[zazik]

Just sel põhjusel, et praegu maksavad ainult Eesti vedajad päris korralikku kopikat, kuid lõunapoolsete turusolkijate (LAT, LIT, POL ja ROM) arvelt ei laeku meile midagi. Eriti hull on lugu kallurite maailmas, kus lõunanaabrid vahepeal kohalike elu päris põrguks tegid. Raskeveokite teemaks tooks meile kõvasti tulu, sest need välisvedajad, kes meid külastavad, ei saa seda külastust nagunii vältida.

Kas Eesti vedajad lõunapool ei käi turgu solkimas? Või on sealne maksusüteem selline et iga vedaja maksab?

Valdavalt on kõikjal teed maksustatud, s.t. maksavad kõik, olenemata päritoluriigist. Läti on seni veel ilma maksuta ainsana, aga nemad kehtestavad ka kohe varsti teemaksu (kuigi neil pole teidki, mille eest maksu küsida). Tänane Telliskivi tänav on võrreldav keskmise Läti maanteega (väljaspool Via Balticat).

[karvik]

Läheb väga teemast mööda juba, aga maks kui selline mind ei häiri kui ma ei pea mõtlema, et mitu kilomeetrit seekord alla saanud silla osad kestavad.

[umm]

Kui õiduauto maksu alla siis kaalu pealt 900kg kaaluv auto lõhub teed vähem kui 2000 kg

[DevilDeVille]

Kui õiduauto maksu alla siis kaalu pealt 900kg kaaluv auto lõhub teed vähem kui 2000 kg

ahsoo, ja ma loll mõtlesin, et määrav pole mitte sõiduki mass vaid teekatte pindalaühikule mõjuv mass

[phyl]

OT: aga panen paar fakti ka sekka.

Mida see auto ise ikka lõhub?

Asjad mis eestis teid lõhuvad on paraku erinevad.

1. Pinnas millele ehitatakse tee, on fekaal!
2. Teede ehituseks kasutati/kasutatakse sitta/odavat materjali!
3. Talvine soola puistamine.
4. Puht looduslik pinnase/tee läbi külmumine.


See, et meil on soine pinnas - selle vastu ei ole midagi teha, ka on pöördumatu fakt see, et talvel on meil pagana külm (-30 kraadi) ja suvel jube soe jälle (+30 kraadi).

Mis juhtub tavalise bituumeniga selliste temperatuuride kõikumisega? Ühel hetkel on rabe, ja teisel hetkel hakkab sulama.

Sool, seda teavad kõik, et on saatanast - aga ilma selleta oleks meil õnnetusi lihtsalt nii palju...

Sool see kurivaim sulatab vett igale poole pragudesse - mis siis rõõmsalt suuremaks paisuvad.

Üks odavuse trikk mida veel rõõmsalt kasutatakse on lubjakivi/paekivi killustik - lubjakivi laguneb juba vee sees... rääkimata siis soola kaasabist.

Asjad mis muudaksid meie teed vastupidavamaks:

1. Teed tuleb hakata ehitama nullist - katte vahetamine ei päästa enam.
2. Bituumeni segusse tuleb lisada vastavaid polümeer ühendeid mis muudavad bituumeni plastsemaks. (nime ei oska kohe öelda, tee ehitus insenerid teavad seda väga hästi)
3. Tee aluskattel tuleb kasutada graniit killustikku, mis ei lagune vee ja soola mõjul.

Ehk siis näite võib tuua erinevate kohtade pealt maailmast - autod/rekkad sõidavad teede peal, nael rehve kasutatakse ka, soola puistatakse ka maha - aga teed ei ole augulised!! Ainuke asi mis alles jääb on kehv ehitus/materjal - ergo odavus.

Ja mis puudutab teede ehituseks/hoolduseks kasutatavat/kogutavat raha, siis see on ju kütuse aktsiis! (seadusega juba ette nähtud) Paraku on teada tuntud fakt, et ainult 2/3 kütuse aktsiisist jõuab tagasi infrastruktuuri. Kuhu kaob ülejäänud - täpselt ei tea - aga eks sellest rahastatakse selliseid nalju nagu tasuta ühistransport jne.

Täpselt meeles ei ole, aga kütuse aktsiisi suurusjärk jäi eelmine aasta 100 miljoni euro juurde - mõne kilomeetri peaks ikka saama uue ehitada...

Aa ja teemasse ka siis - kui peaks selline pull läbi minema, et kõik hakkavadki elektri pealt ringi suristama - eks siis elektri hind tõuseb ka pilvedesse - ja nagu nii hakatakse kaudseid makse koguma teede ehituse/korrashoiu jaoks - elektri tootmise aktsiis, või mõni muu selline "üldsusele" hea maks.

[v6sa]

OT: aga panen paar fakti ka sekka.
...
Sool, seda teavad kõik, et on saatanast - aga ilma selleta oleks meil õnnetusi lihtsalt nii palju...
...

Demagoogia. Soola "libeduse tõrjeks" kasutamise lõpetamisel hakkas rahvas rooli taga mõtlema. Praegu saab ju lihtsamalt. Süüdistad katuselekeeratud auto kõrval aga teedeviletsust ja libedust ja elu on lill.

Järsud tõusud ja bussipeatused vajavad töötlemist, kuid laussoolamisele ei ole õigustust.

Niikuinii saabub sool alles peale libeduse teket. Ehk alati sõidavad n autot libedal teel. Ning ei sõidagi kraavi...

Küll "sõiduelektrile" ka aktsiis leiutatakse. Küsimus on vaid selles, et tekiks piisav hulk "maksualuseid", kelle pärast tsüdeemi käima lükkama hakata.

Aga arusaamatusse kohta tekitatud liiklusumbsõlmede (Mäo, Jõhvi) asemel võiks tõesti pigem mõne kilomeetri enam korralikku teed ehitada. Saab muu maailm ring- ja tavaristmikega hakkama, õpime ka meie enne manöövrit veenduma selle ohutuses.

[PlyVal64]

Kui õiduauto maksu alla siis kaalu pealt 900kg kaaluv auto lõhub teed vähem kui 2000 kg

ahsoo, ja ma loll mõtlesin, et määrav pole mitte sõiduki mass vaid teekatte pindalaühikule mõjuv mass

Tavaolukorras küll, naastrehvidega mitte. Ja need viimased on üldse kogu kurja peamine juur, mis tuleks igati õigustatult ära lõpetada. Mida raskem ja enamveolisem trandulett naelikutega, seda rohkem teed lõhub. Kui muidu saab veel rehvi kontaktpinna pealt erisurve välja arvutada, siis suure/raske auto suurem/laiem rehv ja paar naastu rohkem korraga teed puudutamas (parimal hetkel + 5-6 naastu!!!) ei korva selle tekitatavat roppu kahju teele.

See on tegelikult päris ropp, kuidas igasugused parketimaasturite ja muude 4WD tankide inimesed teid lõhuvad. Mul endalgi valus kuulata, kuidas kvattro asfalti närib. Peakski lamellid alla viskama, kevad ju ja Talveralli rajategu läbi. Samas 800-kilone Sitikas lõhu suurt midagi ja teatud oludel vajab nii kerge auto kõige puhtamat mehaanilist pidamist, et isegi kohapeal seistes mitte kraavi vajuda. Nii kergel autol ei tööta kummis kiilakal maa teel ka uus lamell - ta lihtsalt vajub ise kraavi. Põhimõtteliselt puhub tuul auto minema ja need on nüüd asjad, milllst ma siiski natuke üle keskmise tean Kuid kui vaja ,saab ka mikroautodega ilma naastuta hakkama. Kvattrol ma küll tegelikult vajadust masteri prottide järele ei näe, lihtsalt tahtsin saada teised plekk-rattad kaasa ja seal olid sellised uued rehvid peal.

[zazik]

Tavaolukorras küll, naastrehvidega mitte. Ja need viimased on üldse kogu kurja peamine juur, mis tuleks igati õigustatult ära lõpetada. ...
Nii kergel autol ei tööta kummis kiilakal maa teel ka uus lamell - ta lihtsalt vajub ise kraavi. Põhimõtteliselt puhub tuul auto minema ja need on nüüd asjad, milllst ma siiski natuke üle keskmise tean

Kuidas seda nüüd mõista? Et suurematel masinatel naastrehvid ära keelata, ainult väiksematele jätta legaalseks? Kuidagi vastuoluline postitus tundub.

[PlyVal64]

Tavaolukorras küll, naastrehvidega mitte. Ja need viimased on üldse kogu kurja peamine juur, mis tuleks igati õigustatult ära lõpetada. ...
Nii kergel autol ei tööta kummis kiilakal maa teel ka uus lamell - ta lihtsalt vajub ise kraavi. Põhimõtteliselt puhub tuul auto minema ja need on nüüd asjad, milllst ma siiski natuke üle keskmise tean

Kuidas seda nüüd mõista? Et suurematel masinatel naastrehvid ära keelata, ainult väiksematele jätta legaalseks? Kuidagi vastuoluline postitus tundub.

No kuidas võtta? MS peab ju jääma. Tegelikult võiks kõigil need ära keelata aga täitsa vabalt saab ka kasvõi kaalupõhiselt seda teha - milles probleem? Muuseas, kaalupõhiselt käib ju kogu autondus ja ka rehviteema, nii et jalgratast ei pea üldse leiutama. Veel üks täpselt samasse minev mõttelõng: meist keegi ei imesta, et olematu erikaaluga maaga ühenduses olevate detailide suhtes masinad on igasugusel kõval katte lkeelatud. Need on linttraktorid ja tankid. Kuid tegelikkuses on naastrehvidel auto täpselt samasugune tank ja mida raskem on käri seal paari naastu otsas, seda hulelmini teed lõhutakse. Rehvitootjate jutt, et naastud "lähevad sisse" jne on 101% möla ja reklaamijutt, sisu seal taga pole. Sisu naastrehvi taga on see, et madalatel kiirustel ehk linnas lõhub see jubedalt ja kasu on naastrehvist peaaegu nulli jagu (kiilasjääd on 1% ajast/teepikkusest PARIMAL juhul!); kiirusel 80+ km/h ehk maanteekiirustel ei jõua aga naast mitte kuidagi tööle hakata ja tekitab vaimse üleoleku tunde, mis lõppeb paljudel vastutuleva rekka all või ümber puu! See on mõju ja vastumõju küsimus kus kõige olulisem on ajafaktor. Seega töötab naastrhev väga kitsas kiiruslikus ja teekattelises osas, mis see aasta oli peaaegu täies mahus Talveralli trass ja kiirused. MITUT inimest Te üldse nägite seal sõitmas? Veelkord 1% Eesti elanikest.

Tõesti see 1-mõni protsent eestimaalastest autojuhtidest vajab naastrehve ja vajame ka meiesugused hobiga, milleks on ka muud autospordiüritused, tegelemisel. Need on erandid. Suurusjärk 10-20 % vajab aasta lõikes mõnel üksikul tunnil naastrehve ja ~80% vajab vaid MS lamelle. Kuid seesinane 80% ongi Eesti teed ära lõhkunud. Eriti Tallinna teed. Sest kogu see linnarahvas koos naabermaakatega sõidavad 4-5 kuud linttraktoritega linnas ja lõhuvad seda. See paar protsenti kogu elanikkonanst, kes elavad karupees ja ei oma uhket s+port"Maasturit" vms 4WD ülimoodsat jublakat vaid sõidavadki VAZ2108 või vana Fiestaga või tõesti ka kolhv-ühega - need tõesti ei lõhu mitte midagi. Aga rõvedalt lõhuvad Eesti rahvaautod CRV, L-C, X1-2-3-4-5-6-7, Q1-2-3-4-5-6-7, Subaru, Audi Q, Volvo XC, kõüiksugu tatsun patrolid, pikapid, tojoota hiluksid jne. Aga miks mina ei tohiks siis linttraktoriga Vanalinna minna???

PS: minu arust võiks/peaks jääma naastrehv lubatuks vabal valikul riigi tähtsate toimingute masinatele nagu needsinased sotstöötajate elektrikärud, politseimasinad, kiirabid jne. Teistel pole neid põhimõtteliselt vaja. Mingi eriloa või erimärkusega a'la invaautol, kus sant elab metsas karupees ja tõesti võib tal vajaduse tekkel olla füüsiliselt võimatu lumekette installida jms.

[karvik]

Sellega, et naastudega neliveolised kõiges süüdi on, ei saa ju ometi nõus olla. Kas siis ma siis ei tohigi mõeldes perepeale ja elades karupees unistada võimalusest igal aastajal tööl käimisest või mõnest muust privilegist mida nelivedu mulle pakub? Praegu pean käima 400m jala, mis ei ole suurt midagi, aga kui läbi selle lõigu pean ka kaasa lohistama kaks alla kolme aastast last, nende pambud, sealjuures sedasi, et nad puhtaks jäävad jne. Aga olgu, see on erand juhtum.

Kui kõik teede lagunemised on naastudest, siis peaks ju ristmike alused kiirendus ja pidurdus osad olema kulunud tunneliteks? Või see ei loe?

[phyl]

Ma tahtsin ka seda just välja tuua, et see on ikka mõtlematu jutt siin, et ainult nael rehvid lõhuvad ja neli veolised pillid on kõiges süüdi.

Ma võin ka hakata lampi pakkuma, et süüdi on rataste kokku jooks - kuidas see fakt tundub. Süüdi on rehvirõhk - mis selle vastu öelda on? jne, võib huupi pakkuda probleeme, mis ei ole otseselt probleemiks.

Teede ehitusel on otsesed probleemid ja kaudsed probleemid. Sellise liigitusega olete nõus?

Kaudsete probleemide alla kuuluvadki kõiksugu probleemid masinatega, alates kasutatavatest rehvidest, lõpetades oskamatute juhtidega.

Otsesed probleemid, on tehnilised lahendused tee ehituses. Minu eelnev postitus.

Veel tahtsin seda välja tuua, et miks on selline arusaam, et 4x4 veoskeem lõhub? Kas üks sild käib kiiremini ringi kui teine? Või mis asi see probleemiks on? Rattad veerevad sama moodi kõikidel masinatel, olgu siis pidev nelik, või mitte.

Naudin tõsiselt sõitu quattroga praegustel jäisetel küla teedel - ei ole probleemi, et ei saa kohapelt minema või ei saa kiirendada. Sellise loogika põhjal lõhuvad just monomähkurid teed, puht füüsiliselt ketsi andes.

Selle vastu ma ei vaidle, et kui iga päev vaja tallinnas ringi kärutada siis nahhui sa neid naele kulutad, aga kui iga päev on vaja sõita 5 kilomeetrit puhta kinni sõkutud lume ja jää peal siis ilma naelteta ma küll ei viitsi...

Ja see jutt ka veel, et naelad ei toimi kiiruse peal... kas on vaja tõestada seda järve/jääraja peal sõites? Või tõesti on loogika natuke kinni jooksnud? Selle loogika põhjal võib kiirematel jääradadel sõita ka suve rehviga - mis see närune nael või lamell ikka annab.... ise ka saate aru oma jutust.

Hää küll, omakeskis võib igasugu lampe fakte loopida, aga siin mõni ull loeb ja hakkab uskuma ka veel, ja siis kuskil teeb ennast lolliks veel.

Ja ma ei kirjuta mingit DEMAGOOGIAT. Vaidlen kuna faktid on vaja selgeks vaielda.

Aa ja see ka veel, et mille jaoks ehitatakse teid, ja milleks neid kaetakse asfaltiga? Selle jaoks, et maapinda vähem lõhkuda, ja tagada kõigile siinses infrastruktuuris kõigele ligipääs. Muidugi võiksime kõik hobusega ringi kärutada - pooled maailma probleemid oleks olemata, aga siis koliksime nii öelda 20 sajandi algusesse tagasi kah. Eks tulevik on tume, ja arvatavasti sellest nii öelda taandarengust pääsu ei ole (vähemalt osal inimestel).

Teid ehitatakse selle jaoks, et neid lõhkuda - mitte ei tule lõhkumist vähendada, vaid tuleb tugevamad teed ehitada!!!!!!

[aavu]

Enne Liivi tee valmimist sõitsid rekkad oma kolmeteljeliste sadulhaagistega täiskoormatega Pärnu Papiniidu ristmiku nii laineliseks, et mul oli hirm oma auto karteripõhja pärast. Kolm telge pöördel väänab ikka tõsiselt. Kaks tagatelge paljudel ka väänab nii masinat kui sama jõuga asfalti.
Seda siis teekatte kohta ja neid ringliiklusi tehakse millegi hulluse või järjekordse eurodirektiivi tõttu massiliselt juurde. Ilmselt pole enam raha kusagile panna.
El. autot minu rahakott välja ei vea. Eks ta lapsekingades ole ka veel.

[E303]

Tulevik kuulub hoopis mehaaniliselt laetavale akule kui õnnestub seda tehnoloogiat autodele kohandada. Väga huvitavat lugemist selleel teemal siit- http://forte.delfi.ee/news/auto/mis-asi-...d=66106296

[karlarnold]

Tulevik kuulub hoopis mehaaniliselt laetavale akule...

Kuulub-kuulub
Selle artikli asjalik pealkiri olnuks: "Pool sajandit tagasi Belgias maha maetud idee ei olegi lõplikult surnud."
Nii Vormel 1 kui tuumaelektrijaama puhul räägitakse ikkagi lühiajalisest salvestamisest, et kõikuv tarbimine katta vähemkõikuva tootmisega. Hooratast ainsa edasiviiva mootorina NASA vaevalt ühelegi kosmoselaevale kavandab

[klaave]

Kui elektriauto sõidab ühe laadimisega 600...700 km ja laadimine ei kesta üle tunni - siis alles hakkan mõtlema elektriautost kui autost. Praegused variandid on samad, mis laste akuga ATV-d. Heal juhul kestab tunnikese ja ongi kogu lõbu. Uurisime SLO-päevadel nissanit ja ma ei oleks isegi koju saanud selle masinaga ilma vahelaadimiseta. Igasugone ÖKO on ju tore, aga ta ei tohi olla kuidagi moodi kehvem kui see, millega inimesed on juba harjunud ja mille järgi oma elu seadnud.

[Basilio]

Igasugune ÖKO on ju tore, aga ta ei tohi olla kuidagi moodi kehvem kui see, millega inimesed on juba harjunud ja mille järgi oma elu seadnud.

99% inimeste suhtumist ei saa enam täpsemini sõnastada! Järeldused teeb igaüks ise...

[Tegelane5]

Enne Liivi tee valmimist sõitsid rekkad oma kolmeteljeliste sadulhaagistega täiskoormatega Pärnu Papiniidu ristmiku nii laineliseks, et mul oli hirm oma auto karteripõhja pärast. Kolm telge pöördel väänab ikka tõsiselt. Kaks tagatelge paljudel ka väänab nii masinat kui sama jõuga asfalti.
Seda siis teekatte kohta ja neid ringliiklusi tehakse millegi hulluse või järjekordse eurodirektiivi tõttu massiliselt juurde. Ilmselt pole enam raha kusagile panna.

See on jah päris ränk vaadata kuidas järsus kurvis kalluri kolmeteljeline asfalti ja rehve retsib. Miks too kuuerattaline on parem üldse kui üks topeltratastega sild?
Ringteed on vaese mehe foorid, nood rahustavad ka liikluse maha. Teine variant oleks ju annateed märgid, sealt suurema liiklus tihedusega ei pääseks üldse löögile.

[Martti]

Igasugune ÖKO on ju tore, aga ta ei tohi olla kuidagi moodi kehvem kui see, millega inimesed on juba harjunud ja mille järgi oma elu seadnud.

99% inimeste suhtumist ei saa enam täpsemini sõnastada! Järeldused teeb igaüks ise...

Iseenda ja oma harjumuste orjad. Ei ole orjandus kuhugi kadunud, see on lihtsalt mugavamaks ja mugavuseks muundunud.

[Mahno]

Ma arvan et kuuerattaline on sellepärast parem, et jagab koormuse ära suuremale pinnale.

Ja jätke see ringteede ülistamine. Mu endisel tööle-koju teel ehitati neid moodsaid väärakate pealesõidunurkadega ringe tükki neli järjest. Ainus mida need mulle õpetanud on - kuidas asfaldile joonitud radadele vilistada ja see ring piisavalt sirgeks sõita selleks, et sealt ikkagi 50kmh ilma kiirust alandamata läbi lennata. Sõiduautoga nimetame seda ehk mugavuseks, aga ilma roolivõimuta pika kaubikuga oli selline liigutus praktiline vajadus, et mitte ennast lolliks roolida.

[Jesper]

Video sellest, kui meeletult aeglane ja ebamugav on Tesla Model S tankimine võrreldes bensiiniauto omaga: http://www.youtube.com/watch?v=H5V0vL3nnHY