#1

ubbe reklaamis kuskil, et puhastab mingi spets keemiaga mida iganes. no päriselus on jutt seebikivist. meil ka selles vallas mõtted juba pikka aega liikunud. seebikivi on teoorias hea. võtab vana värvi ja rooste ja õlid ja ... raua pealt lihtsalt maha.
aga küsimusi on hulgim ja vastuseid ei taipa kuskilt otsida. seepärast siis teema foorumisse, et äkki keegi on rohkem kursis.
esiteks seebikivist endast. müüakse kõige kangemana 50 protsendilist lahust. kas see on piisavalt kange või jääb lahjaks või suisa liiga rammus?
vene ajal kasutati rasvatustamiseks vaid 2-3 prossast lahust. ja vaja oli ka mälu järgi vist mingi 70 kraadi temperatuuri. värvile ja roostele ei teinud see lahja lurr midagi. milline võiks olla kangemate lahuste temperatuurivajadus? kuidas valmis lahus aja ja tehtava töö jooksul lahjeneb?
teiseks järeltöötlus. loogiline on arvata, et peale puhastamist on vaja detail kuidagi passiveerida. on selleks mingid spetsvahendid või paljas vesi või ...? mida pihta hakata pruugitud lahuse ja pesuveega? neid ju ka vaja kuidagi käidelda.
kolmandaks seadusandlus. ei oska mina leida miskit sel teemal. aga võiks arvata, et mingid regulatsioonid kindlasti olemas on sel teemal.
ja viimaseks kuigi ilmselt kõige tähtsamaks teemaks on ohutustehnika.

kellel mingit infi või teadmisi või kogemusi on, paluks lahkeste jagada. saame kõik targemaks.
Vasta
#2

Niipalju oskan öelda, et seebikivi saab poest ka tahke graanulina.
Kasutan seda kanalisatsiooni puhastamiseks. Putkimies poes on sisuliselt graanuli vesilahus, ainult ilusas pudelis ja hind on teine.

Ubbe kasutab teistsugust kraami. Võimalik, et sisaldab ka seebikivi, aga mitte ainult. Ubbe ei osanud ka koostist öelda, või ei tahtnud... ei tea.

Kuna Putkimies läheb otse kanalisatsiooni, siis... pole vist probleemi.

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#3

Ohutustehnika poolepealt siis nii,et mis ei kõlba suhu pista,see on mürgine....Big Grin
Vasta
#4

Raud alustega ei reageeri, seega pole passiveerimine eriline teema. Alumiinium, tsink, vask jms. aga reageerivad, seega on parem leelist nendega kokkupuutesse mitte lasta. Värvisid ja muud orgaanilist lahustab seebikivi hästi, plastide korral peab igat eraldi katsetama. Kontsentratsioon on mida väiksem, seda parem, ehk valida vähim mis töötab normaalselt.

Do'nt panic
Vasta
#5

No puhas seebikivi ei puhasta essugi, ikka lahusesse vool sisse ja siis hakkab sodi välja keema - asja nimi elektrolüüs. Muide, värvi reaalelus ei eemalda, ikka rooste teemaks, sh ka värv roostetatud pinnal. Vooluallikaks on meil keevitustrafo ja seebikivi ostame pulbrina suurte kottidena, firma nimi ist oli Keemiakaubandus vms. Asja kalleim osa on vanni ehitus ja oluline ka voolukulu ning aeg.
Vasta
#6

väljaspool foorumipostitust on laekunud info, et värvi võtab maha 8 protsindiline vesilahus ja temperatuuril 80 kraadi. ja ei mingit elektrolüüsi. loodetavasti õnnestub samast allikast muud infi ka saada.
paistab, et eri asjade maha saamiseks on eri kangusega lahused ja eri temperatuurid.
Vasta
#7

Seebikivi on üks hea ja asendamatu aine seebi keetmise retseptis. Nõuka ajal kasutasin seebikivi siiditrüki matriitside puhastamisel. Pesti sooja veega. Tulemus oli hea. "Mehise" (oli selline vabrik Hobujaama tn.) galvaanikas sai puhastada vanast värvist seebikivi lahuses Ziguli velgi ja kaitsev galvaaniline tina kiht enne värvimist peale kanda. Sellest idee saanud üks vanatehnika harrastaja lasi kogu 98cc Triumph mootorjalgratta raami, esihargi ja porilauad seebikivis puhtaks teha. Restaureerimine õnnestus. Kena sõiduriist oli...
Probleemid algasid vist 3-4 kuu pärast. Kõigist ühenduskohtadest, toppeltpindade vahelt ja uuretest hakkas välja pressima valget sodi. Värv hakkas neis kohtades narmendama. Seebikivi ilmselt toimis tasapisi edasi. Ei olnud enam kena sõiduriist...
Vasta
#8

Kodanik heikson tegi kunagi loomkatseid torusiili ja karbussiga. Puhastas koik ära isegi karbussi ei jäänud eriti alles.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26258&page=2
Vasta
#9

Seebikivi lahusega ja kuuma veega puhastati minuarust Viljandi koondises traktori detaile enne kap remonti. Oli vist mingid katlad,aeti vesi keema ja pihustati siis kuuma veega kõik üle. Keegi Viljandi inimene võiks sellest täpsemalt pajatada,sest ise sattusin koolipoisina sinna mõned korrad ainult. Ja ei tea kahjuks sellest asjast täpsemalt rääkida.
Vasta
#10

Kadrina EPT-s puhastati traktorite T-150 plekkdetaile (kabiinid,porilauad, kapotid) seebikivis. Seebikivi asus suures vannis ja seda kuumutati auruga. Plekkdetailid asusid suures korvis ja see uputati seebikivi vanni. Pärast paaritunnist leotamist lasti korv kõrvalasuvasse veevanni. Värvi võttis igatahes väga hästi maha. Ükskord suvel puhkuste ajal kui seebikivi vanni ei kuumutatud, lasi üks luksepp värvimiskambri väljatõmbeventilaatori alumiiniumtiiviku traadi otsas sinna sisse, et seda värvikihist puhastada. Talle tuli teine töö peale ja alles 4-5 päeva pärast läks tiivikut välja tõstma. Üllatus oli suur kui traadi otsas oli ainult südamik. Ülejäänud oli kõik ära lahustunud, raudsüdamik jäi alles.
Vasta
#11

Tartu Autoremondi tehases puhastati autoraame samal tehnoloogial, samuti eemaldati vanadelt siduriketastelt alumiiniumneete, tegi puhta töö küll.
Vasta
#12

Seda ujutusvahendit Viljandi EPT`s nimetati Labomiid, kuum lahus haises vastikult. Jõupaberist kotid olid, nagu kaustilise sooda jaokski. Päris seebikivi oli karbiiditünnidega sama mõõtu plekkpotsikus, tema kättesaamine näiteks katlapesuks oli suurem ooper, vaevalt teda üksi mujal kasutati. Ohtlik. Tilgagi käelesattumisel sõi naha kohe hellaks-kipitavaks, nagu oleks päeva kinnasteta müüri ladunud. Mäletan, sõjaväes mehaanikuna lasin pilusilmal Zil 164 rokase jahutussüsteemi seebkivi nõrga lahusega täita. Ju ta ei saanud aru , et 10 minuti pärast lase välja ja pese veega ka läbi(vesiklaasi sekka panna polnud). Tund hiljem tuli õnnetult- seisma jäi. Al plokikaanes algasid nagu õunaussi käigud veekanalitest põlemiskambrini...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne