Teema on suletud

#21

(27-08-2012, 18:33 PM)mlsluik Kirjutas:  Tean isegi et kehv tunne on ilma jääda masinast millega esimesed sõidud tehtud sai ja mis perekonda oli teeninud esimestest kilomeetritest alates, kuid siit ka õppetund meile kõigile edaspidiseks:

HOIDKE ENDA LÄHEDAL KÕIKE MIS MEILE KALLIS, nii inimesi kui vara...
Kunagi oli me peres 1978 aasta oranz 412 ,eksport variant väidetavalt.Me käes oli 3 aastat.Siiani ei tea,mis tast sai.Genist vaadates tuli välja, et omanik surnud,järeltulijaid on üks.Number oli 16-80 еач.
#22

(27-08-2012, 19:03 PM)k2rpman Kirjutas:  
(27-08-2012, 18:33 PM)mlsluik Kirjutas:  Hea et uue omanikuga ühendust said aga miks sa oma uhkelt välja lahmitud laused esimesest postitusest ära oled kustutanud kus lubasid "auto välja petja" nime "täis sitata" Wink


Ma kordan sulle ja teistele kasutajatele veel.
Auto kuulus mulle kuigi ma polnud seda jõudnud ümber kirjutada.
Ümberkirjutamise juttu sai juba 10 aastat tagasi räägitud, kuid polnud otsest vajadust.
Tõsisemalt sai sellel teemal vesteldud matuste ajal. Kuid siis jäi minul aega väheks.

Teksti kustutasin esimesest postist ära niikauaks kuniks selgub kas ja kuidas saame kokkuleppele.
Kui kummagipoolsele inimlikule kokkuleppele ei saa, siis karjun välja nime ja firma.

Vaat kus lugu, vanavanemad ei teadnudki et nende nimel olev auto tegelikult Sulle kuulub ja müüsid selle hoopis maha... Tead, tegelikult on nii et kõik me võime väita et see auto just meile kuulus kui ohh sa imet, ei ole ma leidnud 10 aasta jooksul vaba hetke et auto enda nimele registeerida...

Selle uue omaniku tülitamisega on see lugu et ju siis on Sul vedanud siiamaani et sellise jutu eest veel füüsilist noomitust saanud pole... võib tunduda jõhker kui nii see ju tegelikult on. Pane ennast uue omaniku rolli, ostis odava raha eest mingi parsa, pani arvatavasti hulk raha magama et masin liikvele saada ning nüüd tuleb mingi ants kes tahab autot tagasi saada/osta. Olgem ausad, tema olukorras ise ütleksid arvatavasti auf wider nahhui

Ja kui hakata nimesid välja tooma ja Sinu väljendeid kasutades nö "sittama" siis peaksid teadma et reeglina määratakse laimamise ja moraalse kahju tekitamise eest rahatrahv ja lisaks tuleb kompenseerida vastavalt süüteole kahju. Sinu puhul kahjuks nii ongi et juriidilist alust oma õiguste taganõudmiseks ei ole ning loota tuleb vaid uue omaniku vastutulelikusele.

Lugupidamisega:
seda kõike kogenud kaasfoorumlane...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
#23

Aga miks Su vanaema siis Sulle kui väidetavale omanikule ei helistanud ja infot ei jaganud?Auto pidi ju olema vanaema nimel muidu ta seda müüa ei saanud.
HOOLIGE OMA LÄHEDASTEST NII INIMESTEST KUI VARAST.
#24

(27-08-2012, 19:31 PM)k2rpman Kirjutas:  1: Asi on rohkem selles kui nahhaalselt see auto omandati. Aus inimene oleks peale esimest keeldumist asja sinnapaika jätnud ja kõik. Mitte tulnud uue ja "parema" hinnapakkumisega vanainimese ajusid pesema.
2: SM mighty tonka võiks natukene seadust lugeda enne kui hakkab sõna võtma juriidilistes küsimustes. VÕSi järgi on siiski ka suusõnalineleping, leping.
Selle tõendamine on juba kohtu rida.

Eespool Ksf "mlsluik" on väga ilusti välja toonud, et teemalagataja üleskutse on täielik jama.
Omalt poolt lisaks, et igaüks tahab meist asja võimalikult odavalt osta. Ka alla Kuusakoski hinnaga auto ostmises ei ole midagi halba, sest Kuusakoskisse on vaja ka auto saada kuidagi. Transport maksab!
Ja üldisemalt, kui midagi müüa, siis kaubaks läheb ju siis, kui jõuavad osapooled kokkuleppele. Antud juhul, nagu aru saan, siis auto ostja pakkus välja õiglase hinna, et vanaema oli nõus asjast loobuma.
Eriti imelik on selles loos muidugi see, et väidetavalt suusõnalise lepinguga sulle saama pidanud auto ta siiski ära müüs. Järelikult võiksid endast viga otsida, miks ta seda tegi.
Mingite suusõnaliste lepingute tõendamine kohtus kujutan ette kujuneb ülikeeruliseks ja ilmselt lõpeb asi sinupoolse kaotusega. Eriti veel kui vanaisa siin ilmas enam pole. Vanaisa vara esimese ringi pärija on ikkkagi vanaema, kui nad abielus olid. Seega kuulus see Volga ikkagi vanaemale, mitte sulle. Ja see, et ta selle ära müüs oli tema enda õigus.

#25

K2rp, lõpeta ükskord oma sugulaste avalik halvustamine.
Või mine tee seda otse, näost näkku, kui julged, aga mitte siin foorumis.

See lugu pole ilmselgelt selline, nagu sina seda ette kujutad....
Kuigi, kuskilt juba selgub, et saad sellest natuke ise ka aru:

(27-08-2012, 16:13 PM)k2rpman Kirjutas:  Täna sain infot volga uue omaniku kohta. Eks nüüd aega näitab mis ja kuidas asjad edasi kulgevad.

...endas 100% kindel mees oleks juba ammu helistanud ja raha pakkunud/jutud selgeks rääkinud, mitte venitamistaktikat kasutanud nagu Sina....Cool
Et ehk siiski uuel omanikul tekib mingi südametunnistuse piin ja ta pakub sulle ise autot tagasi...??
Mina ei pakuks.


#26

Jätaks äkki "abipaluja" rahule?
Las ajab oma asja rahulikult edasi.
Vanarahvas ütleb, maaslamajaid ei lööda, ja see mees on küll praegu omaenda võtetest (tegematajätmistest) ristseliti maas. Niimoodi kahjuks elu õpetabki, parem mõtleme hetkeks mis endil tegemata on.
#27

No mul endal ka üks selline aastane "projekt" pooleli. Algul leppisime kenasti kokku ,et järgmine aasta.......Wink Aga kahjuks on memmel aastaid juurde tulnud ja mõtted vanuse pärast juba teised. Nüüd ripub asi juba pikemat aega õhus,kuna üks tütardest on ka asja vasta. Nüüd siis takkajärgi mõtlen,et oleks pidanud asja kohe ära tegema. Takistuseks oli muidugi talv ja lumi. Hiljem juba muud tegurid..... Kuigi tegu tuttavatega ja isegi veel paremate inimestega,vaata et pea-aegu juba sugulased...Big Grin Samas ei saa ma pahaks ka panna,sest kui inimesed nii mõtlevad,et tahavad asjaga ise tegeleda ja mitte müüa. Kokkulepe muidugi on praegugi jõus,et kui villand saab,siis olen järjekorras ikka esimene.....Wink
Teate,kui ikka asi tahab perekonda tulla,küll ta siis tuleb.Big Grin Ja ei maksa kurvastada,kui ka ilma jääte. Maailm on kola ja kraami täis ja tundub vist suurte mõtlejate arvates,et õnn pole rahas ega asjades.....Smile
#28

(27-08-2012, 19:31 PM)k2rpman Kirjutas:  2: SM mighty tonka võiks natukene seadust lugeda enne kui hakkab sõna võtma juriidilistes küsimustes. VÕSi järgi on siiski ka suusõnalineleping, leping.
Selle tõendamine on juba kohtu rida.

Ega midagi muud siis vist üle ei jää, kui hakata oma vanaemaga kohut käima. Niikaua on praegune omanik heauskne ostja ja midagi nagu pole teha. Kohtult tuleb paluda asja säilimist, mis ilmselt oleks siis keelumärke tegemine asja võõrandamiseks ja ülejäänud sõltub juba kohtu otsusest, et kas see auto kuulus ikkagi otsesele pärijale või antud (kas üldse)suusõnalise lubadusena sulle.
Head hagemist!

#29

Talupoeg, eksid, võidab see kel on surres kõige rohkem asju Big Grin Big Grin Big Grin . See võiks olla uus eesti vanasõna. Vähemasti liisinguid ja lenukoormusi vaadates.

NB! kõigile.
Mis te ise arvate: Teil on ntx vanaonu või vanaisa. Oled terve lapsepõlve tema mosset(vahet pole mis mark) fännanud ja selle autoga lapsepõlves palju meeldejäävaid kalalkäike ja matku teinud. Teil on ntx Onu või tema naisega olnud juttu et see auto jääb teile ja see on kokku lepitud. Te olete selle nimel ntx onule pannud majas kõik uksed istuma jne. Siis sellel päeval kui teil oma kiire elu kõrvalt leidub ajahetk et minna autot ära tooma, selgub et tädi on oma poolseniilsuses auto maha müünud. Külajollid on käinud kauplemas juba viimased kolm kuud. Tädi on kilohinnaga heas korars asja ära andud, selle mille te olete ammu kokku leppinud. KAS ei situ mitte hinge. Nii tädi peale kui ka neile rahaga survet avaldanud jollide peale. Ime ka et teema algataja ei põle vihast sellise seltskonna vastu. Eriti kui ntx käidi ala viis korda seda mangumas. Iga kord hinnale kümme eurot lisades. Lõpuks vanainimene ju murdub ja ei viitsi enam et teda tüütamas käiakse. Antakse kätte ja enam ei käia painamas. Eks vanainimestel ole ka muid hirme. Kõige hullem on see kui vanainimene on selline mitte just kõige tervema mõistusega ja ei jaga enam ammu maailma asjadest kuigi ise saab endaga hakkama.

Teemaalgatajale: Eestis on olemas mõned kohtulahendid, kus oli olukord et vanainimeselt peteti antiiki välja, vanainimesele valetades asja väärtust. Õnneks suutsid järglased ära tõendada et ostja pettis inimest. Sellele tuginedes saadi asjad tagasi ja maksti tagasi vaid see hind mis vanainimesele oli antud. Kohtukulud ja muu jama jäi petise kanda. Mõned neist petistest on siiani nn lugupeetud antiigikaupmehed, MY ASS!

Loodan et saad oma asja tagasi ilma selleta et ostja hakkab hinda pumpama. Sinu asi on siin meile ära tõestada mis jutu ja mis rahaga ja mitu korda painates saadi see auto kätte. Mina ei mõista hukka kedagist, pigem toetan sest tean palju on petiseid liikvel.

Kust see tegelane üldse teadis et kuuris selline asi peidus on?

Infot rohkem!

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
#30

Tegelikult olen mina rybliku postiga täitsa nõus.

See, mis teemaalgataja ome esimeses postituses lubas, tuli ilmselt hetke emotsioonidest. Arusaadav ja andeks antav. See pole nüüd küll koht, kus pikemalt peatuda.

Ülejäänu selgitas ryblik väga hästi ära. Olen üsna kindel, et kõikidel on mingit vara, mis pole otseselt "paberite järgi" enda nimel, kuid mis on enda oma. Ja kui keegi selle ära viib/ära lõhub, kas te poleks mitte pahased?

Teemaalgatajale - kui vähegi võimalik, ära oma vestluses Volga ostjaga maini ei kohut, ega muud sellist. Püüa esialgu rahulikult vesteldes kokkuleppele saada. Üldiselt ähvardades kokkuleppele ei saada...

Jõudu, jaksu ja rahulikku meelt!

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
#31

Siinkohal minul meenub üks tõesti veidi piinlik loo mis minuga juhtus.

Kunagi, veel 10 aastat tagasi, ostsin mina ühes Lilleküla eramust, kaks vana Volga "kihvidega" stanget. Müüjaks on üks vanem härra. Uhke suur ilus 60-ndate maja oli, tõsi küll, natukene väsinud, nagu need vanad majad ikka. Stanged olid roostes, kuid sirged ning maksid ainult 100 eek/paar, aga tol ajal hinnad olidki vist sellised. Maksin raha ning lubasin nende järgi tulla. Ühe sõnaga, mõnel põhjusel, mis oli tegelikult ka eelkõige minu lohakus, jäi tulemata.

Ja siis umbes paar aastat tagasi tekkis minul vajadus nende järele. Nohh..mis seal ikka. Ostsin suure kommikarbi ja läksin kohale. Koputasin ust. Vanadaam küsis uste tagant - kes see on.
Ma ütlesin - vabandust, kas teie abikaasa on kodus?
Vastuseks - abikaasa on surnud.

Vaat siis oli päris piinlik tunne. Siiski pressisin endast välja sõnad "ostsin kunagi temast paar Volga asja"
Uks läks lahti ja vanadaam küsis - "Aga kus te kogu aeg olite siis? Need stanged ootavad teid"

No eks see piinlik tunne kasvas veelgi. Ja mitte ilma asjata, eks...Kokkuvõtteks on need stanged nüüd ülekroomitud ning minu auto küljes. Aga eks siiani veidi piinlik selle juhtumi pärast.

Ühe sõnaga, selle loo moraal on selline, et vanade inimestega kaupa tehes peab olema ikkagi topelt korrektne ja täpne...

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
#32

Miks sulle seda siis ei öeldud kui seal väidetavat korduvalt ajupesu käidi tegemas?

Kui ostja maksis nii nagu küsitud ja kogu protseduur käis seaduslikult, siis milleks käituda nagu viie aastane kellelt mänguasi ära võeti? See, et sulle tundub see nahaalne on ainult sinu isiklik arvamus, mille teised võivad teadmiseks võtta. Kui keegi juhuslikult soovib. Võib-olla ma isegi nõustun sinuga, aga see ei maksa midagi.

Süüdistada võid ennast, et see sul õigel ajal ümber kirjutamata jäi. Kui 10 aasta jooksul ei teki vajadust või aega, siis olgem ausad, ehk oligi kellegil teisel rohkem tarvis.

Kui tahad oma pettumusest ja vihast vabanenud energiat kusagil kasutada, siis kaeba vanaema kohtusse, sest, nagu ise ütlesid, võs-i järgi on suusõnaline ka leping ja seda lepingut on nüüd selgelt rikutud.

Foorumis sellist juttu ajades, et kui ma oma tahtmist ei saa, siis määrin teiste nime ära... noh, see jätab sinust endast "huvitava" mulje.
#33

Väga huvitav igal ühel on oma nägemus asjast aga tõde võib olla hoopis kusagil vahepeal Big Grin. Omalt poolt jõudu kodanik k2rpmanile oma kadunud liikuri taasleidmisel.


#34

Ainuke diagnoos loole mis oskan panna: JOKK

Ehk karm, kuid nii on.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
#35

(25-08-2012, 15:32 PM)k2rpman Kirjutas:  Kontakt olemas ja auto leitud.
Tänud kaaskannatajatele...

Lisaselgitusi üritan õhtupoole kirjutada viimasesse posti...

Mõned õhtud on juba mööda läinud.
#36

http://www.auto24.ee/used/1033886 Müügis praegu
#37

No ei ole ka ju tegelikult palju tahetud.

Mina ostaks tagasi ja teeks sellst omale õppetunni ja kooliraha nähtuse selgeks.

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
#38

Huvitav, et teemaalgataja pole siiani vaevunud kaasfoorumlastele selgitama, milliseks siis lõpplahendus kujunes.
Arvestades seda kõva kisa, roppusi ja tatti, mida see teema algul sisaldas oleks see vast teretulnud.
#39

See teema on minu arvates ammendunud ja käesolevast hetkest suletud. Avamine on võimalik, kui keegi võtaks vaevaks mulle ära seletada PS kaudu, miks siia peaks veel kirjutama.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne