[hundu615]

Võtaks, siis kokku kõik "lääne" autod, ajaloolises järjestuses mis said rahvaauto staatuse, hea kui keegi oskaks ka lähemalt põhejndada.

1. ja seda kindla esikohaga Datsun 100A, "sajaamprine", ehk mahuvad mööndustega, siia alla ka hilisemad 120, Cherry jm modifikatsioonid. (mul lausa 2-e Sunny arveid siiani maksta).
Miks: esimene taskukohase hinnaga 1990-te alul, soomest toodud "lääne" auto, mille sõiduomadused ja mugavus olid peajagu üle Nõukogude toodangust. Mäletamist mööda algas just Soomest toodud kasutatud autodega buum, mis hiljem Saksa ja Hollandisse kaldus.

2. Ford Sierra, mis avastati 1990-te esimeses alul, kui Saksast läks lahti massilisem autode toomine.
Põhjused: lihtsus, odav pidada. Sellle autoga said veel enamus nõukogude kooliga omanikud, põlve otsas nokitsedes hakkama.

3. "Sigarikerega" Audi100, mis oli juba rohkem kui rahvaauto, pigem staatuse sümbol. (Ise mäletan, et 80-te lõpus oli juba mitmeid Eesti NSV pinnal näha ja jättis sügava mulje küll LADA-de jms kõrval seistes.)
Oli kena (100 v 100A )mugav, vastupidav, küll aga mitte odav, eriti 90-te esimeses poole kontekstis.

Siia vahele peaks nüüd mahtuma hunnikus Mersusid (kurvasilmsetest- diisel taksodeni), rekordeid, scorpioid, jms, aga ei mäleta, et neist ühelegi rahvaauto tiitlit oleks omistatud.
Küll aga muutusid 90-te lõpus rahvaautodeks odavad "müügimehe autod", reeglina valged luukpärad, täiesti olematu varustusega ja reeglina ka mõne aasta pärast juba odavalt müügis.
Kaks põhilist: Suzuki Baleno (1995-) ja 6.seeria(1996?- ) Honda Civic.
EI mäleta enam, mis seisus eelmainit mudelid olid müügi tabelites, aga jagus neid kõigile ja kõikjale. Oma osa oli ka soodsatel liisingutingimustel.
Hiljem läks juba pilt kirjumaks, lisandusid Corollad, Fabiad jm., aga just Civic ja Baleno on miskipärast eriti eredalt meeles.

Ja ongi jäänud viimane millele anti austav nimetus rahvaauto, auto mille kohta öeldi, et suurus pole oluline, peaasi, et oleks pikk ja kõrge, ehk:

Toyota Landcruiser 90/95, (96-) mis seisis sajandivahetuse paiku vist küll iga enesest lugupidava ärimehe õuel, oli selleks siis villa, või lasnamäe paneelikas.
Põhjuseid ei oskagi tuua, olime vist sel ajal LC per elanik küll maailma absoluutses tipus. Ja kui üdini aus olla, siis sai ka endale üks õuele veeretatud, finantsilistel põhjustel küll mitu põlvkonda vanem, aga see selleks.

Täiendusi palun?

Sigari ja sirje vahele tegelikult mahtusid rekord e1,asona c ja kadett d,mäletan seda,et see kes sirjet ei tahtnud ja sigarit osta ei jõudnud need veeresid asconni,rekord e1-ga või siis e2-ga.
Oli veel ju 100amprise kõrval fiat 127,131,128 ning talbot horizont mida põdramaalt massiliselt sisse toodi.
Oli minu vanemategi esimene(lääne) auto 127 Stella,mis sai soomest täpilisena(pooliku kretööga) toodud,kuna isa ei tahtnud vahendajate käest osta tava 127-et.Vahendajad olid toonud neid kokku ühte põllumajandusega ettevõttesse fiat-te kokku oma 10 ja sai siis kõik külamehed kokku kutsutud kes seal omale autosid valisid,kes mis värvi(mis siis et enamus punased) ja mis hinnaga endale saavad.