võiksid kuuluda pildil olevad kolvid, diameeter 82.5mm. 5 tükki, uued.






Nendel piltidel vist on tegemist nõuka-aegse tagasihoidlikumat sorti kassaaparaadiga?

[valdo]

Ei ole kassaaparaat. Tavaline mehaaniline Feliks-arvuti on. Kalkulaatorite-eelsel ajastul korrutati ja jagati sellistega, ainsaks alternatiiviks mahukad paberil arvutamised. Selliseid kasutati kuni 1980ndateni, sekka olid ka mõned elektrifitseeritud, kus mehaanika oli sarnane, aga vända asemel oli elektrimootor.

[kass]

Ei ole kassaaparaat. Tavaline mehaaniline Feliks-arvuti on. Kalkulaatorite-eelsel ajastul korrutati ja jagati sellistega, ainsaks alternatiiviks mahukad paberil arvutamised. Selliseid kasutati kuni 1980ndateni, sekka olid ka mõned elektrifitseeritud, kus mehaanika oli sarnane, aga vända asemel oli elektrimootor.

Valdolt jälle tõsimeelne tõsijutt...ainsaks alternatiiviks mahukad paberil arvutamised. Aga "tavaline mehaaniline arvutuslükat" - ka mõni ainus alternatiiv?
Valdo oleks võinud parem Gaz-i kolbe kommenteerida, läbimõõduga 81 mm kuhu peale on löödud arvud 82,xx.

[aavu]

See on vist lukku aetud ja lukku läheb ta nii, et hakkad poole vändapöörde pealt kustutama. Ettevaatlikult peaks selle lahti saama. Alumist musta nuppu kasutatakse jagamistehte juures.
Kui kusagil peaks olema raamatupidamise muuseum, siis sinna sobiks ta suurepäraselt arvelaua ja lükati kõrvale.

[reymo1995]

''Feliksiga'' nüüd selge pilt. Nagu näha, siis mõnikord võib vanaraua kokkuostu rauaga-alumiiniumi konteinerist nii mõndagi välja tulla

[teints]

Kolvi pealt ilusti näha, et mõõt on 82.5 (remontmõõt). Gaz 51/52 kolvid.

[ennww]

Ei ole kassaaparaat. Tavaline mehaaniline Feliks-arvuti on. Kalkulaatorite-eelsel ajastul korrutati ja jagati sellistega, ainsaks alternatiiviks mahukad paberil arvutamised. Selliseid kasutati kuni 1980ndateni, sekka olid ka mõned elektrifitseeritud, kus mehaanika oli sarnane, aga vända asemel oli elektrimootor.

Valdolt jälle tõsimeelne tõsijutt...ainsaks alternatiiviks mahukad paberil arvutamised. Aga "tavaline mehaaniline arvutuslükat" - ka mõni ainus alternatiiv?

"Mehaanilist lükatit" kasutasid pigem insenerid, kel oli vaja ruutjuurt võtta ja siinust arvutada. Korrutamiseks-jagamiseks ta erilisit täpsust üles ei näidanud.
Feeliks kuulus vist aga iga raamatupidaja relvastusse. Veel 80-datel, kui poest juba "elektronika" sarja kalkulaatoreid sai raamatupidaja kuupalga eest, kasutasid pikaajaliste kogemustega raamatupidajad ikka Feliksit, sest vändapöörete lugemine oli kindel värk, aga kalkulaator - selle sisse ju ei näinud, see võis valetada

[nunu]

......
Feeliks kuulus vist aga iga raamatupidaja relvastusse. Veel 80-datel, kui poest juba "elektronika" sarja kalkulaatoreid sai raamatupidaja kuupalga eest, kasutasid pikaajaliste kogemustega raamatupidajad ikka Feliksit, sest vändapöörete lugemine oli kindel värk, aga kalkulaator - selle sisse ju ei näinud, see võis valetada

Tegelikult vale jutt puha. Raamatupidajad kasutasid 70-date teises pooles mehhaanilisi arvuteid seepärast, et siin mainitud "elektronika" sarja kalkulaatorid olid maksimaalselt 8 numbrikohaga, aga suurema ettevõtte bilansi arvutamisel oli vaja vähemalt 12 numbrikohta. Kes raamatupidamisest midagi teab, on vast kursis, et bilanss pidi klappima kopika täpsusega. Eesti mastaabis lahendas selle probleemi Kuusalu kolhoosi eletroonikatööstus, kes hakkas tootma suhteliselt mõistliku suuruse ja vajaliku numbrikohtade arvuga kalkulaatorit Estron.


Estron

Muidu olid kasutusel DDRi mingid kobakad elektroonilised kalkulaatorid, mille mõõtmed olid võrreldavad akordioni omadega ja töökindlus oli olematu. Seda ronti võis kasutada tööl, aga aastabilansi kokku panemiseks tuli tolleaegse käsitöö tõttu tihti "tööd koju kaasa võtta" ja siis pidigi aitama vana hea ВК-1, mis oli nagu Felikski vändaga, aga sisestuskangide asemel olid numbriklaviatuur. ВК-2 oli juba elektrimootoriga ja seetõttu koju tassimiseks jällegi liiga raske.

ВК-1

[Soobel]

Aga mul on kasutuses selline riistapuu.

[aavu]

Kui juba ajalugu, siis...

[diesel]

heh, see pildil olev uuem feeliks on täitsa tuttav aparaat. mingil põhjusel sai kunagi kuskilt taoline soetet. tööjuures me võistlesime omavahel, kes mingi ajaühikuga rohkem vändapöördeid suudab teha. no pöördelugeja ju asjal ilusti külges.
usutavasti on aparaat praegugi kuskil kultuurkihi all veel olemas. arvutada ma temaga vist küll ei mõistaks.

[kolz]

Leidsin enda Contex-i ka üles. Mäletan, kui pearaamat sellega numbreid kokku lõi olid raamatupidamises kõik uksed kinni tõmmatud, mis muidu lahti seisid. Õudne rigin-ragin mis selle masina töötamisega kaasneb(s).
Veel tuli kultuurikihi alt välja üks eelmainitud Estron ja üka Elektronika MK44