sae infot on veidi puudu
#1

loodetavasti passib siia selline teema teha.
kaevasin kola hulgast välja vana nässaka kombosae. mark on iz-6009a (kirillitsas siis tähed). igatahes saag on ja höövel ka. ähmane mulje jääb, et äkki saab asjale veel midagi külge kruvida? on ehk kellelgi taolist aparaati või kogemust sellisega. või äkitse manuali üleliigsena või kopeerimiseks pakkuda.
ka ladina tähtedega guugeldades leiab muuhulgas miljon lehte, kust manuali sikutada, a kõik need lingid viivad ühte kohta ja nõuavad venemaa mobla numbrit, mida mul pole.
väga sarnase nimega on ka tänapäevane asjandus (ie-6009a), mida kuskil valgevenes vist tehakse, aga see näikse olevat igatpidi erinev aparaat. enda oma päritolu ma ei tea. otsinguga leidsin muuhulgas ka mõnedki lehed, millel oleva jutu põhjal võiks ka arvata asja lätis tehtud olevat.
aparaadil on ketas umbes 50mm lõiesügavusega ja höövel umbes 200mm lai. kone on mannetu 900w 220v.
Vasta
#2

otsing annab tulemuseks sellise aparaadi, saag, höövel, puur ja frees ühes tükis Бытовой деревообрабатывающий станок ИЗ-6009А http://nafabrichnoy.ru/catalog/category/...item/1092/ aga toodud kw numbrid küll kokku ei lähe [Pilt: 1092.1.jpg]
Vasta
#3

vaadates selle sae erikujulist ketast, siis ..... see vist on enesetapu sooritamise abivahend. Või olen ma koolist puudunud, siis kui seda teemat läbi võeti.
Vasta
#4

(06-09-2012, 15:03 PM)sass Kirjutas:  vaadates selle sae erikujulist ketast, siis ..... see vist on enesetapu sooritamise abivahend. Või olen ma koolist puudunud, siis kui seda teemat läbi võeti.
See pilt vist veidi moonutab. Mudellennuringis liistude saagimiseks tuli parema tulemuse saavutamiseks ketasfreesil iga 5-6 hamba tagant sügav hammas käiaga lõigata .See oli vajalik paksema laua lõikamiseks, ei jooksnud kinni ega tossama.

Tervitab Veteran.
Vasta
#5

(06-09-2012, 15:03 PM)sass Kirjutas:  vaadates selle sae erikujulist ketast, siis ..... see vist on enesetapu sooritamise abivahend. Või olen ma koolist puudunud, siis kui seda teemat läbi võeti.
vene foorumites sellest apastraadist rääkides soovitati antud kolmnurkne!!! ketas minema visata ja kõvasulamhammastega norm ketas asemele panna.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#6

Tsitaat:toodud kw numbrid küll kokku ei lähe
Neid oligi kolme erineva võimsusega, kaks nõrgemat 220v ja võimsam kolmefaasiline. Välimus on samasugune.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#7

nõnnamoodu, et hakatuseks pean endale tuhka pähe raputama. no mis teha, aga vanainimese silmad on töntsid, ei seleta enamb pisikesi asju selgesti. igatahes tundub, et see saag on ikke ie mitte iz
[Pilt: 21398713238da1_t.jpg]
a mudu üsna eelpool viidatuga sarnane küll. seukest enesetapu ketast mul põle. a see-eest on sae plate tõstetav ja kallutatav. lisaks oli asjal höövli kohale pandav sisteem, mida ostmise aegu justkui paksusmasinaks reklaamiti. päriselus siiski olivad sääl miskised regullitava kõrgusega vedrudega rullid, mis materjali vasta höövlit suruma peaksid. seda kobakat momendil leida ei suutnud.
[Pilt: 213987090992a1_t.jpg]
[Pilt: 21398711dee1ab_t.jpg]
tahaks saada mingit juhatust, kuda see puurimine-freesimine peaks käima ja milliseid jupstükke nende toimingute jaoks juurde vaja oleks.
ja põgusal vaatlusel ei tuvastanud, kas höövli laastu paksust ka kuidagi timmida saab. loogiline oleks justkui.
iga vihje ja soovitus oleks teretulnud.
Vasta
#8

Hmmm, midagi tuttavat...vaatan homme mis mudel ja mark garaazi nurgas tolmu kogub.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#9

Freesi ketta saad sae asemele panna.
Esimene höövliplate on reguleeritav, selle serva all on võll, keskel koht võtmele (12 või 13). Kas plate asendi lukustamiseks oli kruvid ka, ei mäleta. Kunagi sai sellist paar aastat peetud. Höövel on hea, üle 1mm ei soovita laastu paksust. Saagimiseks mannetu, vajab hästi õhukest ja üli teravat ketast.
Kui saagi kasutad, keera höövli esimene plate ülemisse asendisse, muidu hakkab alumiiniumist sae platet sööma. Täisnurga tagamiseks saeketta ja plate vahel oli vajalik õhuke puitliist allapanna, sest saeplate kinnitused on ühes servas.
Kõike ei mäleta ka, hulka aastai mööda läinud ja igasuguseid isendeid nähtud.

Edu katsetamisel ja vaata,et kõik näpud ühe pikkuseks ei saaks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#10

http://www.norstar.ru/prisposobleniya/22...uzhki.html
Seal on ratsitud laastueraldust, pidi muidu originaalis täis lööma selle väljumisava.
Paksusmasinana kasutamine: http://www.liftmach.by/tnp/index.html
Ühel müügikuulutusel pildid sinu masinast: http://moscow.olx.ru/6009-iid-116511231

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#11

(06-09-2012, 22:05 PM)metsakohin Kirjutas:  Esimene höövliplate on reguleeritav, selle serva all on võll, keskel koht võtmele (12 või 13). Kas plate asendi lukustamiseks oli kruvid ka, ei mäleta. Kunagi sai sellist paar aastat peetud. Höövel on hea, üle 1mm ei soovita laastu paksust. Saagimiseks mannetu, vajab hästi õhukest ja üli teravat ketast.
Kui saagi kasutad, keera höövli esimene plate ülemisse asendisse, muidu hakkab alumiiniumist sae platet sööma. Täisnurga tagamiseks saeketta ja plate vahel oli vajalik õhuke puitliist allapanna, sest saeplate kinnitused on ühes servas.

Analoogse aparaadiga olen juba mitu aastat puitu pulbriks ja laastuks teinud. Vajalikke puutükke õnnestub ka vahest päris hästi teha. Teenuse pakkumiseks ei kõlba, puhas hobiriist. Marki ei mäleta, vaatama minna ka ei viitsi.
Minul on höövli kõrguse reguleerimiseks kaks kanti 10-võtmele. Kruvid on kõrguse reguleerimise siini lõtku reguleerimiseks, tuleb reguleerida nii, et lõtku ei oleks ja liigutada jõuaks. Minu aparaat on valgevenes tehtud ja kvaliteet kohati küsitav. Näiteks on seesama höövli kõrguse reguleerimise ekstsentrikvõll pooletoobiline ja tõstab ennem ühe külje ja siis hilinemisega teise järgi. Saeplaat ei ole päris sirge. Lisaks muidki nipet-näpet. Läti oma tundus kvaliteetsem. Saagimise tootlikkus ei ole teab, mis suur, aga koduseks piisab. Ei ütleks, et mannetu, vaid mitte-kiiretempoline. Saeketas ei pea olema kitsas, vaid piisavalt +1 mm. laiaks aetud teega, siis lõikab oluliselt paremini. Olen proovinud ka kõvasulamketast, kuid mulle tundub, et plekk-ketas lõikab paremini. Niikaua, kuni terav on. Salajasi kruvisid ja naelu laua sees võtab kõvasulam hästi Big Grin . Korduvalt kogematta järgi proovitud. Tavaketas vajab pärast põgusatki kohtumist naelaga teritust. See kolmnurkne ketas on ka kusagil vedelemas (anti pealekauba, kuna ümar ketas oli mitte eriti kaubandusliku välimusega) ja proovimata, polnud meeleski. Nüüd tuli isu, lähiajal proovin ära. Kui meeles on. Kui aega on.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#12

infot tuleb mühinal. aitüma kõigile.
freesi ketas saab siis ilmselt üsna õhuke olla? peab vist ka ikka plates olevast kettaprigust läbi mahtuma?
Vasta
#13

Korralikult teritatud "plekist ketas" lõikas tõesti jõudsamalt kõvasulamiga kettast.
Paksusmasinana ei ole kasutatav. Need vedruga rullid annavad võimaluse ilma abilise või lisatugede abita pikemat materjali hööveldada.
Freesi jaoks sai vist natuke ratsitud platet ja kinnitusmutrit (no ei mäleta enam täpselt) ihastahes 10 ja 12mm laiusega freese kasutasin.
Hiljem sai tehtud saagimiseks eraldi plate, mis ei katnud höövlit.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#14

palju õnne. pool päeva tasahilju hööveldasin. peab ütlema, et asja ajab ää küll. aga siis ühel hetkel hakkas kiuksuma. jätsin seisma ja seiskumine oli õite äkiline. mingi omapärane häda tuli külge. töötamise suunas võll ei pöörle vägivallaga ka mitte, tagurpidi käib vabalt. katkusin teist veidi laiali ka, kuni mõistus otsa sai. peab süvenema.
a mudu, kas võib laager nõnna kinni minna, et ühtpidi jääb toimima? kahtlane justkui. igatahes miskit füüsilist kuskil vahel ei näi olevat, seega muud peale laagri(te) ei näi võimalik olevat.
vihjeid-kogemusi äkki kellelgi?
Vasta
#15

Enne suuremat lammuramist vaata järele, kas viga höövlivõllis või äkki mootoris.
Täitsa vabalt või olla viga mõnes laagris.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#16

ei mootoril põld äda kedagist. ikke võll ja ikke laagrimure.
rihmaratta sain maha. no kiiluga asi ja lihtsalt tuli. laagril separaator natsa puru. kusjuures laager kuiv polnd, no väga määritud ka mitte. teisel pool, kus saeketas käib, on peavalu suurem. ma ei saa aru, kuda see kettakinnitus võlli otsast maha käib. kiilu kummaltki poolt ei paista, koonust ka ei tuvasta ja keermele ka miski ei viita. tõmmitsaga õrnalt proovisin ja kõvemini esialgu ei julge. no, et äkki ikka pole tõmmatav. ilma ää võtmata aga ei pääse laagrikaant maha kruvima.
üritan ehk vähe aja pärast pildi teha ja targematele vaatamiseks välja panna.
ja kuda laagreid vahetada saab? kas tuleb kogu aparaat pooleks teha? ilmselt küll, kuna võll ju keskelt jämmu. igatahes vahetaks ühe soojaga mõlemad laagrid ää.

nii, paar ähmast pilti tegin
[Pilt: 214038178c0cec_t.jpg]
[Pilt: 214038196204d9_t.jpg]
Vasta
#17

Sealt august, kuhu tõmmitsa keskmine vars, keerasid välja poldi? Kui nii, siis ülejäänu on koonuse peal ilma kiiluta. Vist. Mälestuste järgi. Annaks eelpinge ja kuumutaks kasvõi soojapuhuriga.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#18

Peaks olema jah nii, nagu eespool kirja pandi. Freespuur kinnitub samasse kohta puurpingi padruni abil. Uuri seda keskmist ava hoolega, peaks nagu olema mingi poldi moodi asi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne