[denis23]

Küsimus selles, et igasuguste vähem ligi pääsetavate kohtade ning nurgataguste joaks on mingit sorti pritsimine ikkagi ainuvõimalik lahendus. Nüüd aga küsimus, kus suudetakse seda teenust plekist koli puhul piisavalt delikaatselt/viisakalt pakkuda?

Konkreetne näide - 30-tel aaastatel toodetud sõiduauto kapott ning selle küljed - sileda pleki saab otseloomulikult käsitsi mehhaanilise nühkimisega adekvaatselt puhtaks, aga igasugused tugevdusrandid, servadesse keevitatud lisaplekk, hingedetailid, külgedel olevad tuulutusribid - millega neile läheneda? Loogika ütleks, et sinna ikkagi mingisuguse meediaga prtsimine peaks sobilik olema. Paljukiidetud angaar Tõrvandis - nendega on niru kogemus valuvelgede puhastamisel, küsimusele, et kuidas puhastusprotsess välja näeb, vastati, et kasutatakse spetsiaalselt peenema fraktsiooniga liiva ning lastakse natuke madalama survega, tagasi sain mõnusalt auklikuks "tulistatud" pinnaga veljed, saaksin aru, et augud oleks tekkinud oksiidi poolt söödud kohtadesse, aga ei, kogu pind oli ühtlaselt auklik. Ka igsugused kronsteinid jms natuke paksema raua on suutnud nad siiamaani auklikuks lasta, kuigi toormaterjal eriti roostes pole olnudki, kuna need läksid pulbervärvi alla, siis polnud sellest hullu.

Või on tõesti ainus variant tekitada endale pritsimiseks sobilikud tingimused ja võtta see töö ise ette ja läheneda asjale mõistusega?

Miks mitte proovida erinevad abrasiivvahendid - lamellkettad, nailonharjakettad, metallharjad, väikesed harjad jne. Lisaks sellele, painduva võlliga trell ning väike hari selle otsas võimaldab pääseda üsna paljudele kohtadele, kuhu nurklihvmasinaga ei pääse.

Aga ei ole kindel, kas see ajakulu poolest hea variant on.