Kas ostaksid endale elektriauto?

Leafi omanikuna saan kirjutada tegelikust elektrikulust.
Praeguse sita suusailmaga -10 kuni +5 kraadi näitab äpp veebruari keskmiseks kuluks 18.2 KWH sajale.
Moodne kulumõõtjaga soomlaste laadija näitab 19,5 sajale, täisaku meetodil, seal sees on nii laadimiskaod kui ka eelsoojendus enne sõitu. Ma pole ühtegi korda sel talvel klaasidelt jääd kraapinud, tuleb kenasti kummikaabitsaga solinal lahti.
Seda siis sooja autoga ja "kiiruskaamera piires" ehk lubatud kiirus +3. On olnud nii puhast teed kui ka lörtsiga kaetut, sel puhul elektrikulu suureneb oluliselt.
Universaalteenusega siis 4 EUR sajale no võrdluseks 2,4 liitrit bentsu sajale. Ebareaalne. Kiirlaadijas 7 eurot sajale, see annab 4,1 llitrit bentsu, no mingi mikroautoga saab ehk talvel sellise kulu. Praegu on ka näiteks IKEA-s tasuta laadimine, kaks korda seal käidud, no see tuleks ka aususe huvides keskmisesse arvutada.
Kas soovitan Lefi osta? Kui kodus laadimise võimalust pole, siis kindlasti mitte. Suitsupausid kiirlaadijate juures on ka tüütud, eriti kui suitsumees pole.
Vasta

(16-02-2023, 09:40 AM)karlarnold Kirjutas:  See on keerutamine, teemast mööda. Värske otsus piirab mingit liiki autode, mitte mingit liiki kütuse müügi.
Just ristivastupidi, otsuse sõnastus on selline, et uute autode CO2 emissioon peab langema 100%. Tehniline teostus, kuidas seda saavutada, on printsiibis vaba: https://www.reuters.com/markets/europe/e...022-10-27/

Tsitaat:Negotiators agreed on Thursday that the EU will draft a proposal on how cars that run on "CO2 neutral fuels" could be sold after 2035.

Lihtsalt minu isiklik hinnang on, et seda on sisepõlemismootoriga raske saavutada, sest efektiivsus on madal. Samas näiteks Porsche arvab vastupidi: https://www.ibtimes.com/what-efuel-porsc...es-3649777

Mis puudutab nii kaubikute kui veoautode massipiiranguid, siis minuarust need on EL-is üldse tehtud rohkem transpordi-ametiühingute survel, et x koguse kauba vedamiseks oleks vaja teatud hulk töökohti. Üle-kolmepooletonnistel on elektrimajanduse jaoks juba praegu kaks tonni lisamassi lubatud ( https://electrek.co/2021/08/13/tesla-sem...t-crucial/ ), asi see kaubikutega midagi sarnast teha. Või siis teevad juhid endale lihtsalt C-kati, poleks ka paha areng, liikluspilt kindlasti võidaks nagu pärast seda, kui rolleritele registreerimismärgid tulid. Praegu need on rohkem nagu metsik lääs, ülekaalu ei kontrollita, kiirusepiirangut pole, kettaid ka mitte, muudkui hüppa sanga ja paku teenust.
Vasta

Säädusi tullõ kui kevallä puiepääl lehti....kes neid kõiki järgi jõuab...
Põle selleks ajaks euroopa liitugi vb enam. Läheb ju Inglismannidel täitsa kenasti, eks suuremad riigid võtvat siit eeskuju.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

ah eks ta üks "hakake rikkaks" teema ole.
Enamus inimesi elab kortermajades ja sellest on üsna vähe kasu kui uutele kortermajadele laadija võimekusi ehitatakse, samuti pole neil mingit pistmist sellega mitu amprit kellelgi oma isiklikku majja tuleb ja kuidas kellelgi treipink või pesumasin töötab.
Ju need mustamägede ja lasnamägede elanikud siis lõpuks bussiga sõitma või jala käima peavad hakkama. Või siis kuubastume.
Vasta

(16-02-2023, 10:28 AM)Jesper Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:40 AM)karlarnold Kirjutas:  See on keerutamine, teemast mööda. Värske otsus piirab mingit liiki autode, mitte mingit liiki kütuse müügi.
Just ristivastupidi, otsuse sõnastus on selline, et uute autode CO2 emissioon peab langema 100%. Tehniline teostus, kuidas seda saavutada, on printsiibis vaba: https://www.reuters.com/markets/europe/e...022-10-27/

Tsitaat:Negotiators agreed on Thursday that the EU will draft a proposal on how cars that run on "CO2 neutral fuels" could be sold after 2035.

Lihtsalt minu isiklik hinnang on, et seda on sisepõlemismootoriga raske saavutada, sest efektiivsus on madal. Samas näiteks Porsche arvab vastupidi: https://www.ibtimes.com/what-efuel-porsc...es-3649777
Vabandust, kas ise lugesid tekste, millel viitasid?
Negotiators from the EU countries and the European Parliament, who must both approve new EU laws, as well as the European Commission, which drafts new laws, agreed that carmakers must achieve a 100% cut in CO2 emissions by 2035, which would make it impossible to sell new fossil fuel-powered vehicles in the 27-country bloc.
Kus siin midagi vabaks on jäetud?
Still, the EU law met some resistance when it was proposed in July 2021, with European car industry association ACEA warning against banning a specific technology and calling for internal combustion engines and hydrogen vehicles to play a role in the low-carbon transition.
Autotootjad üritasid vastu vaielda, kuid edutult.

Porche idee on hea, aga ei haaku EU-ga, mõeldud sinna, kus mõõtühikuks gallon.
Vasta

(16-02-2023, 09:56 AM)karlarnold Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:37 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:22 AM)karlarnold Kirjutas:  
(15-02-2023, 20:59 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(15-02-2023, 20:40 PM)Jesper Kirjutas:   
...
Kui kõikide sõiduautode ja kaubikute tegelik mass suureneb umbes kolmandiku võrra, ...
...
Kus on viidatud postituses juttu mingitestki kategooria massipiiride ülevaatamistest? ...

Kui ma nüüd ainukese lollina mõistan Sinu postituse teksti rõhutatud osa nii, et kaubikute ja sõiduautode tegelik mass (mis on väga konkreetselt sõiduki hetkekaal) suureneb, siis ma muidugi vabandan kõigi normaalsete inimeste ees, kes seda Sinu tõlgendatud viisil (sama koguse inimeste ja kauba maanteel punktist A punkti P vedamise summaarne koormus teekattele ajaühikute summana) mõistavad.

Teede projekteerimisel mõjutab sõidukite arv pinnakatte kulumiskindluse nõudeid (no, ja tee laiust/radade arvu). Sinu viidatud vajadus teed tugevamaks ehitada raskemate sõidukite talumiseks eeldab, et sõidukid muutuvad raskemaks. See saab praegu teemaksoleva kasutu, kuid tugevaid tundeid põhjustava määruse valguses juhtuda vaid siis, kui sõidukid muutuvad praegustest raskemaks. Kuna normides kasutatakse juba täna olemasolevate sõidukiklasside piirväärtusi, siis järelikult peavad need piirväärtused suurenema, et oleks põhjust muuta projekteerimise norme.

Või mõtlesid tühimassi? Teid ei projekteerita sõidukite tühimassi järgi.

Härrased, oleme palun täpsed oma keelekasutusega ka siis, kui isik on ebameeldiv!
Vasta

See "impossible" on ajakirjanike tõlgendus: https://www.europarl.europa.eu/news/en/h...-explained

Ma muidugi nõustun sellega, et kogu selle e-kütuse taristu üles ehitamine mõne jonnija pärast tõenäoliselt ei tasu ära ja reaalselt tootjad selliseid autosid tootma ei hakka, aga võimalus kui selline on olemas, tootja ise otsustab.
Vasta

(16-02-2023, 10:18 AM)raulex Kirjutas:  Leafi omanikuna saan kirjutada tegelikust elektrikulust.
Praeguse sita suusailmaga -10 kuni +5 kraadi näitab äpp veebruari keskmiseks kuluks 18.2 KWH sajale.
Moodne kulumõõtjaga soomlaste laadija näitab 19,5 sajale, täisaku meetodil, seal sees on nii laadimiskaod kui ka eelsoojendus enne sõitu. ...

Kas auto pargib soojas ruumis, külmas ruumis või väljas lagedal laadimise ajal?

Kas eelsoojendused on aku pealt või laadijas olles?

Tänan reaalselu numbreid jagamastSmile
Vasta

(16-02-2023, 10:55 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:56 AM)karlarnold Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:37 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-02-2023, 09:22 AM)karlarnold Kirjutas:  ...
Kui kõikide sõiduautode ja kaubikute tegelik mass suureneb umbes kolmandiku võrra, ...
...
Kus on viidatud postituses juttu mingitestki kategooria massipiiride ülevaatamistest? ...

Kui ma nüüd ainukese lollina mõistan Sinu postituse teksti rõhutatud osa nii, et kaubikute ja sõiduautode tegelik mass (mis on väga konkreetselt sõiduki hetkekaal) suureneb, siis ma muidugi vabandan kõigi normaalsete inimeste ees, kes seda Sinu tõlgendatud viisil (sama koguse inimeste ja kauba maanteel punktist A punkti P vedamise summaarne koormus teekattele ajaühikute summana) mõistavad.

Teede projekteerimisel mõjutab sõidukite arv pinnakatte kulumiskindluse nõudeid (no, ja tee laiust/radade arvu). Sinu viidatud vajadus teed tugevamaks ehitada raskemate sõidukite talumiseks eeldab, et sõidukid muutuvad raskemaks. See saab praegu teemaksoleva kasutu, kuid tugevaid tundeid põhjustava määruse valguses juhtuda vaid siis, kui sõidukid muutuvad praegustest raskemaks. Kuna normides kasutatakse juba täna olemasolevate sõidukiklasside piirväärtusi, siis järelikult peavad need piirväärtused suurenema, et oleks põhjust muuta projekteerimise norme.

Või mõtlesid tühimassi? Teid ei projekteerita sõidukite tühimassi järgi.

Härrased, oleme palun täpsed oma keelekasutusega ka siis, kui isik on ebameeldiv!
Taaskord rõhutasid meelevaldselt. Vastasid emotsioonide pealt ilma läbi lugemata. 
Kandev mõte on elementaarne teadmine - mida isegi rõhutad - et sama raske kasuliku koorma transpordiks on tarvis raskemat vahendit (või rohkem sama raskeid vahendeid). Mingid normid, kategooriad, see on kõik hämamiseks - asfalt saab homme rohkem vatti, kui sai täna.
Härrased, palun ärme moonuta fakte ka siis, kui isik on ebameeldiv!
Vasta

(15-02-2023, 22:59 PM)metsakohin Kirjutas:  Oma peres kahetseme, et proual läks kiireks auto vahetusega, oleks pidanud vähemalt pistikhübriidi valima, sest igapäevase töölkäimise oleks saanud särtsuga lahenda.
Poleks saanud, miski 3 aastat tagasi Tartu automessil proovisin paari eri tootja pistikhübriidi. Juhtusin hommikul olema ja sain külma autoga ringi teha. Isegi, kui pistikhübriid (just see suurema akuga, mitte tavahübriid)  kruttida puhtalt elektrisõidu režiimi, pani ta ikka bensumootori jõuga käima, et noh kui sul vaja läheb, siis mootor soe ... müügimehed kõrval tegid suured silmad, kas tõesti, helistas kuhugi ja näedsa nii on. Vaid Toyota tegelane väitis, et neil saab puhtalt elektriga tööle vurada, katsetada aga ei õnnestunud.

Tegin sellise väga ümmarguse arvutuse, Eesti võib vajada poolteist korda rohkem elektrit, kui elektrisõidukitega vaid sõita (mõistagi kohe 2035 kõik ei sõida elektrikatega), arvutus allpool (loodan, et sai õieti).

Elektriauto on tegelikult tore asi, aga müriaad probleeme (akude tootmine ja jäätmekäitlus, peaaegu keegi ei vaheta vanal autol akut hinna tõttu, laadimistaristu, palju elektrivõimsust/uusi kaableid tuleb rajada, kasvõi kortermajadesse, reaalne koguefektiivsus on väiksem (elekter tuleb endiselt suuremas jaos fossiilist), kui kütust otse paaki valades, laadimiskaod, võrgukaod, akust energia ratasteni kättesaamisekaod)

Arvutus:
Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis oli 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas / 365 päeva = ca. 23 000 MW päevas
Nissan Leaf 39KWh aku laadub 32A laadijaga täis 7,5h => 32A*230V*7,5h = ca. 55KW (laadimise kasutegur vaid 71%)
Oletame, 500 000 autot Eestis keskmise sõiduulatusega 100Km päevas (Leaf-i sõiduulatus 270Km, arvestame optimistlikult pigem 240Km (talv, akude vananemine)) vajavad elektrit päevas => 500 000 * 55KW * (100Km/240Km) = ca. 11 500 MW võimsust päevas
Vasta

Mis iganes ei juhtu ja kuhu iganes see asi välja ei jõua siis leppige sellega, et elu on muutuses. On olnud seda sajandeid ja on seda ka edaspidi.
Ei hakka ajaloost paralleele tõmbama aga ka siis arvati et uuendused on õudsad asjad.
Alles lähiajaloos oli elu hoopis teine. 
Ehk siis elustiilid mis on muutunud hoogsalt viimased sajandid ja kümnendid muutuvad ka nüüd just autodega liikuvuse vaates.

See "lasnamäe" probleemi koht siis mul küsimus kas on normaalne, et peres on 2 suurt maasturit selleks, et kesklinnas tööl käia? Või siis alles hiljuti räägiti uuringust kus teistpidi Mustamäe majade vahel seisavad autod päevi ja päevi ehk selleks et korra nädalas poes või mere ääres käia. 
Muutub ühistransport, muutub renditransport jne.
Vaadata palju bolt drive linnas sõidab ja vaadake palju neid ka maanteel sõidab. Suvel nähtud maakodude hoovis rendiautosid küll ja veel. 
Mõttemaailm, et äkki mul on vaja äkki on vaja mitut äkki on suuremat vaja äkki on vaja haagist tõmmata on paljudel olnud vale ja polegi äkki vaja läinud.
See tõmbab selle autode koguse ikka hulga väiksemaks.
Jah kõigil pole nii. Aga suur osa korter ühes linna ääres ja töökoht teises saaks hoopis teistmoodi hakkama kui täna. 
...
Vasta

(16-02-2023, 11:36 AM)MeelisV Kirjutas:  Mis iganes ei juhtu ja kuhu iganes see asi välja ei jõua siis leppige sellega, et elu on muutuses. On olnud seda sajandeid ja on seda ka edaspidi.
Ei hakka ajaloost paralleele tõmbama aga ka siis arvati et uuendused on õudsad asjad.
Alles lähiajaloos oli elu hoopis teine. 
Ehk siis elustiilid mis on muutunud hoogsalt viimased sajandid ja kümnendid muutuvad ka nüüd just autodega liikuvuse vaates.

See "lasnamäe" probleemi koht siis mul küsimus kas on normaalne, et peres on 2 suurt maasturit selleks, et kesklinnas tööl käia? Või siis alles hiljuti räägiti uuringust kus teistpidi Mustamäe majade vahel seisavad autod päevi ja päevi ehk selleks et korra nädalas poes või mere ääres käia. 
Muutub ühistransport, muutub renditransport jne.
Vaadata palju bolt drive linnas sõidab ja vaadake palju neid ka maanteel sõidab. Suvel nähtud maakodude hoovis rendiautosid küll ja veel. 
Mõttemaailm, et äkki mul on vaja äkki on vaja mitut äkki on suuremat vaja äkki on vaja haagist tõmmata on paljudel olnud vale ja polegi äkki vaja läinud.
See tõmbab selle autode koguse ikka hulga väiksemaks.
Jah kõigil pole nii. Aga suur osa korter ühes linna ääres ja töökoht teises saaks hoopis teistmoodi hakkama kui täna. 
...
Mulle meeldib kuidas hakatakse kohe demagoogitsema, eks mul endal juhtub seda ka. Mulle aga ei meeldi kui skeptikuid tembeldatakse tagurlasteks ja uuenduste ning muudatuste vastasteks. Nagu vist juba eelpool mainiti, hobuseid ei keelanud keegi ära kui autod massidesse läksid. Hea asi müüb ennast ise. 
Tõin näite kuidas lasnamäe elanikul pole elektrikat eriti kusagil laadida. Sellest loetakse välja justkui oleks neil inimestel paar suurt maasturit. 
Selle asemel et püüda vastata, et kuidas ja kus seal elektrikaid laadima peaks, ja äkki polegi elu nii ilus, hakatakse demagoogitsema. 
Hakata ette kirjutama kuidas keegi elama peab, kuidas tööl käima ja mitut ja millist autot omama, ei lähe mitte.
Vasta

(16-02-2023, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-02-2023, 10:18 AM)raulex Kirjutas:  Leafi omanikuna saan kirjutada tegelikust elektrikulust.
Praeguse sita suusailmaga -10 kuni +5 kraadi näitab äpp veebruari keskmiseks kuluks 18.2 KWH sajale.
Moodne kulumõõtjaga soomlaste laadija näitab 19,5 sajale, täisaku meetodil, seal sees on nii laadimiskaod kui ka eelsoojendus enne sõitu. ...

Kas auto pargib soojas ruumis, külmas ruumis või väljas lagedal laadimise ajal?

Kas eelsoojendused on aku pealt või laadijas olles?

Tänan reaalselu numbreid jagamastSmile
Auto on õues, põhjatuulte eest seinaga varjatud kohas. Külm garaaz on plaanis lume kaitseks.
Sooja (plussis, kui keegi kütta viitsib) garaazi  võimalus on pm olemas, -20 juures hakkab Leaf akut elektriga soojendama, seda ma autol teha ei laseks. Sel aastal vast ei tule kah Tallinnas enam kui -20 külma.
Soojendus on telefonist lülitatav, kui laadimine järgi, siis peaks võrgust elektri võtma. Kui pole siis akult. Kuidas toimib juhul kui juhe järgi, aga võrguvõimsust kütteks ei jagu (laadija võimaldab 8,10,13 ja 16 ampriga laadimist) ei tea.
Vasta

(16-02-2023, 11:50 AM)Peeter2 Kirjutas:  Selle asemel et püüda vastata, et kuidas
Võiks ju vastata ja seletada kui sellest mingit tolku oleks, aga sinu puhul on see mõttetu ajaraiskamine - sinu probleem ei ole vastuste leidmine, vaid tähelepanuvajadus. Kõik peavad kuulda saama, mida sina elektriautodest arvad!

Eriti silmakirjalik on see suur "mure" Lasnamäe pärast, muidu on nagu täiesti ükskõik, kas ja mis seal toimub ning kuidas inimesed elavad, aga nüüd kui vaidlemises kasulik on, siis järsku on see maailma kõige tähtsam asi Smile
Vasta

(16-02-2023, 12:36 PM)Jesper Kirjutas:  
(16-02-2023, 11:50 AM)Peeter2 Kirjutas:  Selle asemel et püüda vastata, et kuidas
Võiks ju vastata ja seletada kui sellest mingit tolku oleks, aga sinu puhul on see mõttetu ajaraiskamine - sinu probleem ei ole vastuste leidmine, vaid tähelepanuvajadus. Kõik peavad kuulda saama, mida sina elektriautodest arvad!

Eriti silmakirjalik on see suur "mure" Lasnamäe pärast, muidu on nagu täiesti ükskõik, kas ja mis seal toimub ning kuidas inimesed elavad, aga nüüd kui vaidlemises kasulik on, siis järsku on see maailma kõige tähtsam asi Smile
Ma ise elan ka kortermajas. Seega mure on ka isiklik. Mitte küll mägedel, need olid toodud iseloomustamaks inimeste hulka, keda probleem puudutab. 
Tähelepanuvajadus... kas sa tunned mind isiklikult? Ma olen siin-seal neid küsimusi küsinud, aga ei ole vastuseid saanud, küll aga sellist ignorantset suhtumist kohanud.
Vasta

(16-02-2023, 10:44 AM)Peeter2 Kirjutas:  ah eks ta üks "hakake rikkaks" teema ole.
Enamus inimesi elab kortermajades ja sellest on üsna vähe kasu kui uutele kortermajadele laadija võimekusi ehitatakse, samuti pole neil mingit pistmist sellega mitu amprit kellelgi oma isiklikku majja tuleb ja kuidas kellelgi treipink või pesumasin töötab.
Ju need mustamägede ja lasnamägede elanikud siis lõpuks bussiga sõitma või jala käima peavad hakkama. Või siis kuubastume.
 Nii Viimsi kui ka Mustamäe elanikud hakkavad elektrikatega sõitma, kuid ühtedele tähendab see elektriautot teistele aga elektrirongi Big Grin

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(15-02-2023, 16:43 PM)Jesper Kirjutas:  Lihtsalt koera saba lõputu seibitamise asemel on nutikam infrastruktuur välja ehitada ja see üleminek ühe raksuga ära teha.

Tahaks näha kuidas "ühe raksuga" ehitatakse välja elektritaristu mis sobib elektrisõidukite massiliseks igapäevaseks kasutamiseks. Füüsika pole mu arust viimase saja aasta vältel selles osas muutunud, elektrijuhtide materjalid on samad, taristu ehitusalused samamoodi...
Peale selle olen sama meelt nagu PlyVal64, sest energia akumuleerimine on olulisim. Ning see pole kuhugi jõudnud, ainus õhkõrn lootus on mingi murranguline edasiminek, aga see on sama hea kui täringut visata.
Vasta

(16-02-2023, 13:05 PM)Kalts Kirjutas:  .... energia akumuleerimine on olulisim. Ning see pole kuhugi jõudnud, ainus õhkõrn lootus on mingi murranguline edasiminek, aga see on sama hea kui täringut visata.
Elektrimootor on kindlasti hää asi, aga aku tänasel ja lähituleviku kujul on saatanast - mõttetult raske ja aeglase laadimisega. 

Elektromobiil ei jõua massidesse enne kui juhtub üks kahest õhkõrnast:
1. toimub murrang akumaailmas ja luuakse odav ja utiliseeritav aku, mis kaalub ca 50 kg, mahutab endasse vähemalt 500 km läbisõiduks vajaliku särtsu ja seda mitte üle 10 min laadimisega.
2. luuakse odav portatiivne elektrijaam (nagu taskutuumajaam), mis asub igas autos ja auto ei sõltu elektrivõrgust, laadimistaristust jms. Ise oletan, et see tee on tõenäolisemalt realiseeruv ...

P.S. Sisepõlemismootori võidukäigu aluseks oligi laadimistaristu (loe tanklate) mittevajalikkus ehk kütuse sai osta kanistrisse ja kaasa viia kuhu vaja, tee peal juurde tankida jne Tanklad elik taristu tekkis tunduvalt hiljem koos nõudluse kasvuga, esialgu müüdi apteekides ja rauakaupade poodides nii bensiini kui petrooli.
Vasta

Uute parklatega alustati juba 2.a tagasi.
Vanadele anti aega veel natuke.

https://www.mkm.ee/uudised/uutele-hoonet...mistaristu
Vasta

Kalts, elektriauto laadija võimsus on umbes sama, mis elektripliidil. Kui jõuluõhtul kõik korraga piparkooke küpsetavad, siis ei juhtu ju elektrivõrguga midagi, miks peaks autosid laadides juhtuma? Füüsiline vask on ikka üle dimensioneeritud, igasugu alajaamad jms ilmselt vajavad tõepoolest tähelepanu, aga nüüd on tähtaeg paigas ning 10a aega sellega tegeleda. Poleks tähtaega, siis ei teeks keegi kunagi midagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne