Välismaised tööriistad NLiidus
#1
Photo 

Seoses kõrgendatud huviga käsitrellide vastu, satub minu vaatevälja vahest ka mõni välismaine käsitrell, mis oma elupäevad on siinmail veetnud. Ja juba kolmandal, selgelt USA päritolu tööriistal, puudub igasugunegi markeering. Ja mitte lihtsalt ei puudu vaid detail, kus see peaks olema, on asendatud. Kõneks olevatel trellidel on see vända vars ehk siis see metallist osa kus küljes on vända käepide. Esimesel korral arvasin, et küllap läks katki või jäi kaduma ja tubli meistrimees tegi ise uue. Teisel samat olukorda nähes ei osanud samuti paremat arvata. Kuid nüüd ka kolmanda trelli puhul tundus asi juba imelik. Selline asi ju ei saa minna katki kui näiteks puust detailid on terved. Miks peab selle ise uue tegema? Kas siin ei või olla midagi sellist, et sõjajärgsetel aastatel ei olnud kasulik omada mingit USA kirjadega asja? Või sattusid need siia lend-lease tehnikaga ja ärksamad kodanikud erastasid need sealt ning kindluse mõttes eemaldasid markeeringud?
Kuidas sa ikka lähed kolhoosi asutama varastatud ameerika tööriist kaasas?
Kas on keegi midagi sellist ka kuskil mujal märganud või kuulnud? Või on tegu minu paranoiaga? Igatahes mind hakkab see olukord juba pisut häirima. Hakka või hobi vahetama...

Paar illustreerivat pilti ka.

[Pilt: d782f.jpg]

[Pilt: f4d1a714ba5a4b32b44a6df.png]
Vasta
#2

Nii palju kui ma olen näinud siis tundub,et USAs toodetud tööriistu liikus ENSVs ikka üsna palju. Olen näinud võtmeid, õlikannusid, vaate, isegi sellist käsitrelli, mille foto teemaalgataja postitas.
Nende siia sattumiseks on mul mitu versiooni:
A. Ennesõda siia toodus sõidukitega kaasa tulnud tööriistad,mis hakkasid n.ö mööda riiki rändama Rolleyes peale sõjalõppu.
B. Tuli ilmselt neid siia ka Nõukogude armees kasutatud Harleyde, Studebakerite, Williste ja muu USA päritolu tehnikaga.


Vasta
#3

Enamasti muigugi, lend-lease.

Arvestage juba sellega, et iga Lend-Lease raames NLiidu tulnud sõidukiga tuli terve pikk nimekiri tööristadest, kümned punktid.
Sõiduvahendeid tuli NLiidu umbes 500 000.
Lisaks sellele, umbes 40 000 sõidukeid või sõidukite CKD-komplekte ostis NLiit USAst enne sõda.

Lennukitest, soomukitest jne rääkimata.

Lisaks sellele, kõik muu - pinkide ja seadmete hooldustööristad, vedurid, rindetöökojad, laevad, lennukid, ja muidugi sajad ning sajad tervikuna tarnitud tehased ning palju palju muud.
Ilmselt, olid ka otsesed tööristade tarned.

Muide, üsna paljud NLiidu tööristade disainid, nagu näiteks arhetüüpiline nõukogude elektrodrell või "direktoritelefon" on tegelikult konkreetsete USA toodete koopia.

[Pilt: 220px-Soviet_drill.jpg&sa=X&ei=v1u6UPOPI...ykSldqc6Yg]

[Pilt: we302.jpg&sa=X&ei=SVy6UMHBEMSK4AT12IAY&v...vMkSVAGexQ]

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

Mu kadunud vanaisal oli palju rariteetseid tööriistu, nende hulgast mäletan isekeeravat kruvikeerajat kirjaga "Made in USA 1938"

Kahjuks arvasid varganäod, et neil on garaazi inventari rohkem vaja ja nii need asjad kõik ära läksid Sad

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#5

See Copy paste niisama lihtsalt ei toiminud. Kui Stalini aegsed asjad(mis nad ka poleks) on küll igasugu saksa ja ameerika asjade, peaaegu 1:1 analoogid. Siis hilisemas toodangus juba enam sellist varianti nii lihtsalt kasutada ei saanud(kuigi tehti ikka), põhjus selles,et igasugu patentide puhul kehtisid ka siis kokkulepped(rahvusvahelised). Reeglina said vanu patente kasutada teised,kui nende kasutusõigused ära ostsid ja patendi omanikul (suurkorporatsioonil) polnud nende vastu enam huvi,sest oma kasulikkuse olid nad ära teeninud. Oli olemas ka mingid kokkulepped patentide kasutamise osas Nõukogude liidu ja Ameerika ühendriikide vahel. Aga pole mina seda lepingut siiani suutnud leida, ehk kusagil Ameerika kongressi rahvus arhiivis olemas. Aga no, kes siin riigis elavatest sinna füüsiliselt ligi pääsebRolleyes


Vasta
#6

Vanaisa käis suures isamaa sõjas.Nemad ajasid sakslased Sõrve tipuni välja.Saksalne jättis lahkudes enamus tehnikat kiirustades maha.Kuna vanaisal olid autojuhiload(kolonnis sõidu õigusega) siis pidi ta neid masinaid ära tooma.Algul olid masinad komplektsed.Hilisemate reisidel oli ainult frakid järgi,kogenud juhid olid alati ka"varuosi"lisaks võtnud.Sellised"kogenud juhid"tegutsesid alati ja nad oskasid head tööriista hinnata.

NLiidus väga neid patente ei kiputud ostma jah,tegid asju veidi ringi et ei peaks trahve ka tasuma.

Analoogne NL aegne elektritrell oli mu vanaisal olemas,uhkes vineer kastis koos vajalike lisa tarvikutega.Kuid minu käes ei kestnud kaua,pirka peal oli märge 5/6min.Nimelt:5minutit tööd ja 6minutit puhkust,seda sain juhendist teada kui olin trelli läbi põletanud.
Vasta
#7

(02-12-2012, 02:32 AM)genn Kirjutas:  Analoogne NL aegne elektritrell oli mu vanaisal olemas,uhkes vineer kastis koos vajalike lisa tarvikutega.Kuid minu käes ei kestnud kaua,pirka peal oli märge 5/6min.Nimelt:5minutit tööd ja 6minutit puhkust,seda sain juhendist teada kui olin trelli läbi põletanud.
mul on kah riiulil seismas, kasutada ei saa, lärmab nagu 8-sil.diisel 3000pöörde peal Big Grin. Ega ma eriti kipu ka.


Vasta
#8

(01-12-2012, 23:04 PM)MAZ Kirjutas:  See Copy paste niisama lihtsalt ei toiminud. Kui Stalini aegsed asjad(mis nad ka poleks) on küll igasugu saksa ja ameerika asjade, peaaegu 1:1 analoogid. Siis hilisemas toodangus juba enam sellist varianti nii lihtsalt kasutada ei saanud(kuigi tehti ikka), põhjus selles,et igasugu patentide puhul kehtisid ka siis kokkulepped(rahvusvahelised). Reeglina said vanu patente kasutada teised,kui nende kasutusõigused ära ostsid ja patendi omanikul (suurkorporatsioonil) polnud nende vastu enam huvi,sest oma kasulikkuse olid nad ära teeninud. Oli olemas ka mingid kokkulepped patentide kasutamise osas Nõukogude liidu ja Ameerika ühendriikide vahel. Aga pole mina seda lepingut siiani suutnud leida, ehk kusagil Ameerika kongressi rahvus arhiivis olemas. Aga no, kes siin riigis elavatest sinna füüsiliselt ligi pääsebRolleyes

Pigem, hiljem puudus kopeerimises nii otsene võimalus. Nõukogude Liidu "esimeste viisaastatakute" ning lend-leasi ja reparatsioonidega ülesehitatud tootmisvõimalused jäid kaasaegsest lääne tehnoloogiast maha. Probleem ju ei ole konstruktsioonis, neid saab osta, saab varastada, saab lõpuks ise teha. Probleem on tootmises.

Sa ei saa midagi kopeerida kui ise ei ole tasemel. Keegi ei saa kopeerida olümpia medalisti võidusõitu kui ise ei ole vormis...

Samas, toimus ka patentide ostmine, ka koos seadmetega. Väga hea raamat on olemas vene keeles VAZide loomisest, kuidas osteti patendid 2105-06-07-08-09 Ladade jaoks, samuti on teada KAMAZi ehitamise lugu jne...

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#9

asjahuvilistele võin pakkuda ida-saksa rehvi tasakaalustus pinki, ja tsehhoslovakkia rehvimontaazipinki, aastas ca 1984, mõlemad töökorras ja olnud koguaeg ühe omaniku käes, tasakaalustus omal isegi vist kasutusjuhend olemas, mingi raha tahan ka saada
Vasta
#10

lennuki kell Jaeger. MIG-15 hävitaja pealt. Made in Switzerland.

[Pilt: post-602-1284643651.jpg]


Selle taustal minule kuidagi raske uskuda, et keegi kraabis maha ingliskeelsed tähistused drelli kangi pealt maha.Big Grin

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#11

See trelli numbri ja tootja maha käijamine ning muude numbrite,dekaalide ära kaotamine on rahvas säilinud paranoia Stalini ajast. Kas kedagi välismaise või siis "fašhisti" tööriista pärast ka karistati,see on pigem küsimus ajaloolastele.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne