Hüdrojagajatest.
#1

Tervitus. Kuluks natuke hüva nõu ära hüdrojagajate kohta. Nimelt kui võtta miskine moodsam hüdrojagaja (nt selline: LINK), mis muidu mõeldud kahepoolse käiguga silindri jaoks, siis mis peab tegema et temaga ühesuunalist silindrit toimetada? Ühele väljavõttele pime ette? Või tuleb õli kuidagi ümber suunata? Kuidas vene jagajatega tehakse?

Teine küsimus on selline.. et kui on soov mitut jagajat kasutada. Kas siis saab teise jagaja panna lihtsalt esimese jagaja tagasivoolu vahele? Või ei tohi esimese jagaja tagasivoolule nõnda suurt survet avaldada?
Vasta
#2

(25-09-2012, 21:14 PM)olli Kirjutas:  Tervitus. Kuluks natuke hüva nõu ära hüdrojagajate kohta. Nimelt kui võtta miskine moodsam hüdrojagaja (nt selline: LINK), mis muidu mõeldud kahepoolse käiguga silindri jaoks, siis mis peab tegema et temaga ühesuunalist silindrit toimetada? Ühele väljavõttele pime ette? Või tuleb õli kuidagi ümber suunata? Kuidas vene jagajatega tehakse?

Teine küsimus on selline.. et kui on soov mitut jagajat kasutada. Kas siis saab teise jagaja panna lihtsalt esimese jagaja tagasivoolu vahele? Või ei tohi esimese jagaja tagasivoolule nõnda suurt survet avaldada?
Kui tahad ühepoolset silindrit kasutada siis peab sel jagajal ka olema ujuv asend ja hea oleks kui see teine sektsiooni osa mida sa ei kasuta oleks tagasivoolu peale ühendatud. Kui tahad mitut jagajat kasutada siis pead mõlemile otse pealevoolu pumbast vedama, jagaja tagasivool peab jääma nii, et sellel poleks mitte mingit survet ja vabavool põhimõtteliselt paaki tagasi. Jagajad paned jadamisi siis võid esimese jagaja tagasivoolu poole nii suure surve alla seada et sealt lendab kas tihendeid või korpus puruneb.
Vasta
#3

Mis mõttes ühesuunaline.Mis sellel silindril teises otsas siis on või polegi teist otsa?Sellel jagajal jätad teise punni ette ja silindrit tühjaks lastes töötab kaitseklapp,punni pead panema korraliku sest selle aja kui silinrit tühjendad on seal surve taga.Kui kaks kokku panna pead esimesel kuhu surve läheb, kaitseklapi ära võtma.Tööle jätad viimase jagaja klapi, kust tagasi paaki läheb.Klapi asemele tuleb teha sobiv aseaine.
Vasta
#4

Ühesuunaline selles mõttes et nt haagisel pole ju kasti kallutamiseks kahte voolukut vaja silindrile vedada. Alla ta vajub ise. Smile
Aga kas selle 'punni' asemel sobib ka hüdroväljavõtte kiirühendusmuhv, mis ennast klapiga sulgeb juhul kui sinna midagi ühendatud pole? Nimelt olekski plaan põkale hüdroväljavõtted taha ehitada, aga kõigil haakeseadmetel ju kahte voolikut ei ole.
Aga kui jagaja on ujuva asendiga, siis jällegi kahesuunaline silinder selle sektsiooni küljes ei tööta, ega ju?

Ehk oleks õigem kõigile haakeseadmetele ikkagi kaks voolikut peale vedada siis.. teine variant oleks kolmas lisa hüdroväljavõte tuua taha, mis ühenduks ujuva asendiga sektsiooni külge.

Samas kuidagi on need süsteemid ju aastakümneid juba töötanud? Mismood 'päris' traktoritel see lahendatud on, et saaks nii ühe- kui kahepoolseid silindreid haakesse panna?
Vasta
#5

Mul on tehtud ette rippsüsteem. Traktoril on aga ainult 3 hüdroväljavõtet. Ongi nii tehtud, et kolmikuga on jagatud voolikud ette ja taha. Sõltuvalt vajadusest ühendan kiirliitmikega silindreid külge või küljest ära. Samamoodi läbi (euro-) kiirliitmike kasutan tagahaakes tõstemasti - see on kah nö ühepoolse kasutusega, üles survega ja alla vajub ise - üks ots on ühendatud ja teist peab liitmik.

Tavalise kolmiku asemel tahan tulevikus panna kolmikkraani. Praegu on tavalise kolmikuga selle pärast, et mul polnud see hetk raha kolmikkraanide muretsemiseks. Kiirliitmikega mängimine võimaldab asja ära ajada, aga pole suurem asi kolmikkraani asendama.
Vasta
#6

Jagaja elu pikendab lihtsa tuulutusauguga hüdropaagi ja h. silindri korgi asemele filtri panek. Kui kohapeal ruumi vähe, võib voolikuga eemale viia. Filtriks sobib sõiduauto vana õlifiltergi. Ksf Olli- ujuv asend on jagaja lisavõimalus, kus silindri kolvialune ja -pealne ruum on kokku ühendatud ja silindrite kasutust see ei piira.
Vasta
#7

Lp Ksf! Pen.skar - ei saanud kahjuks päris hästi aru. Kas silindri ja hüdropaagi vahele paigutatav filter on mõeldud selleks, et süsteemis oleks üldse filter või selleks, et pakkuda täiendavat filtreerimist?
Vasta
#8

Mitte vahele, vaid õhutuskorkide asemele tõsine filter, et tolmune õhk sisse-välja hingates õli abrasiivseks ei muudaks ja kahepoolset h.silindrit ühepoolsena kasutades mittekasutatavasse poolde tolmu ei koguneks. Pidin kevadel organiseerima õli sülitavale kultivaatori silindrile Nuias uue sääre ja hülsi, võibolla pandi ka uus kolb. Mansetivahetus mullu aitas ainult aasta agooniat pikendada.Ja just organiseerima, sest masstööd tegev ettevõte selliseid üksikud otsi ei taha enam. Nüüd olen korralik ja vana Vaz õlifilter voolikuga teises augu küljes.
Vasta
#9

Aga kui tõstemasti kasutada siis ei saa ju sujuvalt ujuvasse asendisse kangi viia kui peab üle minema surve asendist. Kuidas seda ühepoolse silindriga masti siis vaikelt alla lasete?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#10

Tsitaat:Aga kui tõstemasti kasutada siis ei saa ju sujuvalt ujuvasse asendisse kangi viia kui peab üle minema surve asendist. Kuidas seda ühepoolse silindriga masti siis vaikelt alla lasete?

Ma kasutan masti sujuvalt ja kontrollitult alla laskmiseks nö vastaspoole surveasendit, mitte ujuvat. St ühendatud on küll jah üks voolik, aga hüdro-kangiga käin ümber ikka nii nagu oleks tegemist kahepoolse silindriga.

Vähemalt sellel mastil, mis mul on, ongi ühepoolne silinder, seal ei saagi teist voolikut vedada
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne