Koerale elektrikarjus ja selle paigaldamine?
#1

Tervist

Hakkas nüüd ka minul selline mure, et Muki hakkas hüppes käima. Ja seda sõna kõige otsesemas mõttes. Üle 1,70m. kõrguse võrkaia. Järgi on proovitud kõiksugu imed, alates aia kohati kuni 50cm tõstmisest ja lõpetades nn. elektroonilise koerapiirdega (mis ei pannud teda isegi tagasi vaatama). Ei ole aidanud miski. Seega tahaksin nüüd järgi proovida elektrikarjuse.

Kuidas oleks kõige effektiivsem seda paigaldada? Ise mõtlesin nii, et paigaldada aiapostide ülemiste otste külge umbes 45 kraadise nurga all sissepoole vardad koos isolaatoritega pikkusega ~30cm ja nende külge traati kaks rida, et esimene hüpe lõpeb karjuses... või on veel mõtteid??? Aiapostid on metallist.

Koer ise Mastiff kaaluga kuskil 45kg kanti ja ülemineku nipp on see, et hüppab kohapealt üles nii, et esimesed käpad ja pool kerest on üle aia ja siis lükkab tagumistega järgi. Hoovõttu tal vaja ei ole...

Ja kas kellelgi on ehk pakkuda nn. "karjane" Uued on poes kurjamid kole kallid, traati vast jõuab ikka osta...

Ketikoeraks ei taha teist kah teha.

Toivo

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#2

Siin on kõige suurem probleem see, et koer ei ole vastu maad ja selleks et elekter temast läbi käiks, peab ta korraga olema vastu 2 traati. Kui aiapostid rauast ja traatvõrk nende küljes, siis see lahendab asja.
Vasta
#3

Niipalju kui ma tema üleronimist näinud olen, siis on ta alati kõhtu ja tagumisi käppasid pidi vastu võrkaeda ja kui vast karjus piisavalt võrgu ligidale panna siis loodetavasti ta hakkab võrgu ja karjuse vahelt läbi pugema. Võrgu ülemisest äärest sissepoole paigaldatud karjus peaks kah ilmselt olema mõningaks takistuseks, aga siiski peaks olema kõige vastu kindlustatud.
Totu läheb lihtsalt maja ees kergliiklusteel kõndivaid inimesi taga ajama.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#4

Tuleb ikka ära süstida. Ei taha mõelda, mis juhtub koolilapsega mastiffi käes...Ja võimalus võib tal ikka tulla.
USA loomaaias suri metsikute koerte aedikus väike poiss
05.11.2012
Pittsburgh´i loomaaias hukkus 3-aastane poiss, kes kukkus Aafrika metsikute koerte aedikusse. Koos emaga loomaias viibinud poiss kukkus väidetavalt üle piirdeaia aedikusse, vahendab BBC. Loomaaia töötajad suutsid enamiku 11 koerast poisi juurest ära meelitada, kuid üks koer ei soostunud lahkuma ning ta lasti maha. Loomaaia direktori teatel ei ole veel selge, kas poiss suri koerte rünnaku või kukkumise tagajärjel.
Vasta
#5

Ettevaatust, pea nõu koerte spetsialistiga! El. karjusel ikka pinget on ja jääb ülegi. Kusagilt loetud, et 70V tapab hobuse või oli see üks sigarett? Kas koer oluliselt rohkem kannatab?
Mul oli haruldane koer (kõik nad on ju haruldaselt mõistvad). Läheme abikaasaga linnapeale, koer istub naabertänavas ees ja ootab meid. Piisas kahest laksust kokkupandud püksirihmaga ja käsust - koju! Eluilmaski ei püüdnud ta enam krundilt lahkuda, väljaarvatud siis kui väravast väljas muru niitsin el.niidukiga.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

külamehed rääkisid, et on seuksed särtsuvad rihmad olemas, mis käivad raadio teel kuidagi. no et niikaua kui koer on "levis" pole äda kedagist. a kui saatjast liiga kaugele läeb, siis hakkab surakat saama. teab keegi sellest miskit täpsemalt rääkida?
Vasta
#7

Mu tädi oma koertel kasutab neid särtsurihmasid. Toimivad küll, pole ükski kolmest koerast ula peal käinud kui need vidinad kasutusel.

Kas teemaalgataja neidsamu vidinaid silmas pidaski "elektroonilise koerapiirde" all?
Vasta
#8

(04-11-2012, 20:06 PM)diesel Kirjutas:  külamehed rääkisid, et on seuksed särtsuvad rihmad olemas, mis käivad raadio teel kuidagi. no et niikaua kui koer on "levis" pole äda kedagist. a kui saatjast liiga kaugele läeb, siis hakkab surakat saama. teab keegi sellest miskit täpsemalt rääkida?
Ka mind huvitab, kuidas see levivärk toimib. Kui valvemast peaks ära kustuma siis koer piinades?
Vasta
#9

Ühe tuttava koer (Maru suure karvaga, ma ei jaga tõugudest midagi) läheb spetsiaalselt "valvealasse", viskab seal maha ja hakkab mõnuledes - kiunudes ennast seal pikalt sügama. Sadomasohist?
Teise koera kohta rääkis töökaaslane, kelle maakodu naabritel on selline piire. Koeral on nimelt ikka selline valu välja pääseda, käib, kiibitseb, otsib kohta ja talutavat valupunkti teatud ajapiirini ja siis võtab sisehoovist hoogu. Hetk haledat kiunumist, kuid vabadus on käes. Aga koju tagasi ei julge enam tulla. Selleks peab peremees ise järgi minema, kui koer ennast kätte kunagi tahab anda.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#10

seda maru suure karvaga koera piirab traat maa sees. sellega on korraks hirm ja priius käes. juhtmevabal sisteemil vist peaks väljaspool levi tõepoolest pidev suskamine käima. mis juhtub kui "tugijaam" vait jääb, seda tahaks isegi teada.
Vasta
#11

(04-11-2012, 21:07 PM)Wiki432 Kirjutas:  Ühe tuttava koer (Maru suure karvaga, ma ei jaga tõugudest midagi) läheb spetsiaalselt "valvealasse", viskab seal maha ja hakkab mõnuledes - kiunudes ennast seal pikalt sügama. Sadomasohist?
Teise koera kohta rääkis töökaaslane, kelle maakodu naabritel on selline piire. Koeral on nimelt ikka selline valu välja pääseda, käib, kiibitseb, otsib kohta ja talutavat valupunkti teatud ajapiirini ja siis võtab sisehoovist hoogu. Hetk haledat kiunumist, kuid vabadus on käes. Aga koju tagasi ei julge enam tulla. Selleks peab peremees ise järgi minema, kui koer ennast kätte kunagi tahab anda.

Tean lumivalget kohevat samojeedi kelle peremees kulutas pea 4000 vana raha selle peale, et koer käib lihtsalt laksu kaifimas, ka sadomaso fänn Smile

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#12

Kunagi sai metssigade tõrjeks kartulimaa ümber elektrikarjus pandud mitmele kõrgusele ja siis juhuslikult jälgitud hagijat (lita muuseas). Astub teine piki karjust, traat jalgevahel ja iga jupi aja tagant niutsatab, aga ikka asutb piki traati ja traat jalgevahel Big Grin

Mastiff ei peaks eriline hüppaja olema, mul praegu üks koer on drahthaar, see hüppab kohapealt 1,5-1,6 m kõrgusele kuudi katusele. Jahimehena on saanud selgeks, et suure koera aedik peab olema ca 2m kõrge ja ca 0,7 m ülevalt ja alt sissepoole. Noh umbes nagu vangla müüridel, et kui hüppab või ronib mööda aiavõrku siis peaga vastu võrku. Alt kaevab koer otse aia äärest, kaugemalt alustamiseks mõistust ei jagu. Ja võrk peab olema tugev, soovitavalt keevisvõrk.
Aiast murrab koer välja siis, kui on mingi väga tugev ärritaja tajutav - jahisaak, kassBig Grin vms ja muidugi sugutung.
Vasta
#13

Tervist. Olen koos koerte ja vasikatega el. karjuse sees elanudBig Grin Seega julgeks jagada omi kogemusi. Karjus peab, aga mitte hoo pealt! Näiteks vasikad (liiguvad pea alati joolsuga)peab ;koolitama:
Kas jupp karjust aedikusse kus nad saavad "tutvuda" või aia äärde ketti, nii et läbi ei ulatu aga "maitsta"saab! ka niimodi läeb päris mitu katseseriat et arusaada et mis ja kuidas.
Koerale piisab minu kogemustel vaid korrast et asja olemust taibata ja ei see teda tapa. Minu oma ei lähe isegi norm. veise aia alt läbi, kuigi kõrguse varu on suur!
See karjus aia kohal läheb minu arvates sinna jooksva vasika liigasse, ei saa ta seal aru et mis ja kuidas, lisab veel hoogu. Otse edasi saab ju rutem, kui peatudes ja tagasi keerates!
Aga kui traat oleks enne tara, seal kus ta hüppeks hoogu võtab.
Nina kõrgusel, saab rahulikult proovida et mis ja kus.
Vasta
#14

Loomadele mõeldud el-karjust enamus koeri kardab, mõni üksik roomab alt läbi. Pole näinud, et üritaks üle hüpata. Aga mingil seletamatul moel saavad aru, kunas traadis pole särtsu ja siis on vaba minek.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#15

samamoodi sai ka lehm aru kui voolu pole
nuusutas õhku traadi lähedal ja pilt selge
tihti läksid loomad uitama kui elektrikatkestus oli või toiteliin katki.

koer sai ikka kevadel esimese lakstu kätte (tavaliselt vastu saba) ja siis oli paar tundi metas kadunud vaid kuinu järgi tajusid kuhu suunda jooksis.

ise sai kah tunda mõned korrad seda laksu - võttis ikka jalad nõrgaks küll. oli mingi vene karjus mis sai seinast oma toite.
need vanad batareiga "tünnid" ei mõjunud.

arvan kah, et üle aia hüppamise vastu panna karjus ülesse serva pole vist nii tõhus kui seda panna just alla vahetult enne aeda sinna hüppe tsooni.

võis siis aiale ülaserva pikendus kaldega sisse poole äkki ?
Vasta
#16

Tavalist elektrikarjust üldiselt koer kardab tõesti, mul oli kevadel problee, et koeral tekkis kinnisidee, et kindlasti on tal vaja kasvuhoonesse minna ja seda mitte läbi ukse vaid otsaseina. ) korda parandasin, siis panin karjuse ümber umbes kuuks ajaks ja pärast ...ptüi ptüi ptüi... ei ole enam seda pulli juhtunud....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#17

Oma kogemus siis niisugune. Probleem oli täpselt sama, mis teemaalgatajal. Sama kõrge võrkaed metalltorudest postidel, koeraks isane kaukaaslane, kes nüüdseks juba koerte Valhallasse jõudnud on. Ikka oli vaja pruute vaatamas käia ja üle aia mindi kerge hüppega aia peale ja sealt teisele poole maha. Koju tagasi pöördudes ei viitsitud üle aia ronida ja jäädi tänava poole ootama, mille käigus laiendati ka oma valvatavat territooriumi, ehk siis terroriseeriti linnarahvast ja eriti koertega jalutajaid. Lühidalt - asi paha. Leidsin siis maakodust vana veneaegse elektrikarjuse, käisin Keilas ja ostsin sealt neid plastmassist elektrikarjuse isolaatoreid, selliseid puidukruvist sabadega, ja kinnitasin need düüblite abil postidesse (viimased on seest betooni täis valatud). Düübliaugud sai postide sisse puuritud 45 kraadise nurga all sissepoole viltu, et särtsu andev traat ikka aiast pisut sissepooole jääks. Kui asi koos ja vool traadis sees, siis ühe korra läks koer veel paraja kiunumise saatel üle aia.
Edasine kõige tähtsam. Kui tagasi laekus, siis lasin ta sisse, läksin ise aia taha ja kutsusin koera enda juurde. Meelitasin aia najale hüppama ja tegin üle aia pai. E i läinud kuigi kaua aega, kui ta oma ninakesega seda karjuse traati puutus...
Koer on tark ja õppimisvõimeline loom, enam ei läinud ta kordagi üle aia. Vahest nägin akanast, kuidas kontrolliks aia najale tõusti ja nuusutati traati ettevaatlikult Smile , et siis pettunult oma muude koeratoimetuste juurde tagasi pöörduda.
Vasta
#18

(05-11-2012, 13:16 PM)MeelisV Kirjutas:  ... võis siis aiale ülaserva pikendus kaldega sisse poole äkki ?
see on kõige lihtsam, odavam ja töökindlam moodus, ca 0,7 m võrku ja probleem lahendatud. Ja nagu varem kirjutasin, ka maa alla kuni meeter võrku, et alt läbi ei kaevaks.
Vasta
#19

Raadiopiire on jah see, kus siis traadile lähenedes hakkab kaelarihma küljes olev seade voolu andma...

Õpetust see loom väga ei kipu võtma... Ta on nimelt tõu poolest väga jäärapäine. On asju mida ta võtab kergelt ja palja sõnaga omaks, aga samas ei ole võimalik talle mõnda asja ka rihmaga selgeks teha...

Vennal on Bernhardiin(80kg kanti). Ja tal oli täpselt sama mure. Proovis ka kõik ära alates raadiopiirdest ja tema jõudis kah sama tulemuseni, et paigaldas tavalise elektrikarjuse aia ülesse otsa. Peale esimest kahte-kolme sahmakat ei ole enam koer aiast välja läinud...

Minu puhul ei saa just öelda, et kõige odavam meetod oleks tervele aiale kõrgendus panna. Maa ala on ligi hektar... Ja hetkel kuskil 160 - 180cm on aed. Ja praegusel hetkel ei poolda ma seda aia tegemist teps mitte, kuna siis jääks see aed selline nikerdus. Tuleks hakata kevadel asjaga korralikult pihta koos uute postide jms. paigaldamisega, aga seni tuleb paratamatult lihtsamaid(ajutisi-alalisi) lahendusi välja mõelda...

Väikeses aedikus koera pidamist ma ei poolda väga...

Ja koer on mul emane. Samas on ta ka alles aastane - või noh... mõni kuu siia-sinna. Igaljuhul kutsikaeas alles.

Igaljuhul sain venna käest laenuks tal juba pea 2 aastat niisama seisnud karjuse ja käisin ostsin karjuselinti(mitte traati) kah ja nädalavahetusel läheb paigalduseks...

Igaljuhul hoian teid tulemusega kursis...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#20

Traadiga võrreldes on lint küll hästi näha, kuid paraku on voolu juhtivat osa üsna vähe üldlaiusest. On täitsa võimalik linti puudutada nii, et voolu ei saagi. Ning koera karvad näikse ka lindi traadiribad kenasti nahast eemal hoidvat - igatahes lindist ei ole meie koerad voolu saanud, kuid traadist on alati nätaka saanud.

Kui linti osta, siis seda kitsamat, 8 traadiga varianti. Vasktraadiga lint peab venitamisele paremini vastu, ainult terastraadist lindis kipub korduvate venitamiste järel ühendus katkema hakkama...

Samas ei pea elektritara ühtegi looma, kes tõesti tahab läbi minna. Aga hirmubarjäär on uskumatult tõhus tara, kui selle asukoht lõpuks kohale jõuab. Meil on üks mära, kes mäletab veel aastetaguseid aiapiire ja mõnest kohast läheb edasi vaid väga ettevaatlikult.Big Grin

v6sa@25 aastat erinevate loomade elektritarastamist...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne