Lume lükkamine

(10-01-2015, 22:05 PM)hannest Kirjutas:  Teema seisma jäänud. 
 
Kuidas lükkajatel kulgeb? Ise ei ole küll lükkaja, aga lükkan siiski. Oma 1,5km väljasõidu teed.  Saha tegin ise. Võimalikult kerge ja sättisin selliselt, et ei oleks mingit attakknurka. Rauast tera alaosa on maa suhtes täisnurga all ja on ennast tõestanud muru- ja teesõbralikuna. Kuna laiust ainult 2m, siis mtz80 ees (millel puudub esivedu, raskused ja ketid) on tegelikult paras. Lihtsalt 2x tuleb käia, et piisav tee laius kätte saada.  Kuna need külavaheteed on nagu nad on, siis väga laia avenüüd ei riski lükata, sest külmunud mullavallid ja kesteab mis veel teevad kivikaitseta sahale 1:0. Avastasin talve alguses kavala võtte: lükkan 3,5m raja (2m saha juures 1x edasi-tagasi) sisse ja lasen ametlikul lükkajal hiljem äärte näol musta töö ära teha, et oma sahka säästa. Kuidas siin elukutselised lükkajad sellise asja peale vaatavad? On mingit vahet või parem ise "nullist" lükata?
Meil Otepää kandis siis ametlik lükkaja ei tule üldse, kui kasvõi 1,5m rada on juba sees....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(12-01-2015, 09:42 AM)saarrand Kirjutas:  
(10-01-2015, 22:05 PM)hannest Kirjutas:  Teema seisma jäänud. 
 
...
Meil Otepää kandis siis ametlik lükkaja ei tule üldse, kui kasvõi 1,5m rada on juba sees....

+1

Sisuliselt on see mittelükkamine mõistetav, sest miks teha, kui on juba tehtud... Ise ka ei viitsiks, kui traktori roolis oleks ja näeks, et pääseb läbi küll.  Big Grin Pealegi jääb ju kulutus tegemata, kui keegi on juba selle teenusepakkuja eest ära teinud.

Ise nügin siin Otepää lähedal alaliselt ATV-ga õuealasid ja sissesõiduteid puhtaks, sest ametlik lükkaja (jõuab siis, kui jäljed sisse tallatud) jätab lumehunnikud alati mingitesse müstilistesse kohtadesse selle asemel, et lähedal asuvasse kraavi kogu kompott kupatada. Traktorit pole siiamaani käima pidanud panema. Viimane suurem lükkamine oli laupäeva öösel vastu pühapäeva, kus istusin poole ühest poole kaheni tuisu käes lenksus. Mulle igaljuhul meeldis.  Smile
Vasta

Ma küll "ei tea" kus eelpool kõnelejad elavad, aga meie kandis sellist probleemi pole, pigem on see, et kui ise alles magad või teed muid ilu protsetuure, kuuled kuidas masin täis tuuridel mööda tuhiseb. Hiljem peab küll oma teeotsas ehk natuke pusima, aga see selleks. Pigem on probleemiks riiklik teenuse pakkuja, kes jõuab teed puhastama, siis kui aega saab.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta

Meie kandis on kõikidel lükkajatel gepsud peal, ning kui ei lükka, siis võid papist suu puhtaks pühkida. Ühesõnaga ise oled loll kui jätad 1.5m raja laiemaks üle lükkamata ja siirdud mujale.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Pead teenusepakkujaga rääkima, kas ta on nõus. Kui sina tõukad sulaga ja peaks äkitselt külmaks minema siis võib päris jussimine olla selle raja laiemaks lükkamisega.
Vasta

Sõltub, mis masinaga lükatakse jah. Mul Otepääl niimodi, et kui traktorist väga ei viitsi laiemaks ajada sulaga ja tuleb külm, siis ta maadleb seal omajagu ja ei saagi enam jagu, sest mul tuiskab umbes 400m ulatuses väga korralikult. ühe korra saab ikka läbi, aga laiemaks ei suuda. Lükatakse meil väidetavalt 7t JCB laadur-ekskavaatoriga, millel ees laaduri asemel sahk. Eks aeg ajalt kutsun sõbra suure Valtraga külla ja siis ta niisama tühja ei sõida...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Laiemaks lükkaja on 2x suurema kaaluga, seega vist pole vahet. Isegi kui ei oleks, siis midagi rääkida seal ikkagi ei ole. Kui endal vaja liikuda, siis vaja liikuda. Ja minumeelest sula lükata on mõtetult raske. Las jäätub uuesti ära, siis palju kergem. Ei hakka koguma, vallid lagunevad laiali ja lumi jookseb, kuhu vaja. Kui ajaliselt kannatab nii teha.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

(12-01-2015, 23:01 PM)hannest Kirjutas:  Laiemaks lükkaja on 2x suurema kaaluga, seega vist pole vahet. Isegi kui ei oleks, siis midagi rääkida seal ikkagi ei ole. Kui endal vaja liikuda, siis vaja liikuda. Ja minumeelest sula lükata on mõtetult raske. Las jäätub uuesti ära, siis palju kergem. Ei hakka koguma, vallid lagunevad laiali ja lumi jookseb, kuhu vaja. Kui ajaliselt kannatab nii teha.

See on küll päris omapärane seisukoht. No OK, oleneb sulast, aga kui on ikka korralik sula, siis on lumi vett nii täis, et kui ära külmub, siis ei ole sealt enam midagi ära lükata, võibolla ainult linttraktoriga on võimalik. Jää ja lume kiht kasvaks nii, et kevadeks uppud oma teepeale sõna otseses mõttes ära.
Selles suhtes olen nõus, et suured käkid ei jääks teeserva, mille taha hakkab tuiskama. 

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(12-01-2015, 23:01 PM)hannest Kirjutas:  Laiemaks lükkaja on 2x suurema kaaluga, seega vist pole vahet.

Ideaalis kindlasti,aga kust need peletised võetakse?Ca 10 a tagasi kui veel russid lükkasid siis sama russ lükkas ka kuuske laiali,aega muidugi kulus mingi 2-4 tundi km,aga tehtud sai.Kui Moonika möllas siis isegi riigiteid lükkas tuisuvalli väiksemaks 23 t kaaluv laadur.
Vasta

(12-01-2015, 19:29 PM)viplala Kirjutas:  Meie kandis on kõikidel lükkajatel gepsud peal, ning kui ei lükka, siis võid papist suu puhtaks pühkida. Ühesõnaga ise oled loll kui jätad 1.5m raja laiemaks üle lükkamata ja siirdud mujale.

Mida see geps annab. Traktor sõidab tee läbi - lumi endiselt lükkamata. Vaata ise kuidas saad ja ära tule mulle rääkima, et pole käinud. Vaata gepsu logi, täna hommikul just käisin.
Omadest kogemustest. Teed lükatakse lahti valikuliselt, kusjuures teinekord valiku teeb omavalitus, kes ütleb hooldajale mida ja kui palju lükata sest iga meeter maksab.

sai vist kõik öeldud
Vasta

(14-01-2015, 09:22 AM)Henry Kirjutas:  Mida see geps annab. Traktor sõidab tee läbi - lumi endiselt lükkamata.
Kusjuures meite peksupealinnas olnudki mõni aasta tagasi seline trend - ülestõstetud sahaga traktor sõitis pargiteedele rööpad sisse ja tehtud! Nii jäändki. Jalakäijad siis ukerdasid mööda neid rööpaid...
Samas kui talv lumevaene, siis meestel teenistust vaja - olen näinud pulli kui kevadel kesklinnas tehnika ootab, et langeks kasvõi üks lumehelves, mida siis kõik üksteise võidu ära pühkima sööstavad. Rüütli uulitsat nühiti mitu korda päevas, ilma et lund õieti sadanud oleks. Ilmselt on tasustamisega midagi väga mäda ja viltu, kui mehed on sunnitud niimoodi tööd narrima. Või on palgatud tõelised pohuistid-alkaššid.
Ise elan linna külje all, kus KOV on lumetõrje suutnud lahendada palju edulisemalt.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Teedele ja tänavatele on siiski kehtestatud maksimaalne lubatud lumekihi paksus ja pelgalt läbisõitmist ei saa ju aktsepteerida kui tehtud tööna. Aga eks neid olukordi soodustavad tellija poolt kehvasti koostatud / läbi mõtlemata lepingud
Vasta

(14-01-2015, 09:45 AM)Raigo Kirjutas:  Teedele ja tänavatele on siiski kehtestatud maksimaalne lubatud lumekihi paksus ja pelgalt läbisõitmist ei saa ju aktsepteerida kui tehtud tööna. Aga eks neid olukordi soodustavad tellija poolt kehvasti koostatud / läbi mõtlemata lepingud

Väikeses kohas juhtub teinekord, et teehooldaja ja vallaametnik on sama mees. Otseselt see välja ei paista aga ... 
Pole siis imestada kui hooldaja vastus osalisele lükkamisele:
"Valla korraldus peateed lahti lükata, väiksemaid mitte- ootame lume sulamist lähipäevil."

sai vist kõik öeldud
Vasta

Mis siin lume lükkamisest rääkida. Vaadake kõrvalteid,puhas jää. Keegi ei liivata. Koolibuss jäi tulemata. Pean lapsi ise kooli vedama. Kunagi kuulsin mingit lauset,et liiga ohtlik ja bussid välja ei sõida.... No minu Moskvitš kannatas küll sõita,polnud häda. Peaks ka vist lapsed kodu jätma ja ütlema,et liiga ohtlik on,ei lasegi lapsi kooli... Big Grin Vene ajal sõitsid bussid ka kiilasjääga,polnud häda midagi,nüüd ei saa sõidetud. Saan ka bussijuhtidest aru,seadused ka nende kahjuks,raha vähe teedemeestel jne. Aga mis siis oleks lahendus? Sula ilm.... ja kannatus.
Vasta

Sellistel libedatel päevadel nagu täna tuleks teid liivatada, mitte soolaga lollata.
Vasta

(14-01-2015, 12:26 PM)huvi5 Kirjutas:  Sellistel libedatel päevadel nagu täna tuleks teid liivatada, mitte soolaga lollata.

Mille peale tõuseb nutt ja hala autode tuhmistuvate esitule"klaaside" ja värvi kaotavate laupade üle. Toungue

Midagi ei ole teha - meil tuleb ette talvi, kus teid lihtsalt ei olegi võimalik hoida jäävabadena. Või õigemini: nende jäävabana hoidmine maksab enam, kui raha kasutada on.

Mis muidugi ei tähenda kohe kuskiltotsast seda, et peaks nurisemata kannatama halvastitehtud sahamehetööd. Kõvadele nurisejatele soovitan soojalt: tehnika on praegu odav ja laenuraha palju saadaval. Soetage tehnika ja tehke paremini. KOV vaid rõõmustab, kui hankele tuleb uusi pakkujaid. Või arvate tõesti, et niigi ülesannetega koormatud väikese vallaviletsuse töötajaile meeldib Riigikontrollile seletusi treida järjekordse luhtunud hanke üle?

Pean siinkohal kiitma meie vallanurga lumelükkajat: Guno on alati enne minu hommikust tööleminekut ära käinud ja suutnud nigela tee täiesti sõidetavaks lükata. Pean täiesti loomulikuks, et tuisu ajal ei hakka ta peateelt vaid ühe pere pärast maha keerama enne, kui need on läbitavaks muudetud. Samas on ta tulnud, kui meil tõesti vajadus oli. Ma ei tea, kas Sa siinset foorumit loed, kuid aitäh!

Olles ise lükanud erineva tehnikaga, siis suurt vahet ei ole, kas see vagu on sisse lükatud või mitte. Sobivalt ballastitud traktori küljes oleva asjaliku sahaga saab alati laiemaks lükata, alamõõdulisega oled niikuinii jännis. Ning sulalumest lükatud tihe vall, mis on jõudnud juba läbi külmuda, tahab niikuinii buldooseritera, mitte lume kiirsahka saada.

Miks ma räägin ballastist: minu hübriidrussil on nüüd ees viltune sahk. Ristlaius 2,2 m, saha pikkus mööda tera 2,9. Ehk üsna harju keskmine. Traktor ise kaalub need tavalised 3 tonni, sahk nii pool tonni juurde, rippes olev kopp koos kettide jms käepärasega teised samapalju. Kokku tonni neli. Ning hoolimata vedavast esisillast oli pühapäevane raske sulalumi sedapalju äge vastane, et mitmed kohad tuli teha korduvate läbimitega - esiots lihtsalt surutakse vasakule. Kunagi ütles Soomes üks vana teedemees lükkamispriiboori eluskaalu kohta nii: tonn ristlaiuse vaksale ei jäta mõistusega juhti kuskil hätta, alla tonni jalale ei ole tuisu sisse asja... (vaks on jämedalt 12 cm, jalg 30)

Küll aga peab isetegevuslane meeles pidama, et oma rada lükates püsiks teel, mitte ei vingerdaks ühest teeäärest teise. Sahamees ei pruugi iga kivi ja ärauhutud truubinurka mäletada ja nii võib teene asemel hoopis karuteene teha, kui rada laiendav sahk end korraga kõhuli kivihunnikus või külili kraavis leiab. Palju meist ikka oma "tuttavat" koduteed sahamehele tähistama vaevuvad... Sad Rääkimata "teekaunistuseks" paigaldatud munakivide talveks äraveeretamisest või vähemalt tähistamisest...
Vasta

(14-01-2015, 13:20 PM)v6sa Kirjutas:  Sahamees ei pruugi iga kivi ja ärauhutud truubinurka mäletada ja nii võib teene asemel hoopis karuteene teha, kui rada laiendav sahk end korraga kõhuli kivihunnikus või külili kraavis leiab. Palju meist ikka oma "tuttavat" koduteed sahamehele tähistama vaevuvad... Sad
Märkus täitsa õige. Olen mõnes kohas talvel märganud truubi vms tähiseks torgatud oksi. Parem kui mitte midagi. Samas oleks igaühele jõukohane panna oma kodutee äärde püsti paar korralikku teivast, millele vähemalt törts aerosoolvärvi peale lastud. Veel kõvem sõna oleks riba helkurteipi või kruviga kinnitatud kõva helkur. Saab ka sahamees pimedas ja tuisuga veidi aimu kuskohast tee jookseb. Muidu leiad pärast tuisku oma tee äkki põllu pealt..

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Ka meie valla kodulehel oli kunagi uhke silt tähistage teed lipukestega,ok tähistan kitsa tee,aga kaua sahkamise juures need tähised püsivad?Sahk lihtsalt lükkab minema.Ja see silt kadus ka üsna kiirelt kodulehelt.Meli keila joa lhistel käib lükkamas sel talvel masin kuskilt rae vallast.Traktoris küll geps olemas kuid seisab,juhil tahvelarvuti millel valla teede üldkaart ja vana kärutas sirge seljaga alla jõe äärde sohu sest kaaart näitab valla teed.Vallal olemas ka selline kaart kus talihoolduse all olevad teed,aga miks suured juhid lahevees õiget kaarti lepingupartnerile ei anna pole aimu.Viimase möllu järgi teed soos puhastav traktor keeras siis tagurpidi põllule,et ots ümber keerata ja kohe munadeni 3T masinaga sees soos.
Toomasele
Ei sõitnud vene ajalgi suured ikarused kiilasjääl,tõsi liinibuss sõitis küll 1 reisija ehk mina peal.Kruusatee nagu alati kraavi poole kaldu pisut ja see 10 T kaaluv ikarus lihtsalt vajus sõidu ajal mingi 0,5m kõrvale ja sinna see buss ka minust jäi.änneks oli põld kõrval,aga tänapäeval suured kraavid teede ääres ja kas tõesti on mõtet riskida ja suur buss kraavi ukerdada ja pärast mis maksab kraavist välja õngitsemine ja kes seda maksab?
Vasta

ma ühte sahameest tean, kes iga sügise käib talvise marsruudi läbi. tutvub olukorraga ja teeb märkmeid.
Vasta

Minul on kodutee äärde pandud punased helkur ribaga postid, juba päris mitmendat talve on need väljas.Tööriistamarketist on saada, panin umbes 1m kaugusele tee tegelikust servast ja ei lükka neid keegi kuskile Seepärast paningi veidi kaugemale, et oleks ruumi tuisu korral ka laiemaks ajada. Mitte ainult võõral sahamehel ei ole raske tuisus teed laida, vaid ka ma ise ei leia seda korralikult tuisanud ilma korral päris täpselt üles, st ma enamvähem tean kus ta on, aga kuna mul ei olnud varem ühtegi markerit, siis oli väga raske aru saada lagedal väljal, kus tee täpselt asub.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne