[Etsike]

Ma ei tea kas sobib siia?
https://www.profieesti.ee/articles/745/u...ntsusmaalt

Nö. laudatraktoriks vabalt, kus pausi ajal saab saba seina pista. Aga päev otsa põldu ei künna, nii palju aku mahutavust traktorile ei pane.

[mutikas]

Ma ei tea aga jutt oli et 12 tundi põllutöödel.

[olevtoom]

Ma ei tea aga jutt oli et 12 tundi põllutöödel.

Ma ei saanud sellel uudisel sabast kinni, aga tegin tagantjärele mõned arvutused.
Eesti profi 25. numbris on näiteks Case IH Maxxum 150 test. See on umbes sama võimsusega traktor (145 hj) ja sellel on 250-liitrine kütusepaak, millest ilmselt tööpäevaks jätkub, sest testi teinud sakslased ei kobisenud sel teemal. Sellesse paaki mahub 8730 MJ energiat (võttes diislikütuse energiatiheduseks 9,7 kWh/l).

Teisalt on liitium-ioonakude energiatihedus umbes 250 Wh/kg = 0,25 kWh/kg = 0,9 MJ/kg.
Millest saame arvutada, et elektritraktorile tuleks panna 9,7 tonni akusid. Muidugi on elektriajami kasutegur tublisti kõrgem kui diiselmootoril, oletame, et lausa kolm korda. See tähendab, et 250-liitrise paagi asemele peab paigaldama kõigest 3,2 tonni akusid. Ei ole siis ime, et baasiks Fastrac valiti.

Palun mind parandada, kui kuskil komakoha kõvasti mööda panin.

[Marko]

Palun mind parandada, kui kuskil komakoha kõvasti mööda panin.

Suurusjärgud on õiged, pealegi neid juba ehitatakse, mitte ainult ilastatakse. See järjekordne startup pole mingi etalon, ärge liialt erutuge!

[v6sa]

Arvutused on õiged.

Teine asi, mis elektriajami kasuks räägib, on paindlikkus. Nüüdisaegse traktori astmevaba jõuülekande nime kandev  hüdromehaaniline õudus   on loodud vaid ja ainult sisepõlemismootori mannetut pöördemomendi kõverat siluma praktilises töös. Elektriga on see palju-palju lihtsam. Samuti on  väga vähe töid, kus kogu päeva jooksul on mootori koormus 100 % peal. Enamasti tiksuvad head juhid kuskil 80+ kandis, keskmine juht 50-120 vahel. Ehk vajalik kaastassitav elektri hulk on oluliselt väiksem.

Pealegi tuleb traktorile lisamass ainult kasuks: veojõud arvutatakse mass korda haardetegur

Samas on traktor ja selle vahelduv koormus hoopis suurepärane kasutuskoht diiselhübriidile. Veduritel ja karjääritehnikal on see juba aastakümneid kasutusel, miks mitte ka põllumajanduses. Alamõõduline diiselmootor jahvatab efektiivseimal režiimil elektrit samuti alamõõdulisse akupakki ja kogu vajalik tegevus käib elektri pealt.

Leedukatel on üks huvitav  kontseptsioon: https://www.youtube.com/watch?v=YkPhJRdXDOs . Ning biogaasi, erinevalt diiselkütusest, saab meil edukalt toota.

[Peeter2]

Soetasingi pistikust laetava käru 40k€  Ja ei kahetse. Iga kuu läheb liising+kasko 300 raha kuus. Kütuse annab tööandja ja vaba aeg. Ja elu on ilus.

eee... sooviksin teada täpsemaid tingimusi, et kuidas nii väike kuumaks tekkis. Maksid pool hinda sisse?
Mitte norimiseks, aga endal ka autovahetus millalgi plaanis. 30k auto puhul kipub 500 kuumakse tekkima.

[maaks]

Soetasingi pistikust laetava käru 40k€  Ja ei kahetse. Iga kuu läheb liising+kasko 300 raha kuus. Kütuse annab tööandja ja vaba aeg. Ja elu on ilus.

eee... sooviksin teada täpsemaid tingimusi, et kuidas nii väike kuumaks tekkis. Maksid pool hinda sisse?
Mitte norimiseks, aga endal ka autovahetus millalgi plaanis. 30k auto puhul kipub 500 kuumakse tekkima. 

Liisingu kalkulaatoreid on nett täis, kui sissemaksuks panna 45% ja jäägiks 30%, siis tulebki kindlustusega kokku 60kuu kuumakse ~300€ kanti
Autoliising - Swedbank
Liising – mugav viis sõiduki soetamiseks | SEB

[Peeter2]

Ei noh... liisingu võtmise eesmärk üldjuhul ei ole ju pool hinda sisse maksta  Maksaks 80% sisse ja seda mainimata saaks uhkustada kuidas jube hea auto ja veel väiksem kuumakse

[Telc]

Ei noh... liisingu võtmise eesmärk üldjuhul ei ole ju pool hinda sisse maksta  Maksaks 80% sisse ja seda mainimata saaks uhkustada kuidas jube hea auto ja veel väiksem kuumakse

Tjah, tõsi. Niikaua kuni on autosid liisingusse antud, on inimesi, kelle eesmärk on maksimaalse kuumaksuga võtta maksimaalne auto, mida sissetulek võimaldab. 

Poole sisse maksmise loogika:
1) võtad Headel Aegadel auto liisingusse tavapärase 10-30% liisingusse sellise "keskeltläbi" kuumaksuga.
2) aasta pärast on palgaralli ja raha väärtuse tulemusena "keskeltläbi" kuumaksust saanud oluliselt vähem valus summa.
3) viskad igakuiselt liisingumaksele lisaks täiendava summa kogumiskontole nii, et mõju pere-eelarvele oleks jätkuvalt "keskeltläbi".
4) Liisingu lõppedes õnnestub auto müüa jääkväärtusest kallimalt ja viskad uue sissemaksele veel kogutud klotsi lisaks.