24 voldi süsteem
#41

noh jah eks ta ole kõige õigem ära katsetada kuna keegi pole seda veel teinud. Need nõukaaegsed nn istituudid - no seal ma kipun arvama, et kõigil oli suht suva või inseneridele maksti nii vähe, et ei viitsitud mõelda tehniliste lahenduste üle eriti.
Aga teada ma annan kindlasti kui ma vahetan pihusti otsad ära, et mis juhtus ja kas on mõtet "harmooniat" rikkuda. (mitte täna ega homme vaid kunagi hiljem)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#42

(26-09-2012, 11:10 AM)phyl Kirjutas:  noh jah eks ta ole kõige õigem ära katsetada kuna keegi pole seda veel teinud. Need nõukaaegsed nn istituudid - no seal ma kipun arvama, et kõigil oli suht suva või inseneridele maksti nii vähe, et ei viitsitud mõelda tehniliste lahenduste üle eriti.
Aga teada ma annan kindlasti kui ma vahetan pihusti otsad ära, et mis juhtus ja kas on mõtet "harmooniat" rikkuda. (mitte täna ega homme vaid kunagi hiljem)

Vale lähenemine - suva oli töölistel. Inseneride pool (ja kogu teadus) oli tegelikult maailmatase. Kahjuks ei tulnud materjal ja tootmine neile ideedele järele...Sad

Katseta-katseta, aga tee selle kohta ka teema. Muidu ongi nii, et minusugused "asjatundjad" jahuvad mõttetust teooriast ja tegelikult takistavad vaid progressi. Lükka meie väited ümber ja oled tehtud mees (või naine, kasutajanimi ei selgitaWink ). Seda enam, et igasuguseid "kuulsin kedagi, kes olevat näinud, kuidas Vanja tegi"-jutte liigub küll, kuid käegakatsutavat tõendit ei ole...
Vasta
#43

``Vale lähenemine - suva oli töölistel. Inseneride pool (ja kogu teadus) oli tegelikult maailmatase. Kahjuks ei tulnud materjal ja tootmine neile ideedele järele...``

Kahtlen tõsiselt selles väites. Vähemalt Eestis asuvate tehaste insenerid tegelesid küll põhiliselt kahe käega toolist kinnihoidmisega, selmet loova mõtlemisega tegeleda. Milleks oleks pidanudki - nõudlus ületas ju pakkumise ja kogu toodetud kräpp realiseeriti hetkega.
Vasta
#44

Kui nüüd rääkida vene inseneride (ärme eesti leidureid siia sega) leiutistest ja avangardlusest, siis julgen väita, et nemad olid ideede poolest ühed maailma juhtivaimad insenerid. Kogu ebaõnn seisnes bürokraatias, mis ei võimaldanud juurutada tootmisse neid edumeelseid ideid. Vene insenerid olid esimesed, kes võtsid kasutusele otsepritsel põhineva diiselmootori. Leiutasid kihilise põlemise (Moskvitš-412), kahjuks ei suudetud toota selle jaoks vajalku kvaliteediga kütust. Samuti eelpõlemiskambriga ottomootor.(selle leiutise vehkis Honda sisse venelastelt ja kasutas CIVICUL seda) Traktorimootorite erivõimsuse kohapealt oli juhtiv positsioon vene inseneride käes maailmas, ja on vist praeguseni (mootori massi ja hj. suhe).
See räägibki seda, et need instituudid ja teadlased olid klass oma ette.
(Kui seda Kremlit ees ei oleks, öelnuks Juhan Liiv)
Vasta
#45

(26-09-2012, 11:56 AM)mativs Kirjutas:  ...
Kahtlen tõsiselt selles väites. Vähemalt Eestis asuvate tehaste insenerid tegelesid küll põhiliselt kahe käega toolist kinnihoidmisega, selmet loova mõtlemisega tegeleda. Milleks oleks pidanudki - nõudlus ületas ju pakkumise ja kogu toodetud kräpp realiseeriti hetkega.

Ma loodan, et siin foorumiski kirjutab veel mõni, kes tollal "toolist kinni hoidis"... Olles ise natuke noor otse mäletamaks, kuid igapäevatöös pidevalt kokku puutudes varemtehtuga, siis ei ole toonasel tasemel viga midagi.

Nahahoidjaid ja viilijaid leidub igas ajastus...
Vasta
#46

Voi jummel kuidas teema ikka kihab. Kes pole viitsinud teemat alguses lugeda siis teema algul ma juba vihjasin diiselmootori otsesissepritse kasutusele.

Selle üle võime vaielda siin neti teel aastaid miks ja milleks nii ja naa tehti ja kas oli ikka esimene või mitte. Mina nõukaajal eland ei ole ja otseselt ei tunne puudust ka sellest. Igal inimesel oma seisukoht inseneride taseme üle ja ma arvan, et mitte keegi siin foorumis ei tea täpsel mis seal tehases tehti.
Selle üle võib grilli õhtul vaielda - päris pikalt saaks rääkida.

Aga üht võib raudselt väita, isegi kui venelane leiutas teatud asjad siis ta ei suutnud neid mingi põrgu värgi pärast edasi arendada ja see on põhimõtteliselt selle teema alus. (EDASI ARNEDADA NSVL TEHNIKAT)

Kuskilt jäi selline küsimus meelde: Kas on parem elada aastas 1980 või nostalgitseda aastas 1980? (ma arvan, et arvamused võite endale jätta)

Endal huvitav kogemus selle tänapäeva Venemaaga - piiri taga on minu meelest aasta 1990 ja piiri lähedal on igal pool ida - Virumaa. Aga see on minu arvamus ja selle üle ei ole vaja arvamust avaldada, kuid ma ei keela, kui on vaja oma arvamus ka kirja panna siis andke tuld.

Peaks vist teema pealkirja muutma?

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#47

Nõuka inseneride leiutistega on niimoodi, et tavaliselt üritati kohendada kusagilt pihtapandud või kopeeritud ideid. NL-is oli terve ametkond loodud, mis tegeles tööstusspionaazhiga, arvan, et mingil määral eksisteerib see tänaseni. Kuna ka uute tehnoloogiliste saavutuste juurutamisel oli plaanimajanduse karvane rusikas kuklas, siis ei antud tollasele inseneride koolkonnale aegagi loova mõtlemisega tegelemiseks.Tunnen isiklikult paari inimest, kes tegelesid põllumajandusmasinate konstrueerimisega. Ja veel - INSENERIMÕTLEMINE eeldab vaba ühiskonna olemasolu,üle kogu maailma omavahelist suhtlemist jne, mida tollal ju polnud.
Sellest võiks siin tõesti omaette teema teha, kuna paistab, et nõuka aegne kirjandus ja kõikjal väljapasundatud jutukesed suurtest maailmatasemel nõukogude inseneridest on siin nii mõnelgi pimeusuks saanud.
Ainus, mida tol ajal poputati ja kuhu korjati üle riigi parimad ajud, oli sõja- ja kosmosetööstus. Aga, nagu elu näitab, pole ka need väga maailmatasemel...
Vasta
#48

.... jah, isegi sealaudad tuli meil Hollandist sisse osta. Näituseks Linnamäe sigala Haapsalu rajoonis. Kas seal 12 või 24 volti kasutati, pole mul teada.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne