[Mahno]

Väike täpsustus - see korter=laadimiskoht käib uusehitiste ja suuremate renoveerimiste kohta. Kogu olemasoleva elamufondi elektrifitseerimine jääb ikkagi omanike kanda vähemalt esialgu, eeldusel et vajalikus kohas on vajalik võimsus saada jne.

Tartumaa peale 2x9=18 laadimispunkti peale ei ole vast mõtet trummi põristada.

Tegelikult on kogu selle laadimistaristu tarvitamine alles välja kujunemata. Sest erinevalt bensiini tankimisest, mis võtab aega loetud minutid ja omanik seisab kõval ning vabastab tankuri peale tankimist, siis isegi ülikiirlaadimise korral tekib omanikul tahtmine laadimise ajaks kuskile minna või midagi teha. Mis praktikas võiks tähendada, et et koht laadija juures ei pruugi vabaneda kohe, kui aku täis. Aeglasemate laadimiste juures seda enam.

Palun märkida, et ma ei väida, et ei saa ja ka ei otsi põhjuseid miks ei saa, vaid pigem tahan öelda seda, et üksikud entusiastide elektriautod (kus on mingi kommuun, "meie" jne) ja see, kui toimub masstarvitamine (kus igal laadijal on kuskiltmaalt pohh teistest laadijatest) on natuke erinevad maailmad.

Praegustele elektriautode omanikele on jube tähtis, et nad sõidavad elektriautoga ja päästavad maailma. Kas mulle, kellel on õue peal nii bensiini, diislit kui cng-d joov tehnika on tähtis, mida need sõidukid tarbivad? Ei, mul on tegelikult ükskõik. Ma ei ole vedelkütuseentusiast. Ma ei päästa maailma, mul on lihtsalt sõita vaja. Ja minu jaoks ei ole äge, et ma saaks auto panna tööjuures laadima paarisaja meetri kaugusele, siis talvel läbi sopa ja lobjaka kontorisse marssida, siis rehkendada, millal krt see aku täis saab, planeerida päeva koosolekud selliselt, et ma saaks marssida läbi sopa ja lobjaka tagasi, võtta auto laadijast, minna parkimiskohta otsima ja kiruda, et kui kell 8 oli parkimiskohti vabalt saada, siis näiteks kell 10 enam ei ole praktiliselt midagi jäänud jne.

Ühesõnaga minu elu läheks halvemaks ja ma pole kindel, et käsukorras "kogu maa elektrifitseerimine" kõikide kaudsete kuludega alates vajalike maakide kaevamisest kuni kõikide ümberkorraldusteni tegelikult üldse kliimale mingit positiivset mõju avaldab, või saab lihtsalt keegi väga rikkaks ja mõjuvõimsaks. Kui heide kolib euroopast välja Hiinasse või Aafrikasse, siis meie, Eurooplased, võime ju endale õlale patsutada ja kindlasti mingeid auhindu üksteisele üle anda eduka kliima päästmise eest.

Või oot....toimuva sõja valguses....kas me ei tekita endale veel ühte sõltuvust juurde pikka ritta, ilma milleta me ühel päeval ka enda null-karboon-heitmega logistikat ilma väliste partneriteta teha ei suuda?