Kas ostaksid endale elektriauto?

Kas vastab tõele et enne sõda oli Eestis kuskil liinil kasutusel/katsetusel hoorattaga bussid? Liini lõpus olevat olnud seade hoorattale vungi lisamiseks. 
Samas nii elektri, suruõhu, hooratta jm. alternatiivajamite kasutamine ei baseerugi niiväga kulude arvestusel (€/km) kui just eelkõige võimalusel sisepõlemismootorite saaste linnadest eemal hoida.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Tehnika Maailmas oli neist pikem jutt kunagi. Mul nagu meeles, et nõuka aja algul katsetati Tallinnas

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

https://tehnikamaailm.ee/gurobuss-trolli...d-sugulane
Vasta

https://youtu.be/x6G-3_Aasao

https://catwees.ee/vehicles/honda-e/
Vasta

Kui "roheline" on Tesla tegelikult?
https://www.youtube.com/watch?v=Vm6HGl2fU4k
Vasta

(27-02-2020, 13:52 PM)Meistrimees Kirjutas:  Kui "roheline" on Tesla tegelikult?
https://www.youtube.com/watch?v=Vm6HGl2fU4k

Asjakohatu viide: suvaline tänane inimeste laiskust ja ahnust toitev tehas algab samamoodi.

Tesla tehas on seekord "meie tagahoovis" Euroopas, mitte kuskil Indoneesias või Brasiilias, mistõttu on õrnhingede hädakisa valjem.

Märkimisväärne on see, et kogupuukorjele orienteerunud Saksamaal pruugiti metsas sortimentijärkamist.
Vasta

(27-02-2020, 13:52 PM)Meistrimees Kirjutas:  Kui "roheline" on Tesla tegelikult?
https://www.youtube.com/watch?v=Vm6HGl2fU4k
ka minu meelest "puukallistamis-teema" ehk puhas emotsiooni-visuaal. Tehase elutsükli vaates on see, et metsa majandati ja uut asemele ei tule, tilk meres. St sellel lapil tehase eluea jooksul loodav lisaväärtus (mis on ka mingiks CO2 ekvivalendiks arvutatav) on tuhandetes plus kordi erinevas suurusjärgus, võrreldes metsa kasvatamisega. Ning valiku alused on kindlasti pika plaani logistika jms optimaalsusel rajanevad. Ehk metsa mahavõtt pole suurel pildil asi, millest kaine mõistusega lähenedes teemat üles kiskuda.

...et aga võimalikele "metsa ei tohi maha võtta" nägemuse pooldajaid päriselt kaasa mõtlema panna, siis tõdemus "paha-paha" ei ole konstruktiivne. Konstruktiivne on pakkuda lahendusi. Pakun mu kui pragmaatiku mätta otsast paistvad variandid:
1) jätta tehas rajamata. Ei ole reaalne. Kerkib siis ilmselt mingis muus riigis
2) rajada mujale, aga mille arvelt. Kas:
2A) põllumaale. Ilmselt tuleb farmer ja raiub sama metsa maha ja lööb sinna oma põllu püsti. Või kui ka seal riigis on maa liigitused "tootmismaa" ning "maatulundusmaa", on maatüübi muutmisega edasine ära määratud: samale lapile tekib lihtsalt mingi muu tootmine (nagu Taavi viitas)
2B) tehas viiakse mingile muule (tootmis)maale. Kust ilmselt eelmine omanik on metsa maha võtnud. Ilmselt logistiliselt ebasoodsamasse. Ehitatakse taristud (transport, elekter. Kas suurema energiakuluga, kui sellele lapile - ei tea). Kuna seal toodetakse asju aastakümneid ja liigutatakse (mingi CO-jalajäljega) palju-palju-palju tonne taupa, siis transpordi jalajälg on kindlasti suurem, kui selle (ja järgneva) metsa poolt "heastatav"
2C) muuta muudeks tegevusteks mittesobiv koht (meil oleks selleks nt soo. Saksas vist mitte. Seal võiks äkki mingi mäe ära kaotada) hunniku kopplaadurite jms-ga sobivaks. Hilisemas elutsüklis lisandub variandi 2B transa-osa
2D) viia tehas üldse Hiinasse - on hulk probleeme vähem. Sh hilisemad heitmed vms. Transpordikulu (ja jalajälg) ilmselt suurem, aga mis teha, kui mõistlikumalt ei saa

point: raha, energia ja nn CO-jalajälg on võrdelises (ja üpris üheses) seoses. Kui antud koht on suures plaanis (aastakümnete vaates - vaevalt, et Tesla sellise projekti puhul CAPEX-st johtub. Seda enam, et vaba raha ning ka krediidireitingut sel kontsernil ilmselt jagub) rahakulu mõttes mõistlik, siis vaikimisi on selle jalajälg väikseim. Kui just konkreetselt muud ei tõestata.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Eks elektriautodel on omad suured probleemid mida rohe värki propageeriv seltskond näha ei taha.  Kuid inimkond on jõudnud nii kaugele , et ka vanaviisi ei saa enam edasi minna. 

Kellegil ju paremat ideed pole ka. Ja kogu sõiduautode probleem on suures pildis mitte tehnilist laadi vaid ühiskondlik ja elukorralduslik.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

See 300 hektarit mis seal maha võeti on ju nii tühine maa ala kasvõi võrreldes näiteks 5 000 000 hektariga mis ainult Austraalias ära põles. Tesla tehas Hiinas mõni aeg tagasi just avati, see Berliini tehas peaks olema maailmas neljas Tesla Gigatehas. Tesla minuteada üritab suure osa vajalikust elektrienergiast koha peal toota. Ma ei ürita muidugi väita et Teslaga sõitmine oleks sisepõlemismootoriga autost "rohelisem" aga see tehase ehituse kiun on rohelistel küll tühja koha pealt üles kistud. Kahju et see tehas Eestisse ei tulnud  Smile
Vasta

Tsitaat:3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega
See Tallinna lennuvälja rada on 15,66 hektarit. Koos muu territooriumiga annab ehk võrreldava pindala selle 300 hektari mahavõetud metsaga.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Ilmselt nii mõneski teises riigis pandaks see metsatukk lihtsalt põlema, et tehasele ruumi saada. Siin videos selles suhtes lausa hea vaadata kuidas kogu materjal kasutusse läheb. Ka oksad, ladvad, kännud. Küllap ka muld veetakse mujale enne kui betoon peale valatakse.
Vasta

Mille poolest see elektriauto keskkonnasäästlikum peaks olema? Suurte akude ja elektrimootorite tootmine kuidagi keskkonnasõbralikum võrreldes sisepõlemismootoriga? Paraku ka hetkel elekter enamuses tuleb kütuste põletamisest, mis tekitab CO2-te.
Vasta

(27-02-2020, 18:09 PM)veix__ Kirjutas:  Mille poolest see elektriauto keskkonnasäästlikum peaks olema? Suurte akude ja elektrimootorite tootmine kuidagi keskkonnasõbralikum võrreldes sisepõlemismootoriga? Paraku ka hetkel elekter enamuses tuleb kütuste põletamisest, mis tekitab CO2-te.
elektrikaga sõitmine ilmselgelt reostab vähem linna õhku.vool ju toodetakse kuskil linna servas ja toss juhitakse ju atmosfääri 50+ meetri kõrguselt ja kui see ükskord maapinnale jõuab siiis juba õhuga segunenud.
Vasta

(27-02-2020, 16:42 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ...aga see tehase ehituse kiun on rohelistel küll tühja koha pealt üles kistud. Kahju et see tehas Eestisse ei tulnud  Smile

Eestis peaks RMK poolt tekkiva kasumi siduma pensioni ja tasuta kooliõppe mingisuguse X baassuurusega/osaga, läbi keskmise palga koefitsiendi vms, kaoks see lageraie kiun koheselt ära ja oleks kindel tagatis ka tuleviku metsamajanduse kvaliteedi jaoks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

...et "elekter = fossiil" päris tõena kõlama ei jääks, siis:
1) Euroopa elektrist tuli:
- 2017a asjade põletamise läbi 49%:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics...generation
- 2018a väidetavalt juba vaid 46%:
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics...lectricity
ma loodan, et selle hulgas on ka prügi, hakke jms põletamine
2) maailmas tuleb ca 1/3 elektrist hüdro-tuuma-nn rohetootmisena:
https://www.world-nuclear.org/getmedia/c...n.png.aspx

seda, mis on hetkel roheline ja kas roheline on (hetkel) fossiilist väiksema jalajäljega vast ei lahka. Nagu ksf Gravity ülal autode kohta tõdes, pole ka energeetikas ahju kütmine (ja suures plaanis vast ka elektrivõrgud kui sellised. Äkki saab kunagi ilma võrkudeta) jätkusuutlik ja parema puudumisel pusitakse seda, mida saab.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

No siis ju see väide kehtib, et enamus elektrist tuleb põletamisest, koguni 65% maailmas. Siin ei olegi mõtet mingit väiksemat pilti vaadata, sest CO2 mõju nö. ei küsi millises riigis või millisel mandril see tekkinud on. Rolleyes
Vasta

(27-02-2020, 23:15 PM)veix__ Kirjutas:  No siis ju see väide kehtib, et enamus elektrist tuleb põletamisest, koguni 65% maailmas. Siin ei olegi mõtet mingit väiksemat pilti vaadata, sest CO2 mõju nö. ei küsi millises riigis või millisel mandril see tekkinud on. Rolleyes

See juba läheb ulme valdkonda , et meil hakatakse tegema otsuseid kus arvestatakse planeet maad kui tervikuna. 

Meil ju siuke tore riik näiteks nagu Norra ka olemas kes siis pasundab kui rohelised nad ikka on ja varsti kõik veerevad patarei autode peal.  Kahjuks kõik see vahva üritus makstakse tuimalt kinni naftasaaduste müügiga.  Kui nafta ajastu saab läbi siis jääb köhimist vähemaks.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

See pole ilmselt võimalik jah, et kõik riigid keskkonda ühtemoodi suhtuksid. Suurimad saastajad USA ja Hiina teevad mida tahavad ja ei koti neid mingi CO2 kvoot.
Vasta

(28-02-2020, 00:09 AM)veix__ Kirjutas:  See pole ilmselt võimalik jah, et kõik riigid keskkonda ühtemoodi suhtuksid. Suurimad saastajad USA ja Hiina teevad mida tahavad ja ei koti neid mingi CO2 kvoot.

Eks kohati USA on ikka arengumaa. Paljud arenenud riigid on juba tegemas järgmist sammu - odavam on osta sisse teatud produkte või nende tegemisest/kasutamisest üldse loobuda. Lühiajaline kasum pole väärt pikas plaanis kahjumit. 

USAs käib praegu naftabuum , frakkimine on küll jube tore ning loob palju töökohti aga pikas plaanis lihtsalt saastatakse suur osa maast ära. Miks saastamine pole hetkel veel päevapildis seisneb asjaolus , et geoloogilised ja põhjavee protsessid võtavad aega.
Kui põhjavesi on rikutud siis palju õnne. Väidetavalt 1.7 miljonit puurkaevu on tehtud frakkimiseks. Samas see number pole üks ühele võetav kuna ühest puurkaevust saab teha maa alla mitu eraldi kanalit. 

Teine üllatav näide on sellest, et USAs pole ikka asbest ära keelatud.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Minuteada on soomes puuküttega toimetamine maksustatud. Vähemalt Helisngi piirkonnas. 
3 mene ridaelamu millest kaks sauna läksid elektrikerisele üks puukerisele.

See puukerise mees ütles, et tal savi need maksud tema tahab normaalset sauna.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Daff, vanaain, 5 külali(st)ne