Tulevikutransport
#1

Seoses foorumis viimasel ajal käsitletud kuumade teemadega elektriautodest, kütuse lisandina või lausa selle asemel vee kasutamisest on jutt kiskunud tulevikutranspordi peale. Võtsin siis omale julguse teha selleks eraldi teema.
Siia teemasse võiks postitada põnevaid leide sellest vallast, velomobiilist magnetpadjal hõljuvate rongideni ja muidugi ka oma arvamust avaldada.
Väikelinnadesse ja linna lähiümbrusesse sobiks minu arvates velomobiil või siis pigem selline elektrilise abimootoriga hübriid. Kergliiklusteid on viimasel ajal tasapisi tegema hakatud. Üksinda tööle-koju-poodi sõites pole vaja poolteist tonni rauda kaasa lohistada. Lisaiste pikemaks venitatud keres lubaks taha paigutada lapse või suure poekoti. Teoreetiliselt saaks sellist sõidukit laiendada-vähendada hõlpsasti lisatavate ning äravõetavate moodulite abil. Pakaselistel talvekuudel tekivad muidugi probleemid... aga suurema osa aastast peaks lühemat otsa kannatama sõita küll.
Mõned videod:
Natuke nõmeda välimusega ja meie kliima jaoks liiga lahtine sõiduk, aga põhimõte pole halb! http://www.youtube.com/watch?v=cAcy7EVRpXc

Sellise maanteemürsuga lendaks küll! Kole kitsas ainult teine, ümber minna või puusse panna väga ei tahaks. http://www.youtube.com/watch?v=ClASxQ25Za0&feature=rellist&playnext=1&list=PL9416E9F23DBE8CC2

Selline kiirus kergliiklusteel teeb aga murelikuks. Seal sõidavad ka väikesed lapsed oma jalgratastega ja kärutatakse tittesid. http://www.youtube.com/watch?v=fXIAu2b_rHw

Sellisest "kaunast" ei näe kuigi hästi välja. http://www.youtube.com/watch?v=cbqhiuCHIa0

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#2

http://litmotors.com/c-1/
See masin sobib siia teemasse hästi! Hoiab ennast püsti güroskoopide abil.
http://www.youtube.com/watch?v=O1aAmWim838

Teine, omamoodi masin, mida on võimalik juba ka osta: http://solowheel.com/
Vasta
#3

üherattaline isetasakaalustuv elektriline mopeed

http://www.youtube.com/watch?v=0wTfQiGFAKE
Vasta
#4

Siia sobiks vist kas selline...

http://forte.delfi.ee/news/auto/hiigelbu...d=65220192
Vasta
#5

Tsitaat:"Tehnika areng on nii kiire, et 10-20 aasta pärast on kindlasti juba uued tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad ühendust pidada absoluutselt teistel alustel," kommenteeris ta Saaremaa ja mandri vahele püsiühenduse loomist ning tõi näite: lähed ühest pistikust sisse ja teisest välja.
sellise transpordiliigi tõi juba minu aastat tagasi välja Vjatšeslav Leedo.
Link
Pilte kahjuks ei ole.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#6

[Pilt: Back-to-the-Future-Hoverboard.jpg] [Pilt: back-to-the-future-delorean.jpg]

3 aasta pärast siis Big Grin
Vasta
#7

Pagan, ma ei usaldaks neid üherattalisi väga. Kõik võib ju rahulikul sõidul kena olla, aga kas güroskoop suudab kaadervärki püsti hoida, kui 100+ kg kaaluv kodanik äkkpidurduse teeb? Kardan, et läheb kärsaga asfaldi kündmiseks... Sellise monoratta või akurula ainsat eelist transpordivahendina näen selles, et seda saab ühistranspordivahendisse kaasa võtta. Lähed peatuses välja, astud oma mikroliikurile ja sõidad mõne puuduva km sihtkohani. Nende lahtiste asjade üks suuri puudusi on vihma ning tuulevarju puudumine. Ega nad vist veelombist läbi sõitmistki üle ela. Kokkupandav jalgratas on samuti ammu olemas - lihtne, töökindel ja odav. Nii et need vidinad ei ole tõsiseltvõetavad sõiduvahendid, vaid rohkem noortele lustimiseks. Minu mõte liigub ikka seda rada, et vaja laps hommikul lasteaeda või kooli viia jne. No kuhu sa ta sellisel monorattal paned? Võtad selga?! Smile
Poes veel kannataks seljakotiga ära käia, aga kurat, jalgrattal on mul pakiraam olemas! Milleks ma siis seljas pean seda träni vedama? Parem panen jalgrattale elektrilise abimootori. Saab midagi vedada kah.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#8

Tsitaat:Selline kiirus kergliiklusteel teeb aga murelikuks. Seal sõidavad ka väikesed lapsed oma jalgratastega ja kärutatakse tittesid. http://www.youtube.com/watch?v=fXIAu2b_rHw
Soomes kihutavad koolilapsed oma atv-de ja mopeedidega samamoodi kõnniteedel. Selle põhjus vist vastavate lubade puudumine nagu ma aru saan.
Vasta
#9

(06-11-2012, 18:57 PM)Basilio Kirjutas:  Pagan, ma ei usaldaks neid üherattalisi väga. Kõik võib ju rahulikul sõidul kena olla, aga kas güroskoop suudab kaadervärki püsti hoida, kui 100+ kg kaaluv kodanik äkkpidurduse teeb? Kardan, et läheb kärsaga asfaldi kündmiseks... Sellise monoratta või akurula ainsat eelist transpordivahendina näen selles, et seda saab ühistranspordivahendisse kaasa võtta. Lähed peatuses välja, astud oma mikroliikurile ja sõidad mõne puuduva km sihtkohani. Nende lahtiste asjade üks suuri puudusi on vihma ning tuulevarju puudumine. Ega nad vist veelombist läbi sõitmistki üle ela. Kokkupandav jalgratas on samuti ammu olemas - lihtne, töökindel ja odav. Nii et need vidinad ei ole tõsiseltvõetavad sõiduvahendid, vaid rohkem noortele lustimiseks. Minu mõte liigub ikka seda rada, et vaja laps hommikul lasteaeda või kooli viia jne. No kuhu sa ta sellisel monorattal paned? Võtad selga?! Smile

Sa pole vist päris täpselt tasakaaluliikuri (Segway) tööpõhimõttest aru saanud? Erinevalt güroskoopi kasutavast mootorrattast, mis ma ühes postis välja tõin ja mida tõesti güroskoobid püsti hoiavad, kasutatakse tasakaaluliikuris güroskoopi ainult 'positsiooni' määramiseks. Selle, kui kiiresti Sa pidama saad määrab just kasutaja, kes oma keharaskusega vastu kallutab. Güroskoop tuvastab seejärel, kuhu poole masin 'kukkuma' hakkab ning kiirendab või pidurdab mootorit, et kukkumist ei juhtuks. Ohtlikuks muutub asi siis, kui rehvi ja maapinna vaheline pidamine jääb alla vajaminevale kiirendusele/pidurdamisele. Ehk siis äkkpidurdust tehes on märksa suurem tõenäosus seljale lennata kui hooga üle lenksu.
Vasta
#10

(06-11-2012, 19:09 PM)moto-onu Kirjutas:  
Tsitaat:Selline kiirus kergliiklusteel teeb aga murelikuks. Seal sõidavad ka väikesed lapsed oma jalgratastega ja kärutatakse tittesid. http://www.youtube.com/watch?v=fXIAu2b_rHw
Soomes kihutavad koolilapsed oma atv-de ja mopeedidega samamoodi kõnniteedel. Selle põhjus vist vastavate lubade puudumine nagu ma aru saan.
Soomes ei sõideta sisepõlemismootoritega kõnniteedel. Seda saab teha ainult lubatud kohtades, mida on umbes 10% kõikidest kergliiklusteedest. Igatsugused mopeedid, "mopoautod" ja muud liikurid sõidavad tavateedel. Load on nendepuhul nõutavad.
Vasta
#11

alati võib ju lennata. pean silmas täitsa ise lendamist, ilma mingite tehniliste abivahenditeta. harrastasin seda nooremana sageli, viimasel ajal üha harvem.
ja kui miskit raskemat vaja endaga kaasa vedada, siis selle puhuks on mul antigravitatsioonimootor leiutatud.
või kui ilusti maad mööda liikuda vaja, siis on mul elektrisõidukite jaoks välja mõeldud suure mobla mõõtu aku, millega näituseks elektriauto sõidab mitmeid tuhandeid verstasid.
liikumisvahendeid on teisigi kasutusel, a siia teemasse need kõikse paremini ei passi.

kahju, et kõik need asjad ainult unes kasutatavad on, aga tegelen aktiivselt asjade ärkveloleku aega siirdamisega.
Vasta
#12

Minu nägemus tulevikutranspordist... Cool

   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#13

Segwayga tõesti eriti tuttav ei ole. Olen ainult eemalt näinud.
Sõbra isal oli kunagi hull idee ühekohalisest linnasõidukist, mis oleks varustatud massiivse hoorattaga. Point oli selles, et sõidukile on võimsat mootorit vaja eeskätt lühiajaliseks kiirendamiseks. Linnakiirusega sõites tiksub see suur ning janune mootor pea tühja. Pidurdades aga läheb kogu liikumisenergia soojusena klotsidelt-ketastelt vareste lennuruumi soojendama.
Tema idee oli kasutada üsna pisikest mootorit(a la võrr), mis enne starti ajab hooratta tasapisi pöördesse. Kiirendamisel võetakse suurem osa "laksu" hoorattalt ja pidurdamisel antakse vähemalt osaliselt tagasi. Selline sõiduk sobiks siis suurlinna, kus on palju fooride taga tõmblemist.
Idee pole ju paha, aga tehniliselt veits keeruline teostada. Suurte ja väga varieeruvate pööretega hoorattalt ülekande tekitamine ntx. Elektriline tuleks ehk kõne alla. Ja kui hoorattal mingitel x pööretel laagrid puruks jooksevad ning see oma pesast ajama paneb... Rolleyes Nojah, mõtlemist on.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#14

(06-11-2012, 22:18 PM)Basilio Kirjutas:  Segwayga tõesti eriti tuttav ei ole. Olen ainult eemalt näinud.
Sõbra isal oli kunagi hull idee ühekohalisest linnasõidukist, mis oleks varustatud [undefined=undefined]massiivse hoorattaga[/undefined]...
Eks neid hoorattaid ole ennegi kaalutletud, aga asjaga käib kaasa suur AGA...
Iga hooratas, erti veel kiiresti pöörlev on vägagi hea güroskoop, ehk säilitab jäigalt oma asendit ilmaruumi suhtes.
Sattusin kunagi lugema katsetustest 90-tel. Põhiprobleem oligi juhitavuses, sõiduk tegi harjumatuid liigutusi ja kiired suuna/kiiruse muutused võis unustada. Artiklis mainiti ka probleeme jõuülekandega, hoorattale sobivad pöörded (vaakumis, magnetlaagritel) ei sobitunud mehhaaniliste ülekannetega, katsetati elektrilist, generaator-mootorit.
Endalegi uskumatult ei olnud hooratta mass nii oluline, kuivõrd läbimõõt ja pöörlemise kiirus.


Vasta
#15

Mnjah, selle peale ma isegi ei mõelnud, et selline sõiduk hakkaks vägagi kummaliselt käituma. Teoreetiliselt peaks vertikaalse võlliga hoorattaga kerge sõiduk tegema sellise triki, et ntx estakaadile sõidaks ta tagarattad õhus, maha sõites jälle esimesed, kuna püüab säilitada oma horisontaalasendit mitte ainult külg, vaid ka pikisuunas. See eest ei teeks niisugune sõiduk teelt välja sõites kunagi kukerpalle! Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#16

(06-11-2012, 19:31 PM)Külahull Kirjutas:  
(06-11-2012, 19:09 PM)moto-onu Kirjutas:  
Tsitaat:Selline kiirus kergliiklusteel teeb aga murelikuks. Seal sõidavad ka väikesed lapsed oma jalgratastega ja kärutatakse tittesid. http://www.youtube.com/watch?v=fXIAu2b_rHw
Soomes kihutavad koolilapsed oma atv-de ja mopeedidega samamoodi kõnniteedel. Selle põhjus vist vastavate lubade puudumine nagu ma aru saan.
Soomes ei sõideta sisepõlemismootoritega kõnniteedel. Seda saab teha ainult lubatud kohtades, mida on umbes 10% kõikidest kergliiklusteedest. Igatsugused mopeedid, "mopoautod" ja muud liikurid sõidavad tavateedel. Load on nendepuhul nõutavad.
Hommikul oli küll vaatepilt selline et hunnik ranitsaid läheb mööda kõnniteid ja just sisepõlemismootorite abiga. Aga kui sa nii ütled siis järelikult on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Suurem osa mopeede sõitis muidugi jah ikka autoteedel.
Vasta
#17

(07-11-2012, 01:03 AM)Basilio Kirjutas:  Mnjah, selle peale ma isegi ei mõelnud, et selline sõiduk hakkaks vägagi kummaliselt käituma. Teoreetiliselt peaks vertikaalse võlliga hoorattaga kerge sõiduk tegema sellise triki, et ntx estakaadile sõidaks ta tagarattad õhus, maha sõites jälle esimesed, kuna püüab säilitada oma horisontaalasendit mitte ainult külg, vaid ka pikisuunas. See eest ei teeks niisugune sõiduk teelt välja sõites kunagi kukerpalle! Smile
Arvestamata jäi nn güroskoopilise momendi mõju...seega masin püüaks külge kergitada.

Tervitab Veteran.
Vasta
#18

(07-11-2012, 07:55 AM)moto-onu Kirjutas:  
(06-11-2012, 19:31 PM)Külahull Kirjutas:  
(06-11-2012, 19:09 PM)moto-onu Kirjutas:  
Tsitaat:Selline kiirus kergliiklusteel teeb aga murelikuks. Seal sõidavad ka väikesed lapsed oma jalgratastega ja kärutatakse tittesid. http://www.youtube.com/watch?v=fXIAu2b_rHw
Soomes kihutavad koolilapsed oma atv-de ja mopeedidega samamoodi kõnniteedel. Selle põhjus vist vastavate lubade puudumine nagu ma aru saan.
Soomes ei sõideta sisepõlemismootoritega kõnniteedel. Seda saab teha ainult lubatud kohtades, mida on umbes 10% kõikidest kergliiklusteedest. Igatsugused mopeedid, "mopoautod" ja muud liikurid sõidavad tavateedel. Load on nendepuhul nõutavad.
Hommikul oli küll vaatepilt selline et hunnik ranitsaid läheb mööda kõnniteid ja just sisepõlemismootorite abiga. Aga kui sa nii ütled siis järelikult on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Suurem osa mopeede sõitis muidugi jah ikka autoteedel.

Kui on kõnnitee ja selle all lisatahvel " Sallittu mopoille " siis võib sellistega seal kulgeda. Ülejäänud kohtades pole ise küll mingit massilist rikkumist kindlasti märganud, kuid kindlasti võib esineda üksikjuhtumeid.
Vasta
#19

Skeem „toetuda neljale“ on domineeriv ja iidvana. Teine tugev haru on „kahel“, aga ajalugu on lühem, groteskne on, et selle on omaks võtnud keskmisest pisut kõrgemal ja pisut madalamal tasemel olijad. Samuti on igivana idee, et „miks mööda maad, kui võiks läbi õhu“, kuid ka selle on omad piirangud. Erandite katsetajad on alati olnud ja paljud pole neist päriselt välja surnud.

Muide, see eelmine lõik sobib kirjeldama nii loomariigi evolutsiooni kui inimese leiutatud liiklusvahendeid. Nii et rataste arvu suhtes saime vist kokkuleppele Smile
Sada aastat on edasiviivaks jõuks olnud sisepõlemismootor, kohtades kus peab olema vaikne ja ei tohi haiseda on alternatiiviks elekrikas. Viimase kohta arvas keegi prantslane Verne juba 1870, et see saab valitsevaks, kui lahendatakse varude kaasavedamise küsimus - teie olete täna samal seisukohal ja sarnaselt usute ka, et „läheb veel paarkümmend aastat, viimasel ajal on teadus teinud suuri edusamme ülipisikese ülisuure mahtuvusega aku loomisel“ Cool
Fossiilsete kütuste kohe-kohe lõppemisest on kolmandik sajandit aktiivselt pasundatud. Tootjad riigid ja kompaniid arutavad regulaarselt, kui suur on optimaalne ammutatav kogus, et börsihind püsiks maksimaalne. Võib-olla see ongi jumala poolt määratud missioon inimkonnale: vabastada miljoneid aastaid vangis püsinud energia, et teha ruumi millelegi paremale Rolleyes
Vasta
#20

Kui rataste arvu üle arutleda, siis saab ka ju päris ilma. Magnetpadjal sõitev rong ei ole enam ulme vaid igapäevaselt toimetav asi. Tõsi küll, mitte meil.
Üks väljapakutud lahendus on olnud ka mööda kõrghoonete seinu ja katuseid kulgev hõljuksõidukeid kandev tarind. Juhtrööbas ei pea tingimata olema rongi all või kohal, vaid ka küljel. See oli nüüd küll ühistranspordi pihta käiv jutt.
Filmis "Viies element" http://www.youtube.com/watch?v=IJhlD6q71YA nähtav õhuautode sigin-sagin jääb aga veel kaugele tulevikku.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne