[Vana7]

    Minu esimene lääneosariikide auto oli just selline,nagu sellel laenatud pildil.Aasta oli siis 1990 või 91 - üldine vaesus ja kriis,bensiini saamine oli suur probleem ja mõte liikus diiselauto soetamise suunas, sest seda kraami ikka liikus veel.Tasapisi sai aetud rootslastega puiduäri ja kui oma plaanidest neile rääkisin,kutsutigi mõne aja pärast diiselmersut vaatama.Täpsemalt ei mäleta,kuid see küla oli kusagil Upsala lähistel metsade taga pärapõrgus ja tolle küla suurim ja uhkem talu oli lõpetanud tegevuse,sest peremees oli vanaks saanud ja lapsed kõik suurlinnadesse jalga lasknud.
Küünis heinarämpsu ja kansita kihi alt paistisgi siis selline valge 240D. Hinnaks küsiti 700 SEK.Esialgu ehmusin pisut,kuid kui suurem rämps sai maha pühitud selgus,et salong oli väga heas korras ja kapotialune kah lausa hiilgas puhtusest.
Kusagilt külapealt hangiti poolpidune aku,starter vedas kenasti R5 diiselmootorit ringi,kuid see ei teinud ühtegi popsu.Vana ajas seejärel uunikum Volvo traktori käima ja selle slepis võttis ka auto varsti hääled sisse.Algul suitses küll hullupööra,kuid soojenedes hakkas mõnusalt plõgisedes korralikult tööle.Kuna väljas oli paar külmakraadi ei tulnud pesemisest midagi välja ja piirdusime ainult pühkimise-nühkimisega.Erilisi roostekahjustusi ei paistnud olevat,mootor käivitus ka igal katsel,kõik tuled-viled toimisid ja nii saigi kaubad tehtud ning napilt õhtusele laevale jõutud.
Tallinnas,kui oli vaja laevalt maha sõita,ei käivitunud mootor jälle - käia või aku tühjaks.Kusagilt sai leitud nöörijupp ja nii teise auto slepis suurte sekeldustega väravast välja saime.Tänaval,kui sai kiiremini vedada läks ikkagi suure tossupilve saatel käima ja sõit kodu poole võis alata.
Tollipaberid sai vormistatud kolmandal katsel Tartus ja täpselt jõululaupäeval olingi uhke mersu "õnnelik" omanik.Selgus,et külmalt käivitumise takistuseks oli läbipõlenud eelsoojendusküünal ning kuna kõik viis küünalt oli ühendatud järjestikku,ei töötanud ükski nendest. Seni kui Rootsist uus küünal saabus käis sõit nii,et hommikul slepis käima ja päeval ei tohtinud mootoril lasta maha jahtuda,sest sel juhul tuli jälle leida selline liikur,mis oli suuteline puksiiris käima tõmbama.
Muide saabunud uus küünal põles läbi paarikümne käivitamise järel - ju vist oli selle takistus teine võrreldes originaalidega.Seepeale jätsin üldse vigase küünlaga silindri mängust välja,ühendasin neli küünalt järjestikku ja sel moel sõitsin kaks aastat,misjärel müüsin masina,et osta Tartu Kommertspangalt 45 000 krooni eest BMW 528i.