[viplala]

PlyVal64... Raha on raha, seda kas on või ei ole. Inimene on inimene, teda kas on või ei ole. Kui inimene tahab olla õnnelik, siis ta teeb seda mida tahab, on's tal raha või ei ole. Kui ei ole, siis unistab.

Me kõik grillime, joome õlut/limonaadi, ostame uue/vana auto, viime neiu restorani või keerame taha ilma restota... mis iganes süsteeme me ka ei kasuta, me otsime alati võimalusi end õnnelikuks muuta.

Mõnedele lihtsalt ei meeldi purjetamine. Nad tahavadki uut A8'sat või vana ronti, mõned soovivadki põllul kipsmajas elada, telekat vahtida ja mune sügada, see on nende valik. Ja isegi kui ei ole nende päris valik, on teinud nad sammukese lähemale oma unistustele või soovidele.

Või arvad, et kõikide inimeste elu peab käima sinu arusaamade järgi? Kui oled vaene, siis oled selline, kes rukkist situb, ning sellest nisu külvab. Kui oled kesik, siis ainult minu sugune. Kui saad vähe rikkamaks, siis pead olema mu sõbra taoline, kes minuga pühapäeviti aerutamas käib, ning paadis joodeldab.

Ma ei saa üldse enam aru, mis teema selle vananemisega on? Nii kui kortsud hakkavad tekkima, on kohe vaja end verbaalselt tõestama hakata. Mina olen, Mina tean, Minu maailm, Mina, Mina, Mina.

Mingi kompleks? Ja kui, siis oleks abiks paar Viagra tabletti pulbriks taguda, ning need endale ninna tõmmata. Ehk tõuseksid kõrvad jälle kikki, ning äkki tänu sellele, oleks lõpuks vanuril võimalik kuulata ka ülejäänud inimeste eksistentsi siin ajas ja siin ruumis.