[Aare R.]

Ma olen üsna kindel selles, et palju rohkemaid inimesed mõtleks rohkem röstrile, kui seda ei surutaks selle 2035. aasta vaimus nii peale, mis muudab selle pikemas perspektiivis (pool)kohustuslikuks ja lihtsalt tahetaksegi valik ära võtta. Lisaks veel eelpoolmainitud kasutusmugavuse küsitavus laadimise näol ning seotud käed sõiduulatuse näol.
Ning kui sinna juurde lisada veel nende autode hind, tähendaks see praeguses seisus üsna kindlalt a la poole Eesti ilma autota jäämist (mis tundub olema ka lausa selle idiootliku rohepöörde eesmärk).
Kogu see elektriautondusele üleminek on hetkel nagunii paaniline rapsimine ning seda vana eesti kõnekäändu, et mitte vanasse kaevu sülitada, enne kui uus valmis on" ei tunta. 


Olen ksf PlyValiga samas paadis ja pealkirjas olevale küsimusele vastan samamoodi, et mina vabatahtlikult elektriautot ei osta ning kui aus olla, ei näe ma seda ka tulevikus, vähemalt praegu mitte. 

On hoopis üks selline mõnus "roheline", "keskkonnasõbralik" ja "säästlik" auto, mis mulle hullult meeldib, kuigi hetkel on see minu "laskeulatusest" väljas.

Selleks autoks on Hellcati mootoriga RAM TRX

Mulle meeldivad säärased autod ka seetõttu, et sellised ajavad need peast rohelised närvi 

Aga endiselt elektriautode EI, hetkel on mul suveks V8 bensukas ja muidu V6 diisel.
Elektriautode puhul ei meeldi mulle kõigele lisaks idee neist, nende olemus ja välimus- paljud on sarnased ja peale vaadates on kohe aru saada, et õige auto see ikka pole.

Muuseas, kui ma varem lugesin ikka Autolehte ka, siis nüüdseks olen ma selle lõpetanud, ka seal on minu jaoks liiga palju elektriautode juttu.

PS. See, et MINA ei ostaks ja neist suurt ei arva, ei tähenda endiselt, et ma seda teistelt eeldaks- iga inimene teeb oma valikud ise.