Kas ostaksid endale elektriauto?

Kui mul oleks miljard eurot, ei investeeriks ma sellest täna sentigi liitiumakudega autondusse. Küll kaaluksin vesinikuautode, vesiniku tootmise tehnoloogia ja vesinikutaristu arendajate aktsiate ostmist.
Vasta

arvatavasti leitakse mingi JOKK skeem, näiteks jäetakse hübriididele uks lahti. Poogitakse päris mootoritele mingi elektrihuinjaa külge ja elu läheb edasi.
Vasta

(15-02-2023, 02:03 AM)Aare R. Kirjutas:  Nüüd pöidlad pihku, et 2035. aastaks EL-i enam poleks! Olen endiselt seda meelt, et elektriauto ei tohiks olla kohustus, vaid võimalus.

Kas Sa väga kindlasti plaanid osta aastal 2035 uue auto?

Ma muretsen praegu pigem selle pärast, kas aastal 2035 üldse millegi eest osta on, kui FIAT-raha endise kiirusega odavamaks trükitakse.
Esialgu ei ole näha, et juba olemasolevate autode hukkamist plaanitakse. Südalinnad jms. "rohelised tsoonid" keelatakse küll ära (eeldusel, et meil sel ajal üldse on mingeid riigitaolisi struktuure enam).

Kütuse hinnaga ilmselt hakatakse ka kägistama.

Lisaks eeldate te akutehnoloogia ajusurma. Ma optimistina loodan, et areng siiski jätkub Big Grin
Vasta

Taavi, ega ma isiklikust seisukohast väga ei muretse, küll aga teeb tuska igasuguse Euroopa pasa pealevajumine. Muidugi ka sinu lause teine pool kipub reaalsuseks palju varem kui 2035, nii jätkudes on see lähiaaastate teema.
Vasta

(15-02-2023, 10:08 AM)olevtoom Kirjutas:  
(15-02-2023, 09:36 AM)MeelisV Kirjutas:  Olete kindlad, et keelatakse sisepõlemismootoritega kaubikud ?

Või kuidas kavatsevad euroametnikud võidelda sellega, et auto registreeritakse üheks päevaks, ütleme, Ühendkuningriigis ja siis müüakse meie murdmatusse liitu kasutatuna? (Siis läheb ta muidugi tollimaksu jagu kallimaks, aga on vähemalt kättesaaadav).
Inbreederite saareke on kehva näide, sealsed keenjused on pannud paika numbri 2030, vähemasti detsembris Londiiniumi elektromobiilsuse messil käies oli see kenasti kivisseraiutud.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(15-02-2023, 11:29 AM)v6sa Kirjutas:  
(15-02-2023, 02:03 AM)Aare R. Kirjutas:  Nüüd pöidlad pihku, et 2035. aastaks EL-i enam poleks! Olen endiselt seda meelt, et elektriauto ei tohiks olla kohustus, vaid võimalus.

Kas Sa väga kindlasti plaanid osta aastal 2035 uue auto?


Kütuse hinnaga ilmselt hakatakse ka kägistama.

Kui uusi enam peale ei tule, siis mingi loogika nagu ütleks, et ei tule peale ka vanu. Vaata Kuubat. Mis puudutab üheks päevaks arvele võttu, siis sellele pannakse punn ette, et uueks loetakse näituseks kuni pool aastat vana või miks mitte ka kuni 2a vana.

Kui see jant nüüd tõesti läbi läheb ja paistab, et sinna poole tüürib, siis kütuse hind võiks ikkagi robinal alla tulla, sest EU tarbimine kukub ju tagant ära. See ei juhtu muidugi päeva pealt. Miks peaks araablane selle nafta sinna liiva alla jätma kui kogu infra on valmis?

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Kaubikute jaoks on vaja ühtainust EL tasemel seadusemuudatust.
Täiselektrilise kaubiku puhul B kategooria juhtimisõigus , teemaksude ja tahhograafi puudumine kuni 4500 kiloni. Ehk siis aku kaal täismassist maha.
Edasi teeb turg oma töö.
Sõiduautode puhul pole midagi lisaks vaja. 2035 on mõni üksik sisepõlemismootoriga uus automudel EL-s müügil (ilmselt mõni väikeauto), ETS2, uued saastenormid ja autotehaste tähelepanu elektrikatele suunamine on selleks ajaks oma töö teinud.
Vasta

(15-02-2023, 12:05 PM)raulex Kirjutas:  Sõiduautode puhul pole midagi lisaks vaja. 2035 on mõni üksik sisepõlemismootoriga uus automudel EL-s müügil (ilmselt mõni väikeauto), ETS2, uued saastenormid ja autotehaste tähelepanu elektrikatele suunamine on selleks ajaks oma töö teinud.
me juba ühe õllekasti panime ootele sinuga, kas soovid veel? Big Grin
Vasta

(15-02-2023, 12:05 PM)raulex Kirjutas:  Kaubikute jaoks on vaja ühtainust EL tasemel seadusemuudatust.
Täiselektrilise kaubiku puhul B kategooria juhtimisõigus , teemaksude ja tahhograafi puudumine kuni 4500 kiloni. Ehk siis aku kaal täismassist maha.
Edasi teeb turg oma töö.
Sõiduautode puhul pole midagi lisaks vaja. 2035 on mõni üksik sisepõlemismootoriga uus automudel EL-s müügil (ilmselt mõni väikeauto), ETS2, uued saastenormid ja autotehaste tähelepanu elektrikatele suunamine on selleks ajaks oma töö teinud.
Tehtud - mõeldud. Ühtlasi väikelaevajuhtidele lambist 25 meetri asemel 32 meetrit? Ilma paberiteta lubada lisaks väikesekaliibrilisele õhkrelvale ka tulirelv, tingimusel et on toodetud taaskasutatavatest materjalidest?
See, et suurel kiirusel liikuv suurem mass kuidagi suuremat ohtu võiks kujutada, ei tundu küll vist loogiline?

340 optimisti loodab, et selline selge sõnum motiveerib autotootjaid arendama ja parendama ja kui mahud suurenevad langeb ühiku hind.
279 pessimisti kardab, et kasvavad turud on teistes maailmajagudes: kui kommunikeerida autotootjatele, et nende tänased lahendused pole siin teretulnud, siis nad kergitavad viisakalt kaabut ja orienteeruvad muudele piirkondadele, vähenenud konkurents võimaldab üksikutel allesjäänutel teenida hiigelkasumeid.
21 hääleõiguslikku ei saanud küsimusest aru.
Vasta

Kas kõhu all olevate akudega madala raskuskeskmega kaubik on juhitavuselt ohutum kui tavakaubik? Mina arvan et on, kuidas seadusandja arvab, ei tea.
Igatahes kehtivas liiklusseaduses on  B1 kategooria kohta arvatud, et akude mass ei puhu pilli:
3) B1 – neljarattaline sõiduk, mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti. Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi;
Vasta

(15-02-2023, 10:08 AM)olevtoom Kirjutas:  Mul tekkis selle idiootsuse peale kohe mõte, kuidas sellest mööda hiilida saaks.
"Möödahiilimine" on lihtne, biokütused on juba täna olemas, lased paaki ja vähendad oma CO2 heitmeid hopsti 70-90%, tõenäoliselt pole ka 100% saavutamine raske. Ainuke konks on selles, et dinosauruseid ekspluateerimata on paaki valatud kütuse hind energiaühiku kohta sarnane seinakontaktist võetud elektri omale - liitris bensiinis on jämedalt 10kWh, igaüks võib ise endale sobivate numbritega arvutada, palju see lõbu maksab (ei tasu unustada, et võrrelda tuleb fossiilkütuse omahinnaga enne aktsiisi). Mis poleks ka iseenesest probleem, kui sisepõlemismootor igast neljast liitrist kolmega ilma ei kütaks.

Täpselt nagu kiviaeg ei lõppenud kivide otsa lõppemise tõttu, ei lõppe ka nafta-aeg nafta lõppemise tõttu, elektriauto on lihtsalt nii palju efektiivsem ja parem tehnoloogia, et see võidab nagunii, ka ilma keeldudeta. Lihtsalt koera saba lõputu seibitamise asemel on nutikam infrastruktuur välja ehitada ja see üleminek ühe raksuga ära teha. Kui veel tuleb vesinik akudele lisaks, siis pole ühtki ratsionaalset argumenti, miks mingisuguse haisva diiselveokaga ringi jõrrata, peale selle tüüpilise vanainimeste jonnimise, et "mina olen nii eluaeg teinud ja keegi ei tule mulle ütlema et..."
Vasta

(15-02-2023, 13:35 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(15-02-2023, 12:05 PM)raulex Kirjutas:  Sõiduautode puhul pole midagi lisaks vaja. 2035 on mõni üksik sisepõlemismootoriga uus automudel EL-s müügil (ilmselt mõni väikeauto), ETS2, uued saastenormid ja autotehaste tähelepanu elektrikatele suunamine on selleks ajaks oma töö teinud.
me juba ühe õllekasti panime ootele sinuga, kas soovid veel? Big Grin
Õlled on otsas, aga rõhk oleks sõnadel uus automudel. Kui mõni autotehas suudab näiteks 2028 aasta stantsidega midagi valmis vorpida, siis see ka turgu lükatakse. Raha ei haise.
Vasta

(15-02-2023, 16:43 PM)Jesper Kirjutas:  
(15-02-2023, 10:08 AM)olevtoom Kirjutas:  Mul tekkis selle idiootsuse peale kohe mõte, kuidas sellest mööda hiilida saaks.
"Möödahiilimine" on lihtne, biokütused on juba täna olemas, lased paaki ja vähendad oma CO2 heitmeid hopsti 70-90%, tõenäoliselt pole ka 100% saavutamine raske. Ainuke konks on selles, et dinosauruseid ekspluateerimata on paaki valatud kütuse hind energiaühiku kohta sarnane seinakontaktist võetud elektri omale - liitris bensiinis on jämedalt 10kWh, igaüks võib ise endale sobivate numbritega arvutada, palju see lõbu maksab (ei tasu unustada, et võrrelda tuleb fossiilkütuse omahinnaga enne aktsiisi). Mis poleks ka iseenesest probleem, kui sisepõlemismootor igast neljast liitrist kolmega ilma ei kütaks.

Täpselt nagu kiviaeg ei lõppenud kivide otsa lõppemise tõttu, ei lõppe ka nafta-aeg nafta lõppemise tõttu, elektriauto on lihtsalt nii palju efektiivsem ja parem tehnoloogia, et see võidab nagunii, ka ilma keeldudeta. Lihtsalt koera saba lõputu seibitamise asemel on nutikam infrastruktuur välja ehitada ja see üleminek ühe raksuga ära teha. Kui veel tuleb vesinik akudele lisaks, siis pole ühtki ratsionaalset argumenti, miks mingisuguse haisva diiselveokaga ringi jõrrata, peale selle tüüpilise vanainimeste jonnimise, et "mina olen nii eluaeg teinud ja keegi ei tule mulle ütlema et..."
Mis KURADI AJAST see elektriauto efektiivsem on??? Täpselt sama teema, mis akutööriistadega - kuniks LIITIUMI asemele midagi kergemat ei leita - ja seda EI OLE täna veel  perioodilisustabelis olemas!!! - siis ei muutu mitte midagi! Ainult zitemaks läheb, sest kaasaveetav kaal on röögatu, et mingitki autonoomsust tagada. 
20 aastat on igasugune akutehnoloogia areng olnud NULL, arenenud vaid elektrooniline akude juhtmine ehk siis igast mikropurgist voolu kätte saamine. Tänane AINUS reaalselt toimiv akusüsteem LiFePO4 on vabakasutuses aastast 1996 ja midagi pädevamat laadimsikordades ja purgist voolu kättesaadavuses vs kaal ja hind ei ole tulnud! Ja ei paista, et ka tuleks. Kõik muu on raskem, kallim ja haruldasem. Lisaks on kõigil mingi muu "kriva" külges - kes plahvatab valel laadimsiel, kes ei kannata vett, kes raputamist jne. LiMa ehk mangaanipõhised on lollikindlad aga kallid ja laadimsikordade arv on väike - sestap ja Torqeedo nende tootmise lõpetas. 

Jah, elektrimootor ise on äge aga ei pääse see maailm maismaatranspordis sisemisest põletamisest mitte kuhugile ja AINUS loogiline suund on PHEV! Aga seda siis generaatorversioonina, Audi Dakari pilli moel, mitte hübriidse mehaanilise otseveona. Mingid on täna ka juba sellised, Mitsu äkki oma kahe elektrimootoriga, kus vedu on vaid elektriline ja sisepõletaja toodab voolu kui akust on otsas. See tundub ka kaubaveol ainus loogika ehk "back to roots" - diiselelektriga laevad ja rongid, kõige vanem hübriid Wink Vesiniku kütusena võib "sisse istuda" - selel tootmine ja säilitamine on selgelt järjekordselt energia- ja materjalirikas! Nagu on tulnud alkülaat, eks keemikud mõtlevad välja veel mingise järgmise põleva aga veel vähem saastavama vedelaine aga see tuleb, RAUDSELT tuleb! Mis selle hind saab olema, on teine teema. Selge, et naftabarreli tänane hind see pole. Ja mis jääb, on ju biogaas ehk samamoodi vedelik mingis paagis. 

Tänaseks on asjad niipalju arenenud, et elektriauto mõiste alla käib ka seesama PHEV ja kui juba nende teste vaadata, siis "seda klassid ostaksid" juba tõsiselt! Kõige värskem poolaka POV-test PHEV Astraga 100 kildi läbimisel reaalses enamuse auto kasutamise keskkonnas. Tegelikult me ei vaja seal ka kõnealuseid võimsuseid sisepõletajal, nagu ka idiootseid võimuseid ja kiirendusnäitajaid PEVidel. Kuhu tra sellega kiirendad linnas??? Astral peaks olema 80kW elektrimootor ja juba seegi on liiga palju! Äsja tegi hää tuttav testi Springiga ja isegi selle 33kW suudab täiesti sõita. 50-60kW on juba küll elektrile. Selles on Jesperil õigus, et selline hübriidtehnoloogia on juba täna tavabensukast niipalju parem, et see suretab niisama tavalise puhta sisepõletaja välja. Ja vajab samamoodi uut taristut et neid kõikjal, arvukalt ja kiirelt laadida. Ja sellega, et näiteks aastal 2035 on sisemise põlemisega kesklinnas üldse keelatud sõita, sellega tuleb ju päri olla. Miks mitte, juba praegu on võimekus täiesti olemas. 

Aga olgem täpsed. Talveralli seekordse toimumiskoha sees on kokku üldse 4 laadimiskohta!!! 2 Võrus, Luhamaal ja Rõuges. Mis kuradi elektriauto???
Vasta

(15-02-2023, 16:43 PM)Jesper Kirjutas:  ...elektriauto on lihtsalt nii palju efektiivsem ja parem tehnoloogia, et see võidab nagunii, ka ilma keeldudeta. Lihtsalt koera saba lõputu seibitamise asemel on nutikam infrastruktuur välja ehitada ja see üleminek ühe raksuga ära teha. Kui veel tuleb vesinik akudele lisaks, siis pole ühtki ratsionaalset argumenti, miks mingisuguse haisva diiselveokaga ringi jõrrata, peale selle tüüpilise vanainimeste jonnimise, et "mina olen nii eluaeg teinud ja keegi ei tule mulle ütlema et..."

Noh, kuivõrd ma olen vanainimene, siis tuleb jonnida. Näiteks on mul ajaloost meeles, et hobustele ei kehtestatud mingeid piiranguid ega saanud autoomanikud mingeid riiklikke soodustusi.

Saage palun õigesti aru: ma ei ole sugugi elektriautode vastu. Aga need peavad end tõestama ilma sisepõlemismootorit ahistamata ja ilma kõiksugu subsiidiumideta. Ma vene ajast olen saanud külge selle kompleksi, et kui mulle midagi jõuga peale pressitakse (ja eriti sealjuures räägitakse, kui õnnelikuks see pealepressitav asi mind teeb), siis hakkan vastu pressima.

Ja muide -- mõned postitused varem tõin hõõglampide keelamise näite. Kas see keeld aitas? Švejki sõnadega: "Sittagi ta ei aidanud!" Aitas hoopis see, et lollakate luminofoor-"säästu"-lampide asemel jõudsid poodi ja said lühikese ajaga kättesaadavaks valgusdioodid. Ehk tasuks siit mingeid paralleele otsida?

Mis vesinikku puutub, siis tundub see kahtlemata tore energia salvestamise viis olevat, kuni me seda praktiliselt rakendama ei hakka ja sellega seotud hädasid ei näe. (Vesiniku ebameeldivalt väike tihedus nii gaasina kui vedelikuna, suurepärane võime lekkimisel paukgaasi moodustada, hea difundeerumisvõime läbi kõiksugu materjalide, ...) Einoh, muidugi saab vesiniku-infrastruktuuri ka teha, aga see läheb rohkem maksma kui mingi primitiivne maa- või vedelgaasitorustik. Mulle tundub, et järsku oleks lihtsam nende miljoni tuuliku hõõrutud vesinikuhulkadest Sabatier' reaktsiooni läbi metaani toota, mida saaks nii kütuseelementides kui sisepõlemismootorites kasutada.
Vasta

Ainuke põhjus, miks need mõttetult raiskavad hõõglambid keelamiseni vastu pidasid, oli odav elekter. Täna peaks ikka peast päris lahti olema, et keskmise korteri valgustamise eest stiilis 100€ kuus maksta. Samamoodi on sisepõlemismootor konkurentsivõimeline ainult senikaua, kuni on saadaval odav fossiilne kütus, sest kohe kui energia midagi maksma hakkab, ei raatsi keegi enam 3/4 sellest vasakule loopida. Seega ma ei usu, et süsinikuneutraalne sisepõlemismootor mingiks eriliseks hitiks saab.
Vasta

(15-02-2023, 19:07 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(15-02-2023, 16:43 PM)Jesper Kirjutas:  
(15-02-2023, 10:08 AM)olevtoom Kirjutas:  Mul tekkis selle idiootsuse peale kohe mõte, kuidas sellest mööda hiilida saaks.
"Möödahiilimine" on lihtne, biokütused on juba täna olemas, lased paaki ja vähendad oma CO2 heitmeid hopsti 70-90%, tõenäoliselt pole ka 100% saavutamine raske. Ainuke konks on selles, et dinosauruseid ekspluateerimata on paaki valatud kütuse hind energiaühiku kohta sarnane seinakontaktist võetud elektri omale - liitris bensiinis on jämedalt 10kWh, igaüks võib ise endale sobivate numbritega arvutada, palju see lõbu maksab (ei tasu unustada, et võrrelda tuleb fossiilkütuse omahinnaga enne aktsiisi). Mis poleks ka iseenesest probleem, kui sisepõlemismootor igast neljast liitrist kolmega ilma ei kütaks.

Täpselt nagu kiviaeg ei lõppenud kivide otsa lõppemise tõttu, ei lõppe ka nafta-aeg nafta lõppemise tõttu, elektriauto on lihtsalt nii palju efektiivsem ja parem tehnoloogia, et see võidab nagunii, ka ilma keeldudeta. Lihtsalt koera saba lõputu seibitamise asemel on nutikam infrastruktuur välja ehitada ja see üleminek ühe raksuga ära teha. Kui veel tuleb vesinik akudele lisaks, siis pole ühtki ratsionaalset argumenti, miks mingisuguse haisva diiselveokaga ringi jõrrata, peale selle tüüpilise vanainimeste jonnimise, et "mina olen nii eluaeg teinud ja keegi ei tule mulle ütlema et..."
Mis KURADI AJAST see elektriauto efektiivsem on??? Täpselt sama teema, mis akutööriistadega - kuniks LIITIUMI asemele midagi kergemat ei leita - ja seda EI OLE täna veel  perioodilisustabelis olemas!!! - siis ei muutu mitte midagi! Ainult zitemaks läheb, sest kaasaveetav kaal on röögatu, et mingitki autonoomsust tagada. 
20 aastat on igasugune akutehnoloogia areng olnud NULL, arenenud vaid elektrooniline akude juhtmine ehk siis igast mikropurgist voolu kätte saamine. Tänane AINUS reaalselt toimiv akusüsteem LiFePO4 on vabakasutuses aastast 1996 ja midagi pädevamat laadimsikordades ja purgist voolu kättesaadavuses vs kaal ja hind ei ole tulnud! Ja ei paista, et ka tuleks. Kõik muu on raskem, kallim ja haruldasem. Lisaks on kõigil mingi muu "kriva" külges - kes plahvatab valel laadimsiel, kes ei kannata vett, kes raputamist jne. LiMa ehk mangaanipõhised on lollikindlad aga kallid ja laadimsikordade arv on väike - sestap ja Torqeedo nende tootmise lõpetas. 

Jah, elektrimootor ise on äge aga ei pääse see maailm maismaatranspordis sisemisest põletamisest mitte kuhugile ja AINUS loogiline suund on PHEV! Aga seda siis generaatorversioonina, Audi Dakari pilli moel, mitte hübriidse mehaanilise otseveona. Mingid on täna ka juba sellised, Mitsu äkki oma kahe elektrimootoriga, kus vedu on vaid elektriline ja sisepõletaja toodab voolu kui akust on otsas. See tundub ka kaubaveol ainus loogika ehk "back to roots" - diiselelektriga laevad ja rongid, kõige vanem hübriid Wink Vesiniku kütusena võib "sisse istuda" - selel tootmine ja säilitamine on selgelt järjekordselt energia- ja materjalirikas! Nagu on tulnud alkülaat, eks keemikud mõtlevad välja veel mingise järgmise põleva aga veel vähem saastavama vedelaine aga see tuleb, RAUDSELT tuleb! Mis selle hind saab olema, on teine teema. Selge, et naftabarreli tänane hind see pole. Ja mis jääb, on ju biogaas ehk samamoodi vedelik mingis paagis. 

Tänaseks on asjad niipalju arenenud, et elektriauto mõiste alla käib ka seesama PHEV ja kui juba nende teste vaadata, siis "seda klassid ostaksid" juba tõsiselt! Kõige värskem poolaka POV-test PHEV Astraga 100 kildi läbimisel reaalses enamuse auto kasutamise keskkonnas. Tegelikult me ei vaja seal ka kõnealuseid võimsuseid sisepõletajal, nagu ka idiootseid võimuseid ja kiirendusnäitajaid PEVidel. Kuhu tra sellega kiirendad linnas??? Astral peaks olema 80kW elektrimootor ja juba seegi on liiga palju! Äsja tegi hää tuttav testi Springiga ja isegi selle 33kW suudab täiesti sõita. 50-60kW on juba küll elektrile. Selles on Jesperil õigus, et selline hübriidtehnoloogia on juba täna tavabensukast niipalju parem, et see suretab niisama tavalise puhta sisepõletaja välja. Ja vajab samamoodi uut taristut et neid kõikjal, arvukalt ja kiirelt laadida. Ja sellega, et näiteks aastal 2035 on sisemise põlemisega kesklinnas üldse keelatud sõita, sellega tuleb ju päri olla. Miks mitte, juba praegu on võimekus täiesti olemas. 

Aga olgem täpsed. Talveralli seekordse toimumiskoha sees on kokku üldse 4 laadimiskohta!!! 2 Võrus, Luhamaal ja Rõuges. Mis kuradi elektriauto???
Enne pikemat juttu elektri effektiivsuse teemal teoreetik--guugeldajale küsimus.Mitme ja millise elektri sõiduki proovimise kogemust omad?
Vasta

Palju neid kiirlaadijaid siis Võrumaa lõunaosas olema peaks? Erinevalt elektrist ei tule fossiil kodus seina seest. Kiirlaadimine on ja jääb läbisõidul olijatele, 99% elektriautodesse pandavadt elektrist tuleb kodusest seinast. Seda aga kipuvad ära unustama need, kelle peas tuleb autot tankida/laadida mingis asutuses. Btw, tanklaid on seal Lõuna-Võrumaal umbes täpselt samades asulates kui kiirlaadijaid.

Pea aasta Leafiga sõitnud ja ei kahetse midagi, esimene talv ka peaaegu selja taga. Võrratu talveauto, käivitub iga külmaga esimesest taktist ja soe tuleb tuppa kiirelt. Tartu-Saaremaa sõit võttis pool tundi kauem kui suvel ühe lisalaadimise tõttu. Muus osas polnud mingit muret.
Vasta

(15-02-2023, 19:36 PM)Jesper Kirjutas:  Ainuke põhjus, miks need mõttetult raiskavad hõõglambid keelamiseni vastu pidasid, oli odav elekter. Täna peaks ikka peast päris lahti olema, et keskmise korteri valgustamise eest stiilis 100€ kuus maksta. Samamoodi on sisepõlemismootor konkurentsivõimeline ainult senikaua, kuni on saadaval odav fossiilne kütus, sest kohe kui energia midagi maksma hakkab, ei raatsi keegi enam 3/4 sellest vasakule loopida. Seega ma ei usu, et süsinikuneutraalne sisepõlemismootor mingiks eriliseks hitiks saab.
Sain ma nüüd ikka korrektselt aru, et praegune ribadeks maksustatud fossiilne kütus on odav (ma ei räägi siin Kuveidist ega Egiptusest)?

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Jah, võrreldes elektriga on fossiilbensiini kWh väga odav. Maksud ei puutu asjasse, teid vajavad kõik autod ühtemoodi.
Vasta

(15-02-2023, 19:54 PM)Etsike Kirjutas:  Palju neid kiirlaadijaid siis Võrumaa lõunaosas olema peaks? Erinevalt elektrist ei tule fossiil kodus seina seest. Kiirlaadimine on ja jääb läbisõidul olijatele, 99% elektriautodesse pandavadt elektrist tuleb kodusest seinast. Seda aga kipuvad ära unustama need, kelle peas tuleb autot tankida/laadida mingis asutuses. Btw, tanklaid on seal Lõuna-Võrumaal umbes täpselt samades asulates kui kiirlaadijaid.

Pea aasta Leafiga sõitnud ja ei kahetse midagi, esimene talv ka peaaegu selja taga. Võrratu talveauto, käivitub iga külmaga esimesest taktist ja soe tuleb tuppa kiirelt. Tartu-Saaremaa sõit võttis pool tundi kauem kui suvel ühe lisalaadimise tõttu. Muus osas polnud mingit muret.

See on sinu õnn. Sa oled seda teinud VABATAHTLIKULT. Ja keegi ei pane seda sulle pahaks, pigem vastupidi, sest kusagilt peab ju tulema ka praktiline kasututaja. Täna on paraku lähenemas päev, kui teisi SUNNITAKSE, alternatiivi puudumisel.

Kui tagasihoidlikult näppude peal arvutada, eramaja kus on 3 igapäevases kasutuses olevat põletajat. 3*25Amprit voolu. Kas üldse on reaalne öösel 3 vurri laadima panna, nii et maja veel küttesse ka jääks. Kahtlen. See muidugi eeldab, et hüpoteetiliselt on keegi enne 180 tuhhi rivitult lasknud, et üldse oleks mida stepslisse pista.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Andres_k, 3 külali(st)ne