[13piisab]

läheb filosoofiliseks

elekter on loomulikult jätkusuutlikum - universaalne kõigeks sobiv energia ja saab tossutamata tarbida. Kas see aga nt 2060a võrgust tuleb - selle osas ma mütsi ei sööks. Ehk teeb ikka keegi masina, mis on igalühel kodus ja kuhu nt küpsisepuru sisse puistades saab maja valgeks, soojaks ja mida kõike veel (loe: keevituse ja kompressori undama)

siinse teema põhiküsimus on aga, kas autod on tehnoloogiliselt ja ka hinnalt "valmis". See päris nii ei ole ehk siis sajand pluss massidesse läinuna arenenud sisepõlemismootorile järelejõudmine võtab aega. Ning kas on vaja lõpuks seda energiat "kotiga kaasas tassida", kui seda vaid suure ja kalli akumassiiviga teha saab: oleks alternatiiv, ei tassiks ju. St tassiks suurema energiatihedusena nagu bensiini-diislit. Energiatiheduste võrdlus: akukilos on ca 0,25kWh (Tesla), kilos bensiinis 13kWh. Ottomootori 30..40% kasutegurit arvestades jääb sellest alles küll vaid ca 4..5kWh kasulikku, aga vahe on ikka 15..20-kordselt fossiili kasuks. Talvel rohkemgi, kuna kasulikuks energiaks võib ka salongisooja lugeda.

aga vaikimisi ei ole elektriautod puhtalt võrgu utiliseerituse tõstjad - küsimus on, milline on üheaegsustegur. Ilmselt on 20a pärast nt elurajooni (nagu ka Tegelane5 viitas: oluline on vaadelda piirkonda!) tarbimise piik praeguse külma jõuluõhtu (kütted ja pliidid huugavad jne) asemel hoopis kena suvepühapäeva õhtul: tulevad paljud inimesed oma väljasõidult koju ja pistavad masinad laadima. Mõni lükkab ka elektrikerise sisse jne. Kui energia või võrguteenuse hinnaga tarbimist hajuma pannakse ja see hajub võrgu jaoks piisavalt, on hästi ja ongi olli kirjeldatud idüll, mille tulemil võrgutasu alaneb, kuna kWh voolab rohkem ilma taristusse raha panemata. Kui aga hajutamine pole piisav, vajame uusi liine ja alajaamu. Ning see sööb raha. Kuigi elektriarvel me seda kulu näha ei pruugi - juhul, kui laiendatakse mõistlikult.

leidsin 2018 Elektrilevi tellimusel Taltechi tehtud analüüsi vms aruande. P1 käsitleb igati loogiliselt elektriautosid:
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141...rendid.pdf
loogiliselt lisaks eri elektrifitseerumis-stsenaariumitena ka loogikaga, et kiirlaadija = uus liitumine koos võrgu üle arvutamisega. Ehk siis seda pole vaja praeguse võrgu mõjutajana vaadelda / see ei puutu asjasse.

P11.2 "riskides" hinnati aastal 2018 (või varemgi?) elektriautode mõju suurimaks, tõenäosust realiseerumiseks keskmiseks. Viimasel ajal tehtud poliitotsused uute fossiilipõletajate müügi osas tõstavad selle realiseerumise tõenäosust. Piisavalt vara ja targalt selle "riski realiseerumiseks" ette valmistudes muutub risk vaid võimaluseks.

tobe oleks aga olukord, kus nt aastal 2040 ühtäkki nt vesinikautod ja taristu massidesse paisatakse. Oleks sarnane kunagise hõõglambitapu kampaaniaga: nn päris-aseainet veel ei ole, aga vanaviisi edasi ei saa. Ning siis vorbitaksegi mingil ajaperioodil massiliselt mingeid aseaineid, kuni õige lahendus valmis saab. Mu võrdluses on elektriauto säästupirn ja vesinikuauto või analoog LED-lamp. Külmaski on ju säästupirn ja elektriauto võrreldavad - justkui nagu töötavad, aga mitte nii, nagu soojas