Lume lükkamine
#41

tulise andmeside teemalise arutelu vahele üks kiire küsimus. kust saaks soovitavalt eestis osta traktorile ette käiva puhuri võimsustarbega kuskil 25-30 hj?

et siis murukate omad on liiga pisikesed nii mõõtudelt kui jõudluselt ja tõsiste masinate omad jälle teisipidi liiga suured.
Vasta
#42

(04-10-2012, 21:17 PM)diesel Kirjutas:  tulise andmeside teemalise arutelu vahele üks kiire küsimus. kust saaks soovitavalt eestis osta traktorile ette käiva puhuri võimsustarbega kuskil 25-30 hj?

et siis murukate omad on liiga pisikesed nii mõõtudelt kui jõudluselt ja tõsiste masinate omad jälle teisipidi liiga suured.

Selle võimsusklassiga jääd hätta... Lume puhumine on energiamahukas tegevus ja põksiga saab väga vaevaliselt edasi.

Traktori laius on ju 1500+ mm, puhur peaks olema sellest laiem. Mida laiem puhur, seda aeglasemalt saab edasi liikuda sama võimsuse juures.

Kui on esiripp, siis ma soovitaks kaeda Soome poolele - Keltainen Pörssi on koht, kus liigub vahel ka CAT1 ripuga vanemaid puhureid, millel mõlemas otsas haaked. Usun, et ka Rootsis on vastav ostu-müügi koht olemas. Need on kergemad-kitsamad-odavamad. Kulunud on need küll, kuid väikese koormuse tõttu võiks leida elusaid isendeid, kuigi kallid hõimuvelled üritavad kah võimaluse korral eestlast teha (tõmmata ostjale värske värvi lõhnalist mütsi munadeni silmile...).

(04-10-2012, 15:27 PM)phyl Kirjutas:  ...

Tunnitasu ja küttekulu on suuresti kõikuv, kuid kui T-150K suudab lund tõugata umbes (keskmistes) oludes 15l tunnis siis kütte kulu on talutav.

Olen olnud Valtra roolis, kui naabril oli abi vaja (jäi haigeks) ja siis kulus kevadise sulalume tõukamisel 36l tunnis mis on suhteliselt ulme. (Täielik kahjum ju).

Mitu Km on meie vallas lund tõugata - täpselt ei tea, kuid valtraga kulus 13t, et kõik teed lahti tõugata. (Veneaegse sahaga)

Kuidagi suurevõitu oli see tunnikulu. See tähendab, et traktor töötas pea täisvõimsusel... Mis Valtra mudel see oli (või kui võimsa mootoriga)?
Samas, raske sulalumi ise lisab julgelt 5-10 liitrit tunnis tavapärasele.

Eespool juba mainiti - paljudel töödel sõltub tulemus otseselt juhi oskustest ja motiveeritusest. Mida paremad on riistad, seda suurem vahe tuleb sisse. Seega, algajal pole vahet, millise raua peal ta oma ristsed saab ja tööd tegema õpib.Big Grin

Mina ise ei ole valla teid raha eest lükanud. Aga olen vahel asendanud traktoristi. Seega tean üsna hästi, milline PITA see töö tegelikult on, kui riistad ei ole päris õiged... Minul kulus 6-tunnise ringi jaoks 140 kW traktoril 2,8 m laia tagaroobiga kokku pea 140 liitrit kütust, kuid esialgu läks julgelt pool kütust enda lolluse peale. Lund oli mõnusasti 20-40 cm ja tee ääres sama roobiga lükatud 50+ cm külmunud vallid. Ehk kõige halvem variant lume tõrjeks üldse... Aga munitsipaali otsustajad on seisukohal, et käib küll ja meeski ei protesti - seega midagi lähiajal ei muutu. Kuna praegune mees on unetu, siis on teed hommikuks lahti ja rahvas õnnelik...

Ainult mina virisen vallide üle.
Vasta
#43

Mootoriks oli 8.4 liitrine rida 6 mootor ja seeria nimeks on S233. Ma ei tõuganud mingit kerget värskelt sadanud lund vaid kevadist kokkutuisanud sula lund - jah traktor töötas peaaegu kogu aeg täisvõimsusel - sest muidu ei liikunud lihtsalt - ka vallid olid mõlemal pool tee teeveeres ja lumel ei olnud kuhugi minna enam. Selline kulu ei ole pidev vaid äärmuslikes oludes kus ei jää muud üle. Ka ei saa arvestada sellega, et tavalise koheva lume tõukamisel kulub 10 liiitrit tunnis, ikka peab arvestama äärmustega.

Kui on kergelt sadanud lumi siis võib seda tõesti tõugata ka russiga, kuid kui pead plaani teenuse pakkumisega siis ei saa loota kergele talvele, vaid peab mõtlema ikka äärmustele ja kuidas nendest äärmustest läbi haugata, et ise jänni ei jääks.

See on minu arvamus - kui juba teenust pakud siis ei saa pakkuda läbikukkunud teenust, ehk traktor ei jõua või on lumes kinni või on katki jne.

Põhi point on see, et kohalikud põllumehed (nende palgatud luuserid) ei ole nõus enam teenust pakkuma - põhilised vabandused on sellised: traktor laguneb, ei ole kasulik, kõik virisevad jne.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#44

(05-10-2012, 11:06 AM)phyl Kirjutas:  ...
Põhi point on see, et kohalikud põllumehed (nende palgatud luuserid) ei ole nõus enam teenust pakkuma - põhilised vabandused on sellised: traktor laguneb, ei ole kasulik, kõik virisevad jne.

Proovi järele ja räägime 7 kuu pärast uuestiWink Ma oleksin väga meeldivaltCool üllatunud, kui peaksin oma pessimistliku suhtumise pärast vabandust paluma. Teed ära?


(05-10-2012, 11:06 AM)phyl Kirjutas:  Mootoriks oli 8.4 liitrine rida 6 mootor ja seeria nimeks on S233.

http://www.valtra.com/products/tractors/2345.asp

200+ kW - isegi odavalt pääsesid oma 36 liitriga. See suudab maksimaalse pöördemomendi puhul ka 45 läbi suruda. Eriti olukorras, kus juht ei suuda/oska/taha ära kasutada astmevaba jõuülekande ja traktori eluskaalu eeliseid, vaid töötab vananenud tehnika jaoks kunagi sisseõpitud võtetega...

Konkreetse masina puhul tuleks mootori pöörded hoida 1500 rpm peal ja liikumiskiirusega mängida. Kütuse erikulu on madalaim pöördemomendi maksimumi kohal. Nüüd sõltub juhist, kas tal on oskusi ja tahtmist seda madalat erikulu realiseerida või mitte.

Arvesta, et T-150 on sellest nõrgem, kergem ja halvema kaalujaotusega.
Vasta
#45

Selle teema ma tegin sellejaoks, et teada saada kas on mõtet sellisel tegevusel või mitte.

Teema lõpetuseks on kahtemoodi arvamusi- mingid vanad teevad (ju on kasulik) ja teine arvamus on see, et olen lollakas, et üldse mõtlen sellisel teemal.

Et kellegil ei oleks väär arusaamu siis:
Ma ei ole kuskil/kellelegi lubanud, et hakkan teenust pakkuma, vaid uurisin kas on mõtet vene tehnikaga sellist asja teha kuna läänetehnika on sutsuke kallivõitu lume sees lõhkumiseks ja ülalpidamis kulud on hetkeliselt suuremad.

(05-10-2012, 11:25 AM)v6sa Kirjutas:  
(05-10-2012, 11:06 AM)phyl Kirjutas:  ...
Põhi point on see, et kohalikud põllumehed (nende palgatud luuserid) ei ole nõus enam teenust pakkuma - põhilised vabandused on sellised: traktor laguneb, ei ole kasulik, kõik virisevad jne.

Proovi järele ja räägime 7 kuu pärast uuestiWink Ma oleksin väga meeldivaltCool üllatunud, kui peaksin oma pessimistliku suhtumise pärast vabandust paluma. Teed ära?


(05-10-2012, 11:06 AM)phyl Kirjutas:  Mootoriks oli 8.4 liitrine rida 6 mootor ja seeria nimeks on S233.

http://www.valtra.com/products/tractors/2345.asp

200+ kW - isegi odavalt pääsesid oma 36 liitriga. See suudab maksimaalse pöördemomendi puhul ka 45 läbi suruda. Eriti olukorras, kus juht ei suuda/oska/taha ära kasutada astmevaba jõuülekande ja traktori eluskaalu eeliseid, vaid töötab vananenud tehnika jaoks kunagi sisseõpitud võtetega...

Konkreetse masina puhul tuleks mootori pöörded hoida 1500 rpm peal ja liikumiskiirusega mängida. Kütuse erikulu on madalaim pöördemomendi maksimumi kohal. Nüüd sõltub juhist, kas tal on oskusi ja tahtmist seda madalat erikulu realiseerida või mitte.

Arvesta, et T-150 on sellest nõrgem, kergem ja halvema kaalujaotusega.

Ei taha nüüd tähte närida aga kaalujaotus on tõesti kehvem aga lume tõukamiseks (kui sahk on ees) siis mida rohkem massi on esisillal seda parem (stabiilsem) peaks masin olema (mitte, et tagasillal ei peaks olema massi), vastasel juhul ei suuda masin manööverdada kui nina on kerge ja sahk läheb sinna suunda kuhu tahab mitte sinna kuhu suunatakse.

Võimsuselt on ka nõrgem kuid ma ei rõhunud Kw-idele vaid kütusekulule.

Kergem on ka kuid 7 pluss pluss tonni (sahk, lisa raskused tagasillal või lisa sahk taga) on ikka päris suur eluskaal millega tõrjuda lund (arvan, et ligi 9 tonni tuleb ära).

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#46

(05-10-2012, 09:24 AM)v6sa Kirjutas:  
(04-10-2012, 21:17 PM)diesel Kirjutas:  tulise andmeside teemalise arutelu vahele üks kiire küsimus. kust saaks soovitavalt eestis osta traktorile ette käiva puhuri võimsustarbega kuskil 25-30 hj?


Selle võimsusklassiga jääd hätta... Lume puhumine on energiamahukas tegevus ja põksiga saab väga vaevaliselt edasi.

Traktori laius on ju 1500+ mm, puhur peaks olema sellest laiem. Mida laiem puhur, seda aeglasemalt saab edasi liikuda sama võimsuse juures.
Jõuvõtu võlli saab ju ka ise kõhualt kardaaniga ette tuua.Ilus näide http://www.youtube.com/watch?v=CaEnT0V5o...re=related Samas võimalik ka mingi muu pada taha aiste otsa riputada puhurit ringi ajama,kõhualt kardaan ette ja olemas.osadel atv-del ka niivisi tehtud.Mul samuti nii.
Vasta
#47

Lume lükkamisel on pidamine nii kriitilise tähtsusega, et mida lähemal fiftisikstile, seda vähem üllatusi. Millegipärast on kirovetsimehed maru skeptilised tagasilla kohal olevate raskuste suhtes...
Ning viltuse sahaga masinat lükkab hang alati, küsimus on vaid piisavas massis ja selle vajalikus jaotuses. Kuna kirovets keerab keskelt, siis ei ole oluline, kumb ots on alguses kergem, ärakandel keerab alati esmalt tagaosa, mida lumi otseks ei pressi. Erinevalt esisillaroolimisega traktorit, millel hakkavad pööratud esirattad kohe tagasi kangutama, kui vaid haardejõu jaoks kaalu jätkub...

Kütusekulu alumise piiri määrab ära lume teisaldamiseks vajaliku töö hulk. See on sama kõigi masinate puhul. Väikse erinevuse toob sisse teisaldusriista sobivus antud lume parameetritele...
Sinna peale masina veeretamise kulud, toa soojendamise kulu ja ilma kütmise kulu. Ning oma lollusele kulunud kütus. Mida raskem masin, seda suurem on veeretamise kulu (kuigi samas aitab inerts oodatust raskemat kohta ületada...)

Toa soojendamise ja ilma kütmise kulud on masina ehituses kinni, siin palju teha ei anna. Kirovetsil on samuti õlipump ja survelülitused käigukastis, seega on kaod jõuülekandele tuntavad. Kuid vastutasuks on palju suurem paindlikkus.

Aga tee ära - lollakaks ei ole küll keegi siin teemas Sind pidanud. Lihtsalt Sul näikse olevat kinnisidee, milles minu arvates (see võib vabalt olla see kuulus vale arvamus) on paar nõrka kohta...Wink

Aga võib-olla me kõik eksime - palju meid ikka siin kirjutab, kes ise kirovetsiga on valla teid ametiks nühkinud...
Vasta
#48

(04-10-2012, 23:00 PM)meli666 Kirjutas:  
(04-10-2012, 21:17 PM)diesel Kirjutas:  tulise andmeside teemalise arutelu vahele üks kiire küsimus. kust saaks soovitavalt eestis osta traktorile ette käiva puhuri võimsustarbega kuskil 25-30 hj?

Oleneb, mis traktorile vaja on. Kui puudub esirippsüsteem ja jõuvõtuvõll, siis sobiks ainult mingi ATV oma, mis on eraldi mootoriga. Näiteks selline: http://www.talutehnika.ee/est/atv-lumepuhur/ Eks neid ole laiemaid ka saada.
Kui aga jõuvõtuvõll ja esiripp olemas, siis sobiks ilmselt ka see:
http://www.talutehnika.ee/est/lumepuhuri...tahahaake/
Sames on esi omasid ka saada: http://www.same.ee/?cat=15&ln=et
Kuna see teema hakkab lükkamise asemel suunduma viskamise suunas, siis siin teemas ka asja arutatud: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=35562

Vot, need Same sahad ja puhurid teevad väga head kvaliteeti!
Mul sugulane kes elab Tartumaal, Saadjärve ääres, lükkab teid päris palju, päevas sirka 14h. Tal on Valtra, millel ees Same lumesahk. Traktoril ei ole vaja mingeid raskusi, on vaja vaid head traktoristi ja sahka...

Tabivere vallas oli eelmine talv mingi Belarus, omatehtud sahaga, lükkas vallateid, Big Grin Lükkas ainult teelt lund ära, kuhugi põllupeale vms ei lükanud, Tuli sugulane Valtraga, ja ütles *Mis n***i siin tehtud on* ajas meie tee laiali ja ajas hanged kaugele põllule Big Grin

Et siis on vaja head traktorit, traktoristi ja hea kvalideediga sahka, mida pakub Same..
Lükkab V-tüüpi.
[Pilt: 15295f0fcdc43d6e21b53972ad8198824cd5072d.jpg]
Lükkab /
[Pilt: 83666d3f07d8fa6f0e921551b13d9ad91ca8e7f7.jpg]
Ja ajab hanged üles, laiali.
[Pilt: 20fa0e712ab74a4933b1ee9266430cd33055ee08.jpg]
Vasta
#49

Pole K-700 mingit erilist võimsusekadu käigukastis, väike õlipump survega 9 - 11 baari, millega surutakse siduri ketaste pakk kokku ja natuke õli läheb ka pumpade reduktori määrimiseks. Kogu vedu on puht mehaaniline. Liigendraamiga traktor on palju võimelisem lund külje peale lükkama kui esisillajuhtimisega masin. Kui lumi paks siis keerad rooli lumehange poole ja lõpuks liigub kogu masin külg ees ning pressib kogu veojõuga lumele vastu. Raskus tagasillal on elemantaarne nii lumetõrjel kui üldse transporttöödel. Otsisin mõnda videot aga eriti ei leia neid, haakesüsteemi küljes olev sahk ei ole hea lahendus, tagaraam on pole selleks mõeldud kivi ostas saad sellest kohe lahti. V kujuline sahk on veel halvem loobib sind siia-sinna ja õiget tööd ikka ei tee.


http://www.youtube.com/watch?feature=end...5Xk9ptVGuw
Vasta
#50

Ise kunagi kolm aastat T-150K-ga vallateid lükanud.
Masinale sai talveks tagumisele poolraamile kinnitatud raskus, mille kaaluandev osa koosnes kogu poolraami laiusest ja pikkusest mitmest paksust metallplaadist kokkukeevitatud raudosast ja selle peal istuvast vähemalt tonnisest betoonplokist. Sahk(3,2m viltu) ja selle raam sai kohapeal kokku keevitatud. Sahk ise oli turbarappa mõeldud ja seda sai kõvasti kohandatud. Alla sai tuttuued rehvid. Masin ise oli ka igat pidi üle käidud ja kõik kaheldavad kohad korrastatud. Vajadusel käis taha veel sirge sahk või roop.
Lükkas nagu loom. Ükski tee lahti lükkamatta ei jäänud ja kordagi hätta ka ei jäänud. Korduvalt sai aidatud sama ettevõtte teise piirkonna sahka(190hj Case), kui see enam vallidest jagu ei saanud.
Kütusekulu kohta suuremat arvestust ei pidanud(kui lund parajasti lükata polnud, sai käru sikutatud ja roobiga ka sõnnikut koondatud põllul). Igal juhul jagus lund lükates 300 liitrisest paagitäiest tavaliselt päris kauaks.
Kirovetsiga olen ka lükanud.
Kirovets on muidugi omaette klass. Korras(toimivad difrid+korralikud rehvid ja ilma viperusteta toimiv käigukast on sellises situatsioonis primaarsed) masinale eestimaa talv naljalt ülejõu käivat väljakutset esitada ei suuda. Samas on suuremate gabariitidega ja kitsamates oludes peab piloot ülesannete kõrgusel olema, et midagi tähelepanuta/masina ette-alla ei jääks või kuskile suuremasse kraavi ei eksiks. Väiksematel külateedel jääb päris jänni teinekord, sest lihtsalt pole ruumi sellisele loomale.
Kütusekulu suurem kui 150-l, samas ka jõudlus suurem ja vajadusel suuteline märgatavalt enamaks.
Kabiinid mõlemal masinal suht head toorikud selleks, et neist mõningase vaevaga ja finantssüstiga märksa mugavam/inimsõbralikum salong valmistada.

Ja veel soovitus kõigile sahameestele(eriti oluline kitsastel külavaheteedel). Võimaluse korral tasub oma piirkonna teed enne lume tulekut läbi sõita ja lahtiste silmadega ringi vaadata. Igasugused suuremad ja väiksemad kivid, puukesed ja muud takistused väärivad tähelepanu. Kui te talvel sinna otsa lendate, masinat lõhute või maaomaniku viha tema hekitaimede kahjustamisega ära teenite, pole teil eriti kedagi peale enda süüdistada...
Vasta
#51

1978/79 aastavahetusel tabas SDV põhjaosa arktiline külm lumeuputusega. See pikk film on rohkem jutustav aga väga palju on ka tollast tehnikat näha. Näiteks ca17.08 paiku lipsab mööda Ikarus lux või väga sarnane. 29.30 paiku meilgi nähtud tänavalt lume laadimine autokasti. Sõdurite labidatest tankideni.
http://www.youtube.com/watch?v=twgUMN0BI...re=related

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#52

Kui nüüd saksamaast rääkida, siis 3 aastat tagasi tabas samuti seda kanti suur lumeuputus. 21. autobaan oli kümnete kilomeetrite kaupa 3-4 meetri paksuste lumehangede all. Selle kaose lõpetasid lõpuks vene ZIL 131-ed puhuritega, mis olid ainukesed masinad , mis suutsid midagi ette võtta sellise lumekogusega. Ja üllatus-üllatus.Osside poolel vene tehnika täiesti olemas ja alles hoitud. Roosaks värvitud ja puha.
Vasta
#53

Vot see on mind ka imestama ajanud, kui 10T kaaluv Case ei saa lumest jagu ja tuleb T-150K ja lükkab joonelt platsi puhtaks, rääkimata kütusekulust mis on vene tehnika kasuks päris tuntavalt. Aga nagu mõned tuttavad põllumehed rääägivad, ei leia enam mehi kes tahaks vene tehnikaga õiendada. Muuseas ka T-150K-l on difrilukk olemas aga, et see töötaks on vaja sild vahel lahti kakkuda ja peale keerata. Isiklikult pole veel oma silmaga näinud, et keegi seda viitsiks.
Kirovets on klass omaette küll, aga ma olen tõsisematel talvedel ikka hädas olnud, mõned kohad on olnud vaja risti lahti lükata, kui otse enam läbi ei lähe.
Puhur on tõesti hea aga siis peab ta ka suur olema, kahjuks on vist kõik eestis onud maha parseldatud. Ühte Ural paiknenud oli au ligemalt näha, puhuril eradi V-12 tankimootor, kuuldavsti läks ühtemoodi läbi nii kõvast külmunud kui ka pehmest lumest.
Vasta
#54

(05-10-2012, 22:35 PM)v126 Kirjutas:  Vot see on mind ka imestama ajanud, kui 10T kaaluv Case ei saa lumest jagu ja tuleb T-150K ja lükkab joonelt platsi puhtaks,

See räägib kehvast tihendist. Tihendileke on aga rike...

(05-10-2012, 22:35 PM)v126 Kirjutas:  rääkimata kütusekulust mis on vene tehnika kasuks päris tuntavalt.
...

Pritsi numbreid, mitte tatti.

Ning ei tasu unustada, et igasuguse vene tehnika peal töötab enamasti mees, kes on omandanud vanatehnika käsitsemise võtted, mistap mootori erikütusekulu realiseerub päris hästi. Seni, kuni olud on tuttavad...

Aga lääne tehnikale üle minnes ei vaevuta endale masina omadusi selgeks tegema ja nii jääb masina potentsiaal rakendamata. Korduvalt nähtud...

Jälle on tegu süsteemi inimkomponendi rikkega - tihend lekib ja mitte vähe...

Kasvõi seesama pöörete teema - Vene mootorite pöördemomendi kõveral peaaegu puudub ühtlane ala - see on küüruga kõverik. Mistap on levinud arusaam, et kuna lääne mootor kaotab pöördeid kiiremini, siis ei ole sel jõudu. Seda emotsiooni võimendab ka see, et tänu vaiksele kabiinile ei ole mootori ähkimist kuulda...
Vat, kus ikka kirovets vedas - suitses, värises, mörises, aga vedas... ***** aga ei suuda midagi - niikui mäge näeb, kukuvad pöörded 1500 peale - nii ei saa ju tööd teha...


Kui mees on endale jõuülekande võimalused ja mootori võimekuse selgeks teinud, on töö tegemine oluliselt kergem ja jõudsam, kui vene rauaga.

Eelpoolmainitu kehtib sajaprotsendiliselt lume lükkamisel. Liigendraamil on siin eeliseid, kui mees on neid kasutama õppinud.
Vasta
#55

Kui teenusepakkuja jaoks on oluline materiaalne kasum, siis tuleb sellele olukorrale läheneda kapitalislikult mõeldes - see tähendab kulude täielikku ülevaadet.
Niisamuti, nagu põllumajanduses on ka kommunaaltehnika (ja ka muude tehnikavaldkondade,nt:metsandus) puhul vaja endale väga hästi teha selgeks keskkonnatingimused, kus tehnika peab töötama. Lisaks tehnika mahtumisele teele (manööverdamisruum) tuleb teha kindlaks, kui palju on reaalset ruumi äralükatud lumele. Näiteks võib olla vanal külateel paarikümne meetri pikkusega umbes meetrikõrguste äärtega kivisild, kuhu võib koguneda korraliku saju korral selline kogus lund, et te ei saa seda lükata mitte kuskile. Sellises olukorras nõuabki keskkond puhuri või äratõstmise võimalust.
Ning nagu ka CORRADOg60 siin paar postitust ülevalpool mainis - tuleks teha endale täpsed märkmed kiviaedadest, hekkidest, istikutest, maamärkidest jne. Sellega saate luua endale sellise teabehulga, mille alusel hakata valima tehnikat.
Kui keskkonnatingimused, inimsoovid (töötaja nõudmised), ettevõtmise läbivimise riskid ja ka ettevõtte rahalised võimalused on teada, siis on aeg valida Ida ja Lääne poolt pakutava tehnika vahel.
Siin on läinud kuidagi kaklemiseks kahe ilmakaare vahel. Mõlemal on omad plussid ja miinused ja ettevõtja (teemaalgataja) teeb oma valikud vastavalt oma tarkusele. Mina ei ole kunagi sellise teenuse pakkuja olnud, kuid tehnika on alati huvitanud ja ringi vaadates konstateerin seda, et tehnikat vajavad ettevõtted on olenemata valdkonnast (teedeehitus, metsatöö, põllumajandus, kaubavedu jne) liikunud Lääne tehnika peale. Lõplik valik jääb ikka autorile endale.

Mina olen oma huvist uurinud Lääne lumetõrjetehnikat ja keskkonnatingimusi, kus need töötama peavad ja kaks asja on väga selgelt väljatoodavad:
1) Põhitöö tehakse sahkadega. Tehnika, mis sahku lükkab on valitud vastavalt regiooni keskkonnatingimustele. Näiteks alpides liiguvad Unimogid, millel on muudetava nurgaga libliksahk ees, mõlemal küljel kõrge hõlmaga sahk, mille kõrgus on horisontaalselt muudetav (vallide jaoks) ja kõhu all väike tera (mille serv on reeglina pehme). Mõnedel on ka puistur kastis. Nende autode sahalaius on kokkuvõttes üle 10 meetri.
Teiseks näiteks võiks tuua Soomes nähtus lahendus, kus traktoril on lisaks ees oleval sahale taga veetav üheteljeline greider, kus on küljes suur sahk, mille reguleerimisulatus on väljapoole traktori gabariitidest. Liikudes lükkab esimene sahk lume teelt valli ja järelveetava greidrisahaga lükatakse lumi kaugemale, et vall ei läheks kõrgeks.
2) Puhurid tulevad käiku, kui neid on tõesti vaja, ehk siis, sahaga ei mahu/saa või on lume kiht sahkade jaoks liig. Kasutatakse ka muidugi laadimiseks. Küsimus on mõttekuses, näiteks juba liikumiskiiruste erinevuseid silmas pidades, isegi lennujaamades on kasutusel sahad ja puhurid.

Daffi poolt kirjeldatud olukorrast Saksamaa teedel pole varem midagi kuulnud. Kiiruga otsides ei andnud ka Google ühtegi konkreetset viidet. Ma küll kahtlen, et see sedasi oli, nagu postitaja kirjeldas. Ei ole need Vene puhurid mingisune ilmaime. Ilmselt oli see olukord sedamoodi, et seninägematu lumetorm pani inimesed olukorda, kus välja aeti kõik olemasolev tehnika - ka alles hoitud ja töökorras Zilid, et võimalikult kiiresti tagada teede läbipääs.
Paar aastat oli ka meie riigis ootamatu lumeuputus. Ka telekast näidati, kuidas Saue vallas käis kollane Zil-157 puhur mingisugust teelõiku puhastamas. Nendesse asjadesse valatakse kütus sisse siis, kui on vastav erivajadus (tihti tingitud ajast ja kättesaadavusest, mitte tehnika suutlikusest). Reaalsus on see, et vaadake netivideotest erinevate lumepuhurite tööd ja te näete üsna kiiresti ära, et need vene veokabaasil asjad jäävad oma näitajates Lääne omadele alla igast asendist.

Nõustun v6saga selles osas, et tihendiprobleem (ka üldine mõistusevähedus) on paljudes tehnikavaldkondades suur probleem.
Vasta
#56

Meie mõistes rumal kapitalist on ka suvalisele frontaal laadurile puhuri valmis voolinud http://www.youtube.com/watch?v=zsgvwMYn0...re=related .Ma ka siin näinud nii bellasi kui ka lääne pille lund nügimas,ühtemoodi on need mõlemad lõpuks seina ääres seismas ja kohale tuuakse kas ekskavaator teed lahti kaevama või siis Keila Betooni 23 T volvo mis ka niisama lükates ei tee muhvigi.Keset teed 1,5 m kõrge mägi mitu päeva,kui peaks arstiabi vaja olema siis võid maha kärvata sest kellegi asi pole.Maasturiga lükkasin tee äärde mäe kokku,palusin valla masinal põllule lükata näidati keskmist sõrme.Tulemus lõpuks selline ,et sahad ei suutnud enam miskit ja see 23 tonni lääne rauda pidi ka 5-6 meetrit hoogu võtma ,et sellast mäest jagu saada.Ilus oli muidugi vaadata neid jõunumbreid ja seda tsirkust.Ja kevadel olid ilusad augud põllul,augu kõrval mullahunnik.Kes selle põllu siluma peab?
Kõik külatargad soovitavad t-25 maha müüa ja mingi russ asemele osta ja ikka sahaga lund tõrjuda.Mida selle lükkega saavutan?Lükkan vallid tee äärde ja siis iga järgmise lumega aina raskem ja suurema küttekuluga kodunt välja saada.Pool päeva nügi teed laiemaks nagu muud targemat teha poleks.Põllul saaks veel kõrge maasturiga sõita,aga teepeal meetrises lumes liigub traktor vaevalt.
Kordades odavam põksile puhur ette,põka tiksub tühikäigul ja toine pada ajab puhurit ringi.Ei usu,et küttekulu tuleb suurem kui russil sahaga.Puhuriga on teel lumepaksus sama mis põllul ehk naljalt üle poole meetri pole.Vaadates jutuubist kuidas ja millega mujal maailmas sama tööd tehakse on see kõige mõistlikum ja sama ajakuluga kui suur masin sahaga..
Vasta
#57

Võtan sõna v6sa toetuseks. Just nimelt juhi oskuses masinaga ümber käia ongi kõik kinni. Kuna uuemad lääne mootorid on ehitatud niimoodi, et nende max pöördemoment on viidud või toodud 1100-1200 rpm kanti, mis 150 peal elukooli saanud mehele tundub arusaamatu. Hakatakse käike alla raiuma ja mootor otsib samas oma optimaalset pööretevahemikku ja ongi kööga. Kooleb see masin lumehange, ilma et oleks saanud vedama hakata. Teine nüanss on must suits, mida oodatakse , et korstnast viskama hakkab aga seda sealt ei tule. Sama loogika järgi käituvad ka uued russid, mis on euro-2 normide järgi ehitatud.

Lumekoristusest euroopas. Nagu jahimees juba märkis, enamus tööd tehakse ära sahkamisega. Puhureid võib märgata peale suuremaid lumetorme. Ja sedagi mitte kõikjal, vaid ainult kitsamates kohtades, kus lund kusagile paigutada pole, sillad, viaduktid. Eri teema on Alpid, kuid ka seal tulevad puhurid mängu hiljem, kui on vaja asja korrigeerida.

Jahimees, seadsid siin minu väite kahtluse alla. Viimane madin, millest rääkisin, toimus 10 jaanuar 2010. Oma silmaga nähtud. Toksi otsingusse Mecklenburg-Vorpommern, Schnefall in A-20. Tormi nimi oli Daisy. Sellele lumepeo lõpetasid just Uraalid ja ZIL-id. Kõik ajalehe esiküljed olid nende pilte täis.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#58

Kui te niiväga kardate neid valle, siis palun väga ostke omale puhur ja puhuge terviseks. Kui lükata hooaja algusest saati tee veidi laiemalt lahti, et talve lõpuks oleks ka veel lund kuhugi pista, siis ei teki ju probleeme. Samuti peaks juht ära tabama aja millal neid valle laiemaks nügida, kui tõesti vaja on. Kui talv otsa rõõmsasti ainult otse sõidetud ja pea üldse otsas ei jaga, et paar korda veel ma ma siit enam läbi ei mahu, siis alati on parem varem see ristilükkamine ära teha kui mingit jumala õnnistust oodata. Siis tõesti vb ükskord jebid kaks tundi 500m lõigu peal.

Eelmine aasta, tõesti, lükkas Jõgeva Teedevalitsuse russ siin kah, mingi kahe poole- kolme meetrise sahaga umbes. Ei saanud nagu eriti hakkama, tuli ka millal jumal juhatas, koguaeg lükkas ainult oma saha laiuse osa lahti. Oleks ta kunagi natuke mõelnud peaga ja oleks lükanud kasvõi 1,5 saha laiust oleks tal jäänud mõlemalt poolt juba 75cm ruumi üle ja oleks tal veebruaris ka võibolla midagi lükata olnud.
Asi on tihendis kinni niivõinaa.
Vasta
#59

Tänu nendele vallidele ongi möllu ajal ja peale möllu teel sõiduautoga liikumine võimatu,elu seisab,ei saa hommiku tööle ja õhtul koju.Külades lükatakse põllud lahti samal ajal alevites teed lahti ajamatta ja roopas.Vene ajal polnud probleemi kuna iga nurga taga olid majandid.Nüüd kõik likvideeritud ja tehnika rahaks tehtud.Tollased parseldajad praegused suured juhid.
Vallamajas kogu aeg halamine,et iga teeotsa traktorit panna ei saa.Küll on aga võimalik teeotsal olev traktor tööse rakendada ja valla masinad nende juurde kellel tehnikat pole.Hea on soojas kabinetis pehmel toolil mune laiaks istuda.Ka t-25 suudab oma kodutee lahti hoida kui kasutada õigeid töövahendeid.Nendele stagnantidele võimatu midagi selgitada kuna nemad ei istu lumevangis nei aetakse esimesena lahti teed.
Siin võrreldakse lõuna euroopaga,õige oleks võrrelda põhjamaadega soome ,rootsi,norra.
See kes iga mölluga lumevangis pole sellel on jah hea targutada.
Vasta
#60

Huvitav mida see tihend teha saab, kui traktoril rattad all tühja käivad, tuleb masinast välja ja lükkab takka või. Eks muidugi on vaja iga töö juures õiged töövõtted omandada aga mida sa omandad kui ühtelugu uus mees masinas.
Mis puutub kütusekulu siis K-700A tarbib max 38L tunnis aga seda täiskoormuse juures, näiteks künnil, lumelükkamine ei kuulu kaugeltki nende tööde hulka. Hea kui 25-30 õnnestub kulutada aga võime lumest jagu saada ületab kaugelt minu nähtud lääne tehnika. Ma ei ole kaugeltki mingi vene tehnika fänn aga aja jooksul olen hakanud selle mõningaid omadusi hindama. Ja tundub, et neid on teisigi, mitmes kohas hoitakse K-701 varuks varju all. Sama lugu on ka T-150K-ga, kunagi mingis ühistus käies nägin ilusti korda tehtud lumesahaga traktorit seismas. Minu küsimise peale öeldi, et sellele aetakse hääl sisse siis, kui lumi paksuks läheb. Imestasin tookord omajagu, sest hoov oli ilusaid suuri John Deere täis. Aga eks nad ise teavad paremini oma tehnika võimalusi. Võrreldes kasvõi K-700A-ga ei ole T-150K mingi eriline lumelükkaja.
Ja kust te võtate need suured pöörded vene tehnikal, K-700a max pöörded on 1700 tõsine vedu algab alles 1200 juures ja veab täiega kuni 600 välja. Enamus vene mootoreid on alla 2000 pöördelised.
Üks natuke tuttav talunik müüs kunagi maha K-701 kuna ei olnud meest kes masinat valdaks, asemele tuli uhke lääne traktor, aga ka selle mehe suust tuli kurtmine , et vene masin kündis põlde palju väiksema küttekuluga. No mis seal ikka teha aeg läheb edasi ja mugavam on uus tehnika kindlasti ja ei maksa unustada et ka vene tehnika areneb kasvõi teistel sabas sörkides.
Mulle tundub, et enamus vene tahnika mahategijad on seda ainult pildi pealt näinud või heal juhul kusagil näpuga katsuda saanud. Ma oleks ka võib-olla hea ja uhke lääne masina ostnud aga esiteks poleks seda raha kusagilt võtta olnud ja nende tööde juures mida mina olen teinud, poleks see ennast ka ilmselt 100 aastaga ära tasunud. Nii et enamasti peab rahul olema sellega mis sul on.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne