[tartz1]

Ei ole kohanud teemat, milles oleks juttu meil olnud tehastest ("Teras", "Pioneer", "Progress" jne.) ja tootmisest. Mida toodeti, kus asusid, pildimaterjali ehk.

Samas võiks ka tänapäeva tegemistest rääkida.

[tartz1]

Enamusel olid kodudes Estoplastis toodetud valgustid: Estoplast

[altraditional]

Mind huvitab, et kas meie maal kusagil veel malmi vm. terasetoodete valamisega keegi tegeleb?

[speedsta]

Tartus tehas Valumehaanika - pliidirauad jms tooted. Tehase poest ostes säästab tublisti raha, ehituspoes paras kirves juurde lisatud.

[samodelkin]

Minu töömehetee alguseks oli just „Teras“! Aastad olid 1976/77. Keskus-peamaja asus Rannamõisa tee alguses. Osakondi oli üle linna laiali.
Mina töötasin tsehhis, kus toodeti koledaid ruudulisest vakstust lapsekärusid. Ilmselt ainult plaanitäitmiseks, sest keegi neid ei ostnud. Kusagilt imbusid meie maale juba siis tšehhimaal toodetud lapsevankrid.
Enamuses oli käsitöö. Nii detailide valmistamine-painutamine-treimine, kui ka montaaž. Kärude pakkimiseks kasutatavaid puitkaste „toodeti“ ka kohapeal. Ikka haamri ja naela abil.
Seeriatoodanguna tehti ka tervele NLiidule juuksuritoole. Enam ei mäleta, mis tänaval see tsehh asus, endal sellesse osakonda asja polnud.
Aga palka sain seal lihtlukksepana 160.- rubla ja see oli siis juba kõva sõna!
Too „Terase“ titekäru maksis poes 48.- rubla.

[Maanteemuuseum]

Minu töömehetee alguseks oli just „Teras“! Aastad olid 1976/77. ...

Umbes sellest ajast, ca 1972-1975, pärineb mu eelmine saunakeris. Vot see "Terase" keris oli asi, kestis kuni üleeelmise aastani ja andis palju paremat leili kui nüüd uus keris. Selle valmistaja küll ei julenud lubada iga üle 6-7 aasta
Ja mingeid seife tegid nad ka, meil oli meiereis piimaraha hoidmiseks ...

[anski]

Tere!

Tuli meelde. et endal veel suvilas a.1992 soetatud sihuke Estre saunakeris, maksis 150krooni ja hästi vastu pidanud 20a. Selleaegset Estre kraami on lisaks näiteks ketasmudeliga plekilõigur ( väga hea!) ja ketaslõigur pingiga.

[h2rra]

Seeriatoodanguna tehti ka tervele NLiidule juuksuritoole. Enam ei mäleta, mis tänaval see tsehh asus, endal sellesse osakonda asja polnud.
------------------------------------------------------------------------
Praeguse nimega Juhkentali tänaval. Praegast seal tühi plats (Juhkentali 31 a kõrval). Tallinnas loomulikult.

[mlsluik]

SANGLA TURBABRIKETIVABRIK - ULILA KELGUTSEHH JA GALVAANIKA



Sangla turbabriketivabriku ajalugu algas aastast 1923, mil hakkas tööle Ulila turbatööstus. Seitsmekümnendate aastate keskel kolis briketivabrik Puhja külje alla. Ulilasse jäi kombinaadi filiaal, kus kõrvu alus- ja väetusturbaga valmisid Norma tellimusel autode ohurihmade detailid, raudjalastega kelgud ning isegi kõrvarõngad, töötas galvaanikatsehh.

1976.-1979. aastani sai Sangla turbabriketivabrik elektrit omaenda jõujaamast, mis lõpetas töö, sest sisseostetav elekter muutus odavamaks.

Turbatehase hiilgeaeg oli 1980. aasta, mil ettevõtte palgal oli üle 500 inimese ning selle väravast veeres välja 58 000 tonni briketti.

Eesti taasiseseisvudes lõppes Ulilas kelkude ja turvavööde valmistamine, seiskus ka galvaanikatsehh.

1995. aasta aprillis müüs erastamisagentuur 51 protsenti riikliku aktsiaseltsi Sangla aktsiatest. 1996. aasta kevadel läks müüki ka ülejäänud 49 protsenti.

Kolm neljandikku moodustatud AS Sangla aktsiatest läks briketivabriku töötajaist moodustatud ASile Turbatooted. Ülejäänu said AS Tagaberg ja väikeaktsionärid.

1996. aasta kevadel kevadel kanti briketivabrik äriregistrisse ning firma sai ärinime AS Sangla Turvas.

Allikad: Sangla turbakombinaat, Sõnumileht, Postimees, ETA


Töötas 1975. a kuni 1990-ndateni. Tehti pandlaid, rihmu, autodetaile. Allkorrusel õmblustsehh, ladu, karastusseadmed, autodetailide pressid, lihvijad, puhastusseadmed, stantside mehaanika. Kokku töötas 73 mootorit, ülal kontoriruumid. (O. Lehtmäe)

Täideti Norma tellimusi. Praegu ilma akendeta ja seadmeteta mahajäetud kõrgete lagedega hoone. Kõrval autode garaažid ja teisel pool jõgi. Ümber hoone u 10-15 a. vanused pajud, pihlakad, leedrid. Mõned suuremad kased ja vahtrad.



Nüüdseks on möödund aja hoonetest alles vaid kestad, Sangla-ja Ulila turbatööstused elavad aga edasi. Kelkude valmistamist paljud enam ei mäleta ning galvaniseerimisest enamus pole kuulnudki. Kuigi 20a tagasi käis tootmine täie hooga. Kodus võib leida siiani kastide viisi läikivaid naelu, mutreid, polte, võtmeid jms...

Pildimaterjali proovin ka leida hoonetest ja tootmisprotsessist.

[samodelkin]

. Kodus võib leida siiani kastide viisi läikivaid naelu, mutreid, polte, võtmeid jms...

Kohe näha, et kõva "kommunismiehitaja" !
Mul sama lugu - 35 a-t möödas aga poldid mutrid pole veel otsa saanud...

"VASAR" oli ka veel. Pärnu mnt, Tallinna Piimakombinaadi kõrval. Või oli neid osakondi ka linna peal laiali? Enamus tolle aja (standard)ukselukud olid ju tol ajal sealt pärit.

[diesel]

vasar ju toimetab siiamaani uhkelt. just täna viisin sinna rämeda koorma rauda tsinkimisse.

[pilku]

Tere eelnevale postile vastus, Kosel Uuemõisas valatakse malmi ettevõtte nimi " Raudavalimo".