Kas ostaksid endale elektriauto?

(27-06-2022, 18:52 PM)karlarnold Kirjutas:  Enne kui hakkate paneelmaja korteris juhtmestikku uuendama soovitaksin kaaluda ka auto õues laadimise varianti.
kui ühistu või veel keegi? hakkab õue laadimisposti(e) rajama, siis vool tuleb ikka samast maja peakilbist, st maja elektrimajandus peab korras olema ... sinna laadimiskohtade rajamine tähendab nii mulla kui asfalteerimistöid, praegu ei suuda ühistu majaesist asfalti lappidagi.
Vasta

(27-06-2022, 11:45 AM)honkomees Kirjutas:  P.S. Arendada tuleks hoopis tehnoloogiat, et inimesel oleks alati valikuvõimalus kas sõita mugavalt bensiiniga või kasutada autonoomse kütte allikat nt puugaasigeneraatorit, st iga üks kes viitsib saab omale ise kütte toota, võsa meil kasvab mühinal.
Täiesti päri ja selle nimi on PHEV! Mis kütusega sisemist põlemist toidetakse, polegi enam oluline. See sobib juba ka m,aale, sest ka maal metsas elav tegelane peab vahepoealt asustusse ,eelkõige poodidesse, sõitma. Muul juhul pole tal autot ju üldse vaja, kui laseb Selveril kõik koju tuua Big Grin Seega vedelikkütus välistab arutu elektrisüsteemide ehitamsie hajaasustusse, samas üliöko mootor ka ei reosta sellises kohas midagi. Reostus, toss ja müra, on ju tiheasustuse probleem kuskohas PHEV saab sõita elektriga. Jääbki seesinane laadimine, mis on tõesti mõtekas teha väga jämmeda juhtmega kuhugile parklasse. Keskmine poekülastus on täna julgelt 30 minti ja selel ajaga saab kiirlaadimine iga PHEVi pilgeni.

Elekter on raudselt lisaks olevikule ka tulevik aga ilma sisemise põlemiseta ikkagi ei saa. Tegelikult o nneid juba palju turul ja ka Mitsul on ju Outlander PHEV täiesti arusaadavas hinnaklassis ja veovõimega üldise autohinnatõusu juures. Ja seda laeb juba 10A juures ka täiesti OK kiirusega, 5,5tundi ei ole enam palju.  45 liitri bensu ja 13,8kWh akuga hübriidselt 800 kilti pole üldse ju paha sellise auto kohta! Praegustes hindades 100 eur/800km elik 12,5 senti/km. Ja kui saad tööl tasuta laadida, siis saab sellega ju ka elektrit koju või suvekodusse viia, näiteks tarbeakusid lisalaadida, kui offgrid PV-park ei toida piisavalt vms! OK, ka tojootal on ju rav4phev aga see on hetkel ikka 10K€ kallim ja kuna tojoota veeb on üks haigemaid ja sisutumaid lolluseid, siis ma tavaliselt sellel ei peatu. See jama ei vääri tähelepanu...kuigi auto ise võib ju hea olla. Kui lisandub rämeülbe tont-müügimees, seda enam. 

Puugaasigeneka kui üleeilse päeva, võib aga kahjuks sinna ajaloo prügikasti jätta. Et lõikad ja vead bensiini ja diisliga võsa, et sellest siis puugaas teha, millest siis elektrit ja sooja saada? See on ju ajuvaba Wink  Saad ju ise ka aru? Ma isegi ei näe seda varianti, KUIDAS päriselt metsa üles töötada ilma vedelkütusteta? Ehk hajaasustuses, mis on ka majandusmetsad ja sealne töö, ei pääse bensiinist. Ja ei pääse ka diislist. Seda EI OLE VÕIMALIK tänaste teadmiste juures millegagi asendada. Või KUI, siis Tesla leiutistega, mis siis tuumajaama elektrit üle õhu Maa kaasabil igasse metsamasina laaadimsijaama ka saadab. Tesla tornid püsti ja asi töötaks... Elekter on ju vaikne, kompaktne ja võimas! Aga ta kaalub ja maksab palju ja teda on koleraske piisavas mahus kaasas kanda.
Vasta

(27-06-2022, 21:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Elekter on raudselt lisaks olevikule ka tulevik ... Elekter on ju vaikne, kompaktne ja võimas! Aga ta kaalub ja maksab palju ja teda on koleraske piisavas mahus kaasas kanda.
On olevik ja tulevik aga ainult juhtme otsas, kogu elektriautondus on üks järjekordne tehnika arengu tupiktee nagu neid varemgi küllaga olnud on, viimastena tulevad meelde säästulambid kodudesse (ka admin sunniga peale surutud) ja ksenoontuled autodel. Selle peale võin lahjemat sorti mürki võtta ... no ütleme max 25 a pärast naeravad kõik selle elektriautonduse üle nagu praegu auruautode üle.
(27-06-2022, 21:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ... Puugaasigeneka kui üleeilse päeva, võib aga kahjuks sinna ajaloo prügikasti jätta. Et lõikad ja vead bensiini ja diisliga võsa, et sellest siis puugaas teha, millest siis elektrit ja sooja saada? ... Ma isegi ei näe seda varianti, KUIDAS päriselt metsa üles töötada ilma vedelkütusteta? Ehk hajaasustuses, mis on ka majandusmetsad ja sealne töö, ei pääse bensiinist. Ja ei pääse ka diislist. Seda EI OLE VÕIMALIK tänaste teadmiste juures millegagi asendada. ...
Suurekubatuuriliste mootorite (traktorid, veokad sj oleks veel soovitav arendada puugaasile sobivamaid "jämeda silindriga" ja aeglasema käiguga mootoreid) juures peaks olema puugaasigeneraatorite kasutamine palju lihtsam kui sõidukate juures, nendega töötab ka metsa/võsa üles. Elektri ja sooja saamiseks puugaasi kasutamine tundub jabur, ikka mootorikütuseks. Puugaasigeneraatorite professionaalset arendustööd pole 80 aastat tehtud, seega tunduvad need seadmed suured, kohmakad ja ebamõistlikud ... aga taastumatute vedelkütuste alternatiivina paistab väga sümpaatne, seal saaks ju ka muud orgaanikat vingutada a la põhk jms
Vasta

(28-06-2022, 06:53 AM)honkomees Kirjutas:  On olevik ja tulevik aga ainult juhtme otsas, kogu elektriautondus on üks järjekordne tehnika arengu tupiktee nagu neid varemgi küllaga olnud on,
...
Selle peale võin lahjemat sorti mürki võtta ... no ütleme max 25 a pärast naeravad kõik selle elektriautonduse üle nagu praegu auruautode üle.

Nüüd jääb kokku leppida, mitme tärniga on see "lahjemat sorti mürk", mida me pidulikult jaanipäeval (päev siia-sinna pole veerandsajandi peale vast suur patt) 2047 manustame. Ja kus - Maanteemuuseumis?

Mina jälle väidan, et ühiskond on selleks ajaks kolinud valdavalt veel turul mitte saada olevale säilitus (või edastus)-tehnoloogiale ja sisepõlemismootoritele on jäänud nišitoote roll.
Vasta

(28-06-2022, 07:41 AM)v6sa Kirjutas:  ... Nüüd jääb kokku leppida, mitme tärniga on see "lahjemat sorti mürk", mida me pidulikult jaanipäeval (päev siia-sinna pole veerandsajandi peale vast suur patt) 2047 manustame. ...
Kokkuleppel pole mõtet, usun et selleks ajaks olen juba ca 10 a vaadelnud rohemõttetusi teispoolsusest.

(28-06-2022, 07:41 AM)v6sa Kirjutas:  ... Mina jälle väidan, et ühiskond on selleks ajaks kolinud valdavalt veel turul mitte saada olevale ... tehnoloogiale ja sisepõlemismootoritele on jäänud nišitoote roll.
Veel tundmatu tehnoloogia tulekusse elektriautode asemele usun küll (kas just selleks ajaks?), aga kindlasti ei saa elektriautost tulevikuautot ja nafta saab ka kunagi otsa, seega võib sisepõlemismootor jääda aga töötada mingil muul kütusel, kasvõi taastuval allikal piiritusel vms.
Vasta

Optimistid loodavad, et elektriauto ei oma tulevikku, pessimistid kardavad, et omab ja juba õige pea. Või on see ikka vastupidi Cool Mõned aktiivsed mitteuskujad võiks natuke ajas tagasi mõelda ja meelde tuletada, mis aasta see oli, kui ta sai oma esimese akutrelli (ikka uue, mitte soomlaste tühjaks pigistatu) ja võrrelda seda praeguse akutrelliga. Kuidas on? Sama kaalu juures on võimsus/vääne paremaks muutunud, akude mahtuvus tunduvalt paranenud või siis akude kaal vähenenud, kuidas on laadimiskiirusega ja ärge unustage akude mäluefekti, mis aitas kiirendada mahtuvuse vähenemist.
Ja mis kõik töötab akudega, oskas keegi 25 aastat tagasi unistada akutrimmerist või kettsaest.
Kas ikka peab saama autoga ühe valuga 1000 km läbi uhada? Miks kutselistel on nii range töö- ja puhkeaja arvestus? Kas sõiduauto juht ei väsigi ja võib piiramatult ühe valuga kimada. See väike paus laadimiseks, selja sirutamiseks iga 300km järel pole üldse paha.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(28-06-2022, 09:55 AM)metsakohin Kirjutas:  Optimistid loodavad, et elektriauto ei oma tulevikku, pessimistid kardavad, et omab ja juba õige pea. Või on see ikka vastupidi Cool Mõned aktiivsed mitteuskujad võiks natuke ajas tagasi mõelda ja meelde tuletada, mis aasta see oli, kui ta sai oma esimese akutrelli (ikka uue, mitte soomlaste tühjaks pigistatu) ja võrrelda seda praeguse akutrelliga. Kuidas on? Sama kaalu juures on võimsus/vääne paremaks muutunud, akude mahtuvus tunduvalt paranenud või siis akude kaal vähenenud, kuidas on laadimiskiirusega ja ärge unustage akude mäluefekti, mis aitas kiirendada mahtuvuse vähenemist.
Ja mis kõik töötab akudega, oskas keegi 25 aastat tagasi unistada akutrimmerist või kettsaest.
Kas ikka peab saama autoga ühe valuga 1000 km läbi uhada? Miks kutselistel on nii range töö- ja puhkeaja arvestus? Kas sõiduauto juht ei väsigi ja võib piiramatult ühe valuga kimada. See väike paus laadimiseks, selja sirutamiseks iga 300km järel pole üldse paha.
 -Akutööriistad on asjalikud tõepoolest ning nende vastu pole kellelgi (vast) midagi. Samuti ka tegelikult auto akude (misiganes keemiaga nad on) kasutamiseks kas päikese või kasvõi öise elektri salvestamiseks. Kuid erinevus on selles et akutööriistu ei pressitud kellelegi peale, vaid "Hea kaup reklaamib ennast ise!" ning tarbivad nad ju sama energiat mida juhtmega tööriistad. Ning kui vaja korraliku rauda lõigata siis võetakse vana hea juhtmega relakas välja. Niiet evolutsioon mitte peale pandud revolutsioon mida tööinimene ei osanud tahtagi. Sad
 -1000 km sõitu vajavaid inimesi, selgus nüüd pandeemia ajal, on piisavalt-ehk siis kui igasugu Poola rekkajuhid, Rumeenia põldurid jne igasugu arenenud riikidesse ei pääse (nii lihtsalt) siis on seal suur jama majas. Panna nad elektrikatega koduvahet käima Big Grin  kui juba praegu poolakas mõtleb kas tal enam tasubki väljamaal tööl käia.
 Kuigi näib et maapiirkondi lääne pool elektrikatesse ei aeta, nagu eelpool kaasfoorumlane märkis.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Võtan näiteks täiesti reaalse olukorra, enne jaani tuli läbida teekond Tallinn - Lihula - Elva - Lihula - Tallinn. 
Kokku ca 700km. Üsna tihe graafik, mingeid pool tundi kuni tund laadimispause tee peal aega teha ei ole. 

Jätame kõrvale olukorra, et Tallinnas mul üldse laadimisvõimalus puudub, kui just linna pealt seda otsima ei lähe. Oletame et see siiski on, ja alustan sõitu täis akuga.
Lihula kandis oli peatus tunnike, teoreetiliselt oleks laadida saanud, aga muidugi mitte kiirlaadijaga.
Elvas oleks kindlasti vaja laadida, peatus ca paar tundi ühel aadressil ja siis paar tundi teisel aadressil, ning siis tagasisõit.
Loomulikult ei lähe ma ka Elvas kiirlaadijat otsima, vaid sõidan sinna kuhu mul vaja on. Polegi nagu võimalik. 

Kujutame ette, lähen lihtsalt paarisaja kilomeetri kaugusele kellelegi külla, ja siis hakkan kauplema - et kuule ma tahaks nüüd oma autot sinu juures laadida! Seda ju ei juhtu. 
Teoorias saaks, aga praktikas oleks see sama mis bensiini kerjata. Lahendame olukorra, aga mind vaadataks imelikult.
Vasta

See, et sisepõlemismootor nii kaua tipus on olnud, peab olema vandenõu!
Mõelge nüüd ise, milline mõttetu keerukus. Pikiliikumine on vaja teha pöörlemiseks, kepsud-kolvid-vändad. Töötab kitsas pöörete vahemikus, käigukast vaja vahele panna pluss reeversi jaoks eraldi hammakad. Temperatuuri vaja hoida kitsas vahemikus, kusjuures see pole ju keskkonna tavatemperatuur. Süütamiseks vaja eraldi süsteemi. Segu tuleb kohapeal paika timmida ja pumbata ka vaja. Alguses käimatõmbamiseks veel mingi eraldi abivahend. Jääkained on tervisele ohtlikud.
Paneme nüüd kõrvale elektrimootori: juhe rõngasse, klemmid külge ja pöörleb! Kõik, valmis. Ainult et kust seda särtsu võtta? Oleks vaja mingit vedelikku, millest mingi protsessiga energia elektri kujul vabaneks. Sobib ka tahke, pätsikesed. Ainult et kui kilomeetri läbimiseks kulub üle saja grammi, siis ei ole konkurentsivõimeline.

Millal mina ostaksin endale elektriauto? Siis kui need on muutunud tarbeesemeks! Lihtne reegel ütleb, et tarbekaup on see, mida kasutab vähemalt 10% riigi elanikest. Siis on olemas ühiskondlik surve vajaliku taristu elushoidmiseks. Kuni selleni on kasutajateks friigid, liidertarbijad, uudishimulikud, uuendusmeelsed, riskisõltlased, edumeelsed, fanaatikud, visionäärid, innovaatikud – nimeta kuidas tahad, mõte sellest ei muutu. Kuna transport ei ole minu hobi, ma nende hulka ei kuulu.
Vasta

Te seda ei mõtle, et laadimisjaamasid ei pea alati paigaldama maa omanikud on nad siis firmad või elanikud. 
Kindlasti hakkavad neid panema investotitest "el. tankla ketid". Sina hakkad vaid elektrit ja teenust ostma. Küll võidakse piirata kas sellest laadida  saavad kõik kes tahavad või nt. Ainult selle maja elanikud või ettevõtte töötajad või volitatud kliendid või selle valla elanikud või ...
Ei kindlasti ei hakka laadimisvõrgu areng sõltuma kas ühistul on investeeringu raha või kas kaubanduskett tahab olla ka "tankla". See teenus hakkab tulema kolmandate isikute vahendusel.
Vasta

(28-06-2022, 13:25 PM)MeelisV Kirjutas:  Te seda ei mõtle, et laadimisjaamasid ei pea alati paigaldama maa omanikud on nad siis firmad või elanikud. 
Kindlasti hakkavad neid panema investotitest "el. tankla ketid". Sina hakkad vaid elektrit ja teenust ostma. Küll võidakse piirata kas sellest laadida  saavad kõik kes tahavad või nt. Ainult selle maja elanikud või ettevõtte töötajad või volitatud kliendid või selle valla elanikud või ...
Ei kindlasti ei hakka laadimisvõrgu areng sõltuma kas ühistul on investeeringu raha või kas kaubanduskett tahab olla ka "tankla". See teenus hakkab tulema kolmandate isikute vahendusel.
Circle K kasum tulebki kohvist ja saiakestest, mitte bensust. Elektrikate puhul saab seda kasumit veel rohkem kasvatada, sest inimesed pargivad kauem koha peal.
Vasta

(28-06-2022, 13:25 PM)MeelisV Kirjutas:  Te seda ei mõtle, et laadimisjaamasid ei pea alati paigaldama maa omanikud on nad siis firmad või elanikud. 
Kindlasti hakkavad neid panema investotitest "el. tankla ketid". Sina hakkad vaid elektrit ja teenust ostma. Küll võidakse piirata kas sellest laadida  saavad kõik kes tahavad või nt. Ainult selle maja elanikud või ettevõtte töötajad või volitatud kliendid või selle valla elanikud või ...
Ei kindlasti ei hakka laadimisvõrgu areng sõltuma kas ühistul on investeeringu raha või kas kaubanduskett tahab olla ka "tankla". See teenus hakkab tulema kolmandate isikute vahendusel.

Mõte võib olla hea aga ühistutega on ju konsensuse nõue ja ma olen lihtsalt kuulnud nendest imelugusid! Põlise individualistina ei tea õnneks sellest suurt midagi. Absoluutne enamus Eesti korteriühistuid ei oma mingit suurt maad maja ümber, parkladki on enamasti KOVi maadel. See on ju kõik avalik X-Gisis. Ma ei kujuta ette, KUIDAS peaks Riik Seaduseid muutma, et laadimsitaristu ehitamine kõikidesse magalatesse linnas ja maal oleks üldse mingil mõistlikul moel kiiresti võimalik. Ainuüksi omandiküsimused, igasuguste kaablitega tekivad ohutuskujad ja koormatised jne! Isegi maaal on j usama enamasti - palju neid suurte kruntidega korrusmaju ikak on? Meil ka terendab kunagi 1125 ruutu krundil klassikalise 18-korteriga 3-kordse korteriühistu liikmeks saada. Fassadis 6,5 meetrit, taga 3 meetrit ja otstes midagi. Suure surmaga saaks ühistu maale sinna 6,5 peale piirile laadimispostid ehitada aga kuhu siis lund lükata? Pannakse valla maale: ikka sama küsimus? Tuleks teha diagonaalparkimine, igale kohale post, ise hooldad jne, jne, jne. Vastu seina ka ei saa - viilkatus ja jää, hakid räästas sittavad etc. Ninapidi köögirõdude all? Ja see on ju maal! Jah, ei pea ju ukse ees seisma ja elektriautode laadmiskohad saab teha tõesti valla maal parklatesse. See 50 meetrit käia pole ju probleeem - absoluutselt! Aga näiteks Mustamäel??? Lasnas? Annelinnas?

Samas võtsin kogemata lahti Viljandi Männimäe ja seal on kunagi mõeldud: kortermajadel on suured krundid!!! Kõik kohaliku suurmagaala maa on majade vahel laiali jaotatud ja linnamaad on vähe. Pargitakse ka enamuses omal eramaal ja haljasalad on ka tegelikult enamuses eramaad! Päris huvitav, kas need ühistud tellivad seal niitmsit ja lumelükkamsit koos? 
Tallinnas ja enamuses mujal on risti vastupidi. Eriti vanade nõukaaegsete majadega kus lihtsalt ei lastud erastada, said vaid hädapärase meetri ümber maja. 
Sellist luksust kui Männimäelastel, enamusel pole. Siin tõesti võid elektriautodele mistahes taristust ehitada Wink Aga kujad ja projektid ja kulud jäävad ja konsensusluse nõue ikka ka...
edit: see pilt teeb kadedaks ka selles osas, et neil on teoreetiliselt võimalik oma maale maaküttekontuur panna, PV park rajada jne. Parklatest ja parkimisköntrolöridest-koerasitamiilitsa mittekartmisest rääkimata kui juhtumisi OMA muruplatsil seisad. 
 [Pilt: adaMz3qgb0QxocfC46r6bFiq2ZPs-Zhw0JYDp__l...authuser=0]
Vasta

Asjad juba muutuvad 
https://www.err.ee/1608642277/saksamaa-t...ise-kutuse

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

On mainitud teemas paari asja, mida käsitletud kuidagi möödaminnes. Üks oli üleüldine võrk, et kas peab sellele lisakoormusele vastu, kui kasvõi pooled autod juhtme otsa kolivad ja milles isiklikult kahtlen, kuid pole ka elektriinseneer.
Teine, mis hoopis rohkem huvitab,  on elektrihind tulevikus. Mäletatavasti taheti panna Narva jaamad üldse kinni, sest me oleme nüüd börsil ja rohelised ning üldse tuleb elekter tuulikust ja põllult, seda vana rämpsu pole vaja enam. No valitsus vahetus ja siiski säilitati 1000 mega juhitavat võimsust. Mäletatavasti oli talvel hind 1000e megawati eest. No mõnel väiksemal firmal, mis oli talvel saanud kuni 2500e arveid, vaatas vastu 10000e iludus postkastist. Nüüdseks on muidugi pandud börsile hinnalagi ette, kuid see oli lagi 4000e megawati eest...
Üks Soome tegelane ( ei mäleta, et kas oli insener või ajakirjanik) rääkis koos arvutustega, et elektri tootmine, juhtmetes jookutamine, mitmed korrad muundamine, akusse toppimine ja lõpuks liikumisenergiaks ümbervormistamine on mingi komakoha võrra parem, kui sisepõlemismootoril. Lisaks veel akude valmistamine ja see, et mida nendega tulevikus teha, sest ümbertöödelda ju ei saa jne jne.
Saan aru, et paljud vaimustavad uutest asjadest ja ongi hea,kuid kui vägisi hakatakse ikka midagi peale suruma, siis tekitab vastuseisu, sest hea asi reklaamib ju end ise.
Elaks selle eesseisva talve üle ja kui elekter ei muutuks selliseks luksuskaubaks, kus tulega aknast mööda minnes käib mõte läbi, et " rikkur, rsk", siis võib ju isegi tulevikus kaaluda.
Vasta

mnjaa.paljud ei taha aru saada,mida tähendab elu linnas.soovitan teile teha üks ekskursioon Lasnamäele Smile.pärast ekskursiooni võite muljetada,kuidas peaksid korterühistud lahendama laadimis küsimused lasnaka elanikel. 
millegipärast kõigile meeldib rääkida ainult laadimis probleemidest.auto hinnast ei räägi siin keegi.paljud ei teeni eestis 1000.- eurotki kätte,kuid omavad taskukohast liikurit,millega niisama lusti ei sõideta.elektrikat saab soovitada kasutatud masina ostu korral ainult uute akudega masinat.ehk,siis tegelikult majanduslikult mõttetu!
Vasta

(28-06-2022, 20:52 PM)sturmbannführer Kirjutas:  mnjaa.paljud ei taha aru saada,mida tähendab elu linnas.soovitan teile teha üks ekskursioon Lasnamäele Smile.pärast ekskursiooni võite muljetada,kuidas peaksid korterühistud lahendama laadimis küsimused lasnaka elanikel. 
millegipärast kõigile meeldib rääkida ainult laadimis probleemidest.auto hinnast ei räägi siin keegi.paljud ei teeni eestis 1000.- eurotki kätte,kuid omavad taskukohast liikurit,millega niisama lusti ei sõideta.elektrikat saab soovitada kasutatud masina ostu korral ainult uute akudega masinat.ehk,siis tegelikult majanduslikult mõttetu!
Asja tuum on ideoloogia, mitte ratsionaalse või kriitilise mõtlemise võime Wink A sellegipoolest ostan kunagi vabamüügist ühe Microlino. Juba pelgalt kujupärast. Eeldusel, muidugi, et jõuab vabamüüki.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Millest on tekkinud arusaam, et auto omamine on kohustuslik? Kõik ei pea autot omama, mis iganes see põhjus ka poleks (ei taha, liiga kallis, pole laadijat, jne). Ja kui sellest aru saada, siis on kogu viimaste nädalate arutelu siin teemas (ja teiste elama õpetamine) täiesti mõttetu mulin.

Ja teema pealkirjas olevale küsimusele vastan, et jah ükskord ostan küll endale elektriauto (kui vahepeal midagi veelgi uuemat pole peale tulnud).

Pähkliajude hirm
Vasta

(28-06-2022, 09:55 AM)metsakohin Kirjutas:  Optimistid loodavad, et elektriauto ei oma tulevikku, pessimistid kardavad, et omab ja juba õige pea. Või on see ikka vastupidi Cool Mõned aktiivsed mitteuskujad võiks natuke ajas tagasi mõelda ja meelde tuletada, ...
Pehmeid väljendusi mitte kasutades on need nn grupid mitte optimistid ja pessimistid vaid hoopis stagnandid ja tehnikainimesed. Ühed näevad probleeme, teised võimalusi.
teema on elektriauto ostmise kohta, miskipärast tekib (pseudo)probleem juba habemega uudisest, et roadmapi kohaselt 15a pärast uut fossiilipõletajat osta ei saa. Ilmselgelt plaanivad õigusenõudjad just siis uue sõiduauto osta, mitme masina omamine pole neil ka parima tahtmise korral võimalik (...sest autohobi neil inimestel ju ei ole?), praegu puhtalt üldise strateegiana olev 2035-vaade realiseerub radikaalsel ja eranditeta kujul õigeaegselt, tehnika ei arene (sh fossiili ainukeseks alternatiiviks jääb aku-elektrikas) ning taristu püsib ka nõudluse muutumisel sama, mis praegu. No ja jagamismajandus ei tööta 2035a+ üldse ning autod seisavad jätkuvalt 98,5% oma elueast kusagil mingi koha peal.
kuidagi kas väga pessimistlik pilt või lihtsalt soov taas viriseda ja jonnida. Ärge jumala eest neile inimestele öelge, et VW ei paku enam 2023a manuaalkasti - siis läheb küll Toompeal mölluks Big Grin

jooksvalt olen kustutanud siit postitusi, mis teemast väga mööda prõmmivad. Aktiivsed oma kitsavõitu maailmapildi pealesurujad ja mingite õiguste nõudjad võivad ilusasti jätkata testimise all industrialiseerimise või plaanimajanduse või mille iganes juba ammu leiutatu taasleiutamist, millega edvard algust tegi. Või miks mitte ka lihtsalt viriseda. Või nõuda tasuta autosid ja tasuta energiat kõigile. Misiganes kujul.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(28-06-2022, 15:17 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Mõte võib olla hea aga ühistutega on ju konsensuse nõue ja ma olen lihtsalt kuulnud nendest imelugusid! Põlise individualistina ei tea õnneks sellest suurt midagi. Absoluutne enamus Eesti korteriühistuid ei oma mingit suurt maad maja ümber, parkladki on enamasti KOVi maadel. See on ju kõik avalik X-Gisis. Ma ei kujuta ette, KUIDAS peaks Riik Seaduseid muutma, et laadimsitaristu ehitamine kõikidesse magalatesse linnas ja maal oleks üldse mingil mõistlikul moel kiiresti võimalik. Ainuüksi omandiküsimused, igasuguste kaablitega tekivad ohutuskujad ja koormatised jne!
0) maatehinguid (sh kitsenduste seadmine) tehakse omanikuga. Korteriühistud ei ole üldiselt asjade omanikud

Kelle iganes maale asjade ehitamisel on aga variante palju:
1) sundvaldus, mis 2018+ KAHOSs.
On vajadus, mõistlik alternatiiv puudub ja KOV on vähegi asjalik ja jonnijad ega segased omandisuhted ei ole takistus. Töötab praktikas. On vajadusel ka projekteerijale ning omanikele nn mugavustoode - palju mõistlikum, kui mitmete kümnete omanikega notaritehingud
2) võlaõiguslik alati olemas olnud alternatiiv - rajatava asja omanikuks saab maaomanik, kes annab selle X aastaks tasuta kasutada. Omanikukohustuste täitmine juba vastavalt lepingule
3) omanik rajab ise vajaliku asja oma maale

Point: asjad on keerulised neile, kes asja ei mõista. Praktikud teevad suurema kärata asju.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(28-06-2022, 23:30 PM)ounou Kirjutas:  Millest on tekkinud arusaam, et auto omamine on kohustuslik? Kõik ei pea autot omama, mis iganes see põhjus ka poleks (ei taha, liiga kallis, pole laadijat, jne). Ja kui sellest aru saada, siis on kogu viimaste nädalate arutelu siin teemas (ja teiste elama õpetamine) täiesti mõttetu mulin.

Ja teema pealkirjas olevale küsimusele vastan, et jah ükskord ostan küll endale elektriauto (kui vahepeal midagi veelgi uuemat pole peale tulnud).
Härra pole vist maaeluga kursis. Lähim ühistranspordi peatus on 1,5 kiltsa, ma tahaks näha, kuidas sa sinna valutavate põlvede ja kandadega kõmbid, kui vaja linnas poes käia. Vanaema juures mul pidi suisa 3 kiltsa maha kõndima. Auto on vägagi kohustuslik asi, kuniks pole normaalset ühistranspordivõrgustikku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: ivoalaska, Lauri_L, Marken, pisipunk, 2 külali(st)ne