[moto-onu]

Oleme sõbraga kahekesti juba pikemat aega mõelnud ja arutanud erinevaid variante kütuse kokkuhoiuks või selle üldse asendamiseks. Esimese variandi jaoks on juba ühel masinal sae karburaator peal, mis doseerib vett sisselaskesse. Masinaks on 2,2 liitrine vw T4 diisel buss. Võimsuse kasv on selgelt tuntav ning masin on ka ökonoomsemalt ja puhtamalt käima hakanud. Vana ront diisel käib mõnusalt ja sujuvat nagu bentsukas. Järgmine auto saab olema bensiinimootoriga ja proovime pritsemootorile lisapihustit. Ehk siis 20% kütusest saab olema vesi. Diisli puhul oli väga mõnus efekt veest juba see, et sisselase oli kohuaeg mõnusalt jahe. Pmt. turbomootorile vee lisamisega poleks intercoolerit vajagi. Sammuti on veel hea omadus detonatsiooni ära hoidmine mille pärast on seda rallides kasutatud ikka aegajalt. Lancia kasutas näiteks oma 037 rallye-l ja delta s4-jal B-gruppi rallis korraga nii turbolaadurit, kompressorit kui ka vett.

Väikse googeldamisega on materjali laialdaselt. Vaikselt hakkab infot imbuma ka puhta vee pealt töötavatest mootoritest. Vesi on ju ikkagi H2O - Vesinik ja hapnik, ideaalne kütus eraldatuna üksteisest.
Siin on ühe selleks vajaliku seadme tutvustusvideo: http://www.youtube.com/watch?v=aBLQTEWMC...re=related

Ma tean et sellised teemad tekitavad ka palju negatiivset kaja kuid mõelgem selgelt. Vaadake kütuse hindasid. Jube. Täiesti töötav asi on juba aastakümmneid maha vaikitud ja peidetud suurema avalikuse eest. Naftamagnaatidel on siin ilmas liiga palju võimu antud.

[Daff]

Vesi kütusena on insenere vaevanud juba ammu ja kui poleks selle vedeliku rakendamise vastu mootorikütusena nii suurt vastasseisu, sõidaks me juba ammu kaevuveega.
NL aegade alguses oli tootmises mingi traktor, vist KATA-ks hüüti teda, millel oli tehase poolt paigaldatud lisakarburaator vee doseerimiseks toitesüsteemi.
Ja olen näinud Žiguli 01, mis oli ostetud Tartust lendurite käest. Sellel paiknes isearetetud süsteem, mis samuti andis vett mootorisse. See vigur tundus olevat mingi lennuki pealt pärinev seade, millele jooksis juurde paar juhet ja veevoolik. Onu jutu järgi võis 5-6 kotti kapsast julgelt rohkem haagisesse visata, kui turule minnes veepoti täis valasid.

[moto-onu]

Lennunduses on vee lisamine juba lennunduse algusaegadest kasutuses.. 1898 keegi clerget-i nimeline pani sellele aluse juba.

[v6sa]

Vesi on hea materjal, sest aurustudes suureneb ruumala paljudes kordades. Mootori survetaktis toimub ilmselt ka vesiniku põlemine - seal on surved juba säärased...

Veega tekib kaks muret:
1) korrosioon. Praegused mootorid ei ole ehitatud vett taluma;
2) töökindlus madalal temperatuuril ja ebaühtlase kasutuse (pikad seisuajad kasutuskordade vahel) korral.

Aga need mõlemad on lahendatavad tehnilised nüansid.

Loen huviga edasi.

Võistlusmasinate ja lennunduse "häda" tavaautondusega võrreldes on selle ebatöökindlus (ehk lühikesed hooldusvahemikud)...

[moto-onu]

Korrosiooni koha pealt on mõte täis roostevaba väljalase. ja alumiinium pindade katmine mingi plasti kihiga.
Eks see madal temperatuur tekitab muidugi rohkem peavalu kui diisliga talvel, aga jah ,kõik on tehniliselt lahendatav.

Rallis vastupidavust vähe pole tegelikult kui arvestada mis võimsusel ja pöördel masinad käivad. Tänapäeval on wrc-s võimsus piiratud ja sellevõrra on need aparaadid ka vastupidavamad muidugi. Enamus tehnilisi probleeme on ikkagi kiirest sõidust ja ebatasasest maastikust tingitud. Drag racingu top fuel-i klassis on jah 1000 hp liitri (8-10l mootorid) kohta välja aetud mootoritest mis on 500 meetri pärast kotti lastud.
Lennunduses enamus hooldust on muidugi ohutuse pärast. Seal ei saa ju tee äärde tõmmata ja tehniline abi kutsuda või "kapoti alla kiigata"

Usun et saab mootori ka vee pealt vastupidavalt käima panna. Cortinal on mul mootor hetkel tühi leht. Mootori plokk ainult pukis. Tuleb ettenägelikult kõik läbi mõelda.
Praegused mootorid mis töötavad vee pealt on probleemsed kuna nad ei toimi puhta vee pealt päris. Lisatakse vette naatrium hüdroksiidi mis ladestab palju sodi seadmetesse ja mootorisse. Vastused puhta vee pealt toimimiseks on olemas juba ammu tegelikult, aga patenti omab NASA kes selle härraselt ära ostis peale asja toimima saamist ning kummalise kombes tüüp kadus ära.

[giordanobruno]

Veepaake paigaldati 1990-ndate aastate alguses Riigikantselei Autobaasi Volgadele. Paak ja muud vidinad, ehk ka oskusteave olevat pärit olnud Rootsist. Kas ja millist efekti vesi kütuselisandina andis, ei ole kahjuks siinkirjutajal teada. Asjast huvitatud võiksid aga uurida.

[g5943]

tere.
lugesin seda teemat ja tundus üsna huvitav nii et sobrasin netis väheke ja leidsin sellise lehe http://www.hydrotuning.info
sealt peaks saama selle komplekti tellida.
ja ka paigaldus video http://www.youtube.com/watch?v=kIZF25Ktxgc

[moto-onu]

See hydrotuning tundub isegi päris asjalik asi olevat. Mingi firma pakub 29 dollari eest "do yourself" kiti jooniseid. Videode peal töötavad kõik kuidagi hästi, aga kus vähegi põhjalikum ülevaade asjast on siis on ikkagi lisaainete lisamine. Näiteks see tüüp laseb veel mingis seadmes olla mingi aja ja siis valab paaki alles: http://www.youtube.com/watch?v=sr4R8V-uQQQ

[Raudpats]

Kunagi ammu, umbes 1988 aastal tegi minu tuttava tuttav minu 2106 karburaatorile täiendava düüsi. Selleks oli hästi jäme süstla nõel.Karburaator võeti maha ja siis pika peenikese puuriga ta puuris õigesse kohta augu. Sinna auku paigutati nõel. Nõelal on ots viltune , kui on õiges asendis , siis tekib viltuse osa alla hõrendus , mis imeb vett sisse silindritesse.ja nõeloli ise ka segukoonuse suhtes kaldu paigaldatud. Nõela kinnitamiseks kasutati mingit imelikku liimi,mida mitte kusagilt saada ei olnud. Nõelast edasi läks tilguti voolik (meditsiiniline) ja otsas oli siis mingi plastkanister. Kanister oli umbes 8 liitrine , aga eriliselt õhuke.see paigutati külili, et vedeliku tasapind muutuks vähe töö käigus. Vooliku peal oli ka tilguti kraan või regulaator, mis oli soovitav mootori seismise ajaks kinni panna. Kanistrisse läks tavaline vesi. Karburaatorit ka timmiti natuke ringi.Sõitsin selle viguriga vist umbes aasta, siis juhtus midagi selle nõelaga ja ei mäleta , mis edasi sai. Bensiinikulu oli väiksem, kui enne. Võimsuse kasvu oli ka tunda.Kui vesi sai otsa, siis mootori töö halvenes märgatavalt. Selle aastaga sumbuti läbi ei roostetanud, auto müüsin üsna ruttu maha, ei oska roostekahjustuste kohta midagi öelda. Nukkvõlli vahetasin (no see oli küll täitsa teistel põhjustel) ,remondimees imestas, et mootor seest nii puhas oli - ei mingit nõge ega õlisodi. Oli see siis vee lisamisest või mitte, ei oska öelda.No eks vanad tsiklimehed teavad kindlasti , et uduse ilmaga oli tsiklil kõige parem minek. See siis tingitud nendest õhus olevatest vee molekulidest, mis silindri täituvust suuresti parandavad. Sama põhimõtet oli kasutatud ka selles minnu Žiguli karburaatoris.

[v6sa]

...
No eks vanad tsiklimehed teavad kindlasti , et uduse ilmaga oli tsiklil kõige parem minek. See siis tingitud nendest õhus olevatest vee molekulidest, mis silindri täituvust suuresti parandavad. Sama põhimõtet oli kasutatud ka selles minnu Žiguli karburaatoris.

Ma siiski julgeks tähelepanu juhtida asjaolule, et vee lisamine udu või sissepihustamise tõttu ei muuda mitte kuidagi silindri täiteastet. Selle määrab mootori tehniline lahendus.

Küll aga annab vee aurustumisel tekkiv lisarõhk olulise panuse rõhutõusu kiirusele ja survetakti lõpprõhule. Veeauru maht on vedeliku omast tuhandeid kordi suurem. Ning uduse ilmaga on vesi kenasti piiskadeks kondenseerununa ju olemas - ahmi ainult sisse.

Põlemistemperatuuri alanemine (aurustumine vajab energiat!) pole märkimisväärne reaalses mootoris, kus ideaalne ringprotsess niikuinii ei realiseeru.

Vesi puhastab mootorit küll... Isegi olen seda võtet kasutanud. Kuid üks asi on ühekordne operatsioon, teine pidev kasutamine. Meie üsna mineraalirikka kaevuvee puhul on ootuspärane ka teatava sademe tekkimine mootorisse...

Huvitav, kuivõrd vee lisamine mootoriõli mõjutama hakkab?

Nagu ma aru saan, on vähemalt ühel inimesel reaalne kogemus olemas. Milline oli veekulu? Süstlanõelu oli üsna erinevaid...
Palju kulus bensiini veelisandiga sõites?

[Raudpats]

Täpselt enam bensiinikulu ei mäleta, sellel ajal ei olnud see nii oluline. Veekanister oli umbes 7-8 liitrit ja see ühe päevaga tühjaks ei saanud tavaliselt, kulu ei oska öelda. Soovitati panna vihmavett ja võimaluse korral seda ma ka tegin. süstlanõel oli loomaarsti oma, tõsiselt mehine tükk, välimine mõõt ehk 2,5mm.Ava läbimõõtu ei oska öelda. Kui see tilguti regulaator päris lahti teha, siis kippus mootor madalatel pööretel välja surema, vist sai liiga palju vett peale. Kõrgete pööretega ei olnud probleemi. Ma millegipärast arvan , et see nõel oli mingist vase sulamist, aga võin ka eksida selles osas.On nagu meeles, et oli kollakat värvi.

Ehitas selle süsteemi mulle Leningradis ühe sõbra tuttav. Otsest vajadust nagu ei olnudki, lihtsalt käis ta peale, et see on super värk ja auto saab palju parem. Auto oli mul üsna uus sellel ajal. Midagi see igatahes ära ei lõhkunud ja kõik toimis. Õli kohta jällegi ei oska midagi öelda. Mingil hethel oli küll mingi jama, et õli oli hall, aga see justkui oli plokikaanetihendi viga. Niipalju aega on möödunud, enam ei mäleta.Ega seda täpselt ikkagi öelda ei julge, kas oli ka mingit reaalset kasu sellest vigurist. Täpseid mõõtmisi ei teinud. Ainuke asi , mida võin kindlalt väita on see, et kui vesi oli otsas, siis palja bensiiniga töötas mootor kohe kuidagi eriti halvasti.

Edasi ma ostsin endale Soomest Ford Taunuse ja ei tulnud enam päevakorda selle veega toitmine.

Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas oli päris mitmel inimesel sarnane seade paigaldatud, keegi kindlasti oskab veel kommenteerida.

[moto-onu]

Bussil olev paak on kuskil 3-4 liitrit, täpselt ei mäleta, aga selle kärutab päevaga tühjaks. Sae karpal on muidugi segusiiber lahti koguaeg. Mootor ise oma hõrendusega doseerib vee kogust. Liitri pooleteisega sai tartust maale mis oli kuskil 35 km linna liiklusega koos.

Mootoril jooksis mingiaeg rihm peal puru ja 9 klappi kümmnest jooksis pähe. sellega seoses sai kaan maha võetud ja mingit vahet põlemiskambril polnud tavalise seguga käinud mootoriga võrreldes.

---

Huvitav, kuivõrd vee lisamine mootoriõli mõjutama hakkab?

Mootoriõli oli harju keskmine vahetusaja ületanud õli

[Raudpats]

Juhuslikult sattusin sellisele mõistele, nagu "Geet pantone". Ei ole füüsikas ja keemias eriti pädev, kuid tundub üsna paljulubav. Siiski, miks see ei ole kasutusse võetud????
http://quanthomme.free.fr/jlnlabs/bingof...cjlnen.htm
http://www.youtube.com/watch?v=qtuwIMysSMo

Ja ukrainlased on suisa oma firma püsti pannud, teevad seal vesinikugeneraatoreid ja paigaldavad autodele.Kui uskuda internetikommentaatoreid, siis asi täitsa toimib ja annab arvestatavat effekti
www.avtonavode.com

[moto-onu]

Asi ongi toimiv. Juba aastaid. Naftaäri on liiga tulus äri, et selliseid tooteid naljalt avalikkuse ette lasta. Praegusel ajal hakkab vaikselt asi avalikkusesse imbuma, aga seda ka huvitaval moel ainult interneti tasandil. Tavalise inimese mõttemaailma ei mahu see, et vesi on võimalik sisepõlemismootoris kütusena ära kasutada ja sellepärast võetakse enamasti seda asja ala "teleturu" prügina mida keegi üritab lollidele pähe määrida.
Selleasemel et meeletuid rahasi panna mingite hübriidide aretamisele, oleks autotootjad juba autod ammu sellise tasemeni aretanud, et summutist ainuke erituv asi on vee aur. Nemad räägivad rohelisest mõtteviisist
Tegelikult on asi rahades mis teenitakse lisaks autodetootmisele riikidelt kes kindlustavad korraliku nafta läbimüügi endale.

[41Degree]

No ma ei tea... Ma saan aru, et väga mõnus on igal pool näha kangesti karvaseid käsi ja "naftakartelli" jne, aga kui mina, ullike, kes ei tea geniaalsest GEETist mitte midagi, toksin need märksõnad Google'i pildiotsingusse, mida ma näen? Esimese pildi pealt vaatab mulle vastu "tööpõhimõte" ning suur punane kiri: esimesed kakskümmend minutit (aparaadi soojenemise ajal) peab reaktsioonikamber olema orienteeritud põhja-lõunasuunaliselt...

Hmmh, ma siis veel natuke ootan selle asjaga, ei viitsi olla see esimene siin foorumis, kes hakkab seda imerelva ehitama ja tasuta sõitma...

"If it is too good to be true, then don't bother, it usually isn't "

[diesel]

vestlesin siin millaski ühe tulihingelise illuminaatide vandenõu teooria pooldajaga. teadis kodanik kindlalt, et otse veega käivad koned on ammuilma olemas, aga igasugu magnaadid on käpa kõvasti peale pannud. täpsemast tööpõhimõttest kahjuks mulle infot ei antud, aga pidavat imelihtne ja odav olema.
no ega mina maailma asjadest palju ei tea ja eks ikke mõeldakse uusi ja huvitavaid asju ühtepuhku välja. vanasti kui koolis käisin, siis õpetati küll, et veest vesiniku ja hapniku eraldamine on imelihtne. pärast pista jälle vesinikule tuli otsa ja ühineb teine põlemise käigus sellesama hapnikuga ja saab uuesti vee. kõlab ju geniaalselt, pistaks sumpsi bensu või õigemini veepaaki ja kütus ka kogu aeg olemas. lihtsalt suurepärane.
ainumas häda oli see, et pisikese veemolekuli eraldi h-ks ja o-ks tegemine tahtis kolepalju rohkem energiat kui pärast nende kokkupanemisel kätte saab.
kas tänapäe on füüsikas mingi uus teooria praktiseerimisele tulnud, et inimesed tõsimeeli veega käivatest asjadest räägivad?
valgustage palun mindki.

[41Degree]

Minule teadaolevalt pole selles vallas veel revolutsiooni tehtud (aga kui ka minu teadmised on ajast maha jäänud, siis vabandan). Ehk siis kui hakkas vanasti mingi sümboolne osa veeaurust vesinikuks ja hapnikuks lagunema mälu järgi umbes 1000K juures, siis kahjuks pole vist keemilised sidemed suvatsenud oma panust anda rohelisse mõtteviisi ning pole seda temperatuuri madalamale toonud.

Loomulikult on ka muid variante peale kuumutamise (elektrolüüs meenub esimesena). Kusjuures kui nüüd meenutada, siis kuulsin kunagi üht lühiettekannet, et üks uus apastraat on miskine tsentrifuugi põhimõttel töötav riistapuu, mis kasutab ära seda, et hapnikumolekul on kõvasti ülekaaluline, samal ajal aga vesinik on küllaltki sale poiss... Kahjuks pole sellesse teemasse väga süvenud, nii et sellega mu teadmised ka piirduvad.

Ahjaa, ja kogu selle teemapüstituse juures tundub, et põhjus ja tagajärg on natuke segi lännu... Nimelt kasutas jah B-rühm nii turbo- kui mehaanilist kompressorit koos vee sissepritsega, ja muu hulgas tuleb tunnistada, et liikusid selle krempliga päris nobedalt edasi. Aga vett kasutati minu arusaamist mööda mitte selle pärast, et see andis jubedalt hobujõude ja muid asju juurde, vaid sellepärast et seda oli VAJA. Ja ma usun, et sellise autoga sõidavad meist igapäevaselt vaid loetud inimesed, kellele on VAJA vett sisselaskesse. Me räägime siis küttesegu jahutamisest selle pärast, et kasutatava ülelaaderõhk on selline, et neid numbreid nähes tahavad silmad pealuu seest välja tulla...

[moto-onu]

Loomulikult on ka muid variante peale kuumutamise (elektrolüüs meenub esimesena). Kusjuures kui nüüd meenutada, siis kuulsin kunagi üht lühiettekannet, et üks uus apastraat on miskine tsentrifuugi põhimõttel töötav riistapuu, mis kasutab ära seda, et hapnikumolekul on kõvasti ülekaaluline, samal ajal aga vesinik on küllaltki sale poiss... Kahjuks pole sellesse teemasse väga süvenud, nii et sellega mu teadmised ka piirduvad.

Elektrolüüs on õige suund.

[karvik]

Elektrolüüs on küll tore asi aga kas ta just klassikalises sisepõlemis mootoris kasulikult töötab on ikkagi kaheldav. Kütuse tootmine võtab rohkem energiat kui sealt tagasi tuleb.
Kui teha mingi lollus ja kasutada eraldi kodus laetavaid akusi mida siis kasutada elektrolüüsi toiteks ja sellisel kujul lisa kütusena kaasas tassida oleks ilmelt kasulikum aga kui suur kasu on ei tea.
Kas sellest oleks üldse kasu tavakütusel töötava masina lisana, ei oska kosta. Tundub ka olema selline kaheldav.

Vesinikul töötav kütueelement oleks ilmselt mõistlikum lahendus. Vesinuku paaki mahub energiat rohkem kui akudesse ja on ka kergem.

[v6sa]

Ma usun (vat just usun, sest ma veel ei tea), et kaks tobedat asja kokku võivad päris hea tulemuse anda: tuulegeneraator ja elektrolüüsil toimiv vesinikutootmine. Kui on tuult, tuleb gaasi., Kui tuult ei ole, gaasi ei saa...

Praegune tuulest elektri ajamine on hea idee, kuid mannergud on mannetud... Gaasiga oleks lihtsam. Rohelina kah pealegi ning kui kasutada katuselt kogut vihmavett, siis ka täielikult taastuv.