15-06-2022, 09:48 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-06-2022, 09:53 AM ja muutjaks oli Mahno.)
Täiesti loogiline ju. Kütuseaktsiis (olgugi algselt deklareeritud kui teedevõrgu korrastamise allikas) on ju täiesti tavaline sissetulekurida riigieelarvesse. Kui jõuga surutakse inimesed vedelkütuse pealt elektri peale, siis hakkab rida ju vähenema ja vajab asendamist (sest kulud ei kahane, vaid ainult kasvavad).
Valida on sisuliselt kas:
auto ostmisel maksu võtta (selles mõttes jama, et see on ühekordne tulu ja piisavalt kõrge maksu puhul sa pigem sõidad vanaga lõpuni, enne kui uue ostad. Ökoloogia mõttes soovitav, aga eelarve mõttes laastav).
küsida a la maamaks iga-aastaselt obrokit (aga siin maksavad suhteliselt rohkem per läbitud kilomeeter need, kes vähe sõidavad. Ökoloogia mõttes võib-olla jälle soovitav, et vähesõitjad suruda ühistransport-taksosse-bolti, aga seda on ebamugav vaesemale ja maa-elanikkonnale seletada).
Küsida läbitud kilomeetri pealt maksu. Kuna mingit taadeldud-sõltumatut kilomeetrimõõdusüsteemi veel ei ole, võetakse tasu kütuse liitri või kwh pealt. Ökoloogia mõttes ka ju suunab vähem sõitma või säästlikumat pilli pruukima; tulevikus, kui kõik autod on kuskil keskserveri küljes, on vast võimalik maksustada ka läbitud kilomeetrit otseselt ja teha kasvõi ajalisi või ruumilisi soodustusi stiilis kesklinna kilomeeter on kallim kui ääremaal, öösel odavam kui päeval).
Mis puutub vesinikku, siis see ei ole hetkel reaalselt kasutatav alternatiiv taristu puudumise tõttu. Tehniliselt on vesinikuauto nagunii seesama eleltriauto, kus voolu tehakse aku asemel kütuseelemendiga. Taristu tekkeks on jällegi vaja kas rikast visionääri, kes tuleviku äri lootuses omal kulul asja välja ehitab või riiki, kes maksumaksja raha eest mingi kriitilise taristu ette teeb. Normaalseks äriks vajalikku kogust vesinikuautosid ei saa tekkida ilma taristuta ja vastupidi. Muna ja kana. Hea näide on seesama CNG taristu, mille arendamise põhjused on ju tegelikult kunstlikult loodud.
Valida on sisuliselt kas:
auto ostmisel maksu võtta (selles mõttes jama, et see on ühekordne tulu ja piisavalt kõrge maksu puhul sa pigem sõidad vanaga lõpuni, enne kui uue ostad. Ökoloogia mõttes soovitav, aga eelarve mõttes laastav).
küsida a la maamaks iga-aastaselt obrokit (aga siin maksavad suhteliselt rohkem per läbitud kilomeeter need, kes vähe sõidavad. Ökoloogia mõttes võib-olla jälle soovitav, et vähesõitjad suruda ühistransport-taksosse-bolti, aga seda on ebamugav vaesemale ja maa-elanikkonnale seletada).
Küsida läbitud kilomeetri pealt maksu. Kuna mingit taadeldud-sõltumatut kilomeetrimõõdusüsteemi veel ei ole, võetakse tasu kütuse liitri või kwh pealt. Ökoloogia mõttes ka ju suunab vähem sõitma või säästlikumat pilli pruukima; tulevikus, kui kõik autod on kuskil keskserveri küljes, on vast võimalik maksustada ka läbitud kilomeetrit otseselt ja teha kasvõi ajalisi või ruumilisi soodustusi stiilis kesklinna kilomeeter on kallim kui ääremaal, öösel odavam kui päeval).
Mis puutub vesinikku, siis see ei ole hetkel reaalselt kasutatav alternatiiv taristu puudumise tõttu. Tehniliselt on vesinikuauto nagunii seesama eleltriauto, kus voolu tehakse aku asemel kütuseelemendiga. Taristu tekkeks on jällegi vaja kas rikast visionääri, kes tuleviku äri lootuses omal kulul asja välja ehitab või riiki, kes maksumaksja raha eest mingi kriitilise taristu ette teeb. Normaalseks äriks vajalikku kogust vesinikuautosid ei saa tekkida ilma taristuta ja vastupidi. Muna ja kana. Hea näide on seesama CNG taristu, mille arendamise põhjused on ju tegelikult kunstlikult loodud.