Energiakulu?
#1

Pole küll otseselt siia foorumisse suunitletud teema, kuid selliseid siin palju ja vaba teema ka. Seda enam, et see puudutab meid kõiki Smile

Kas keegi jagab midagi energiakulust jne,. või kellelgi umbes samade mõõtudega majapidamine.

Köetav pind ca 150 ruutu,kaminküte, põrandaküte elektriline ca 10 ruutu.

Iga kuu elektrikulu ca 1000 kWh, kas seda hullumeelset palju pole????


Edit: teisel korrusel 5 el.radikat millest 1 on sees ja teised lülituvad sisse automaatselt ainult suure külmaga, radikate võimsust pean veel täpsustama.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#2

Vat see edit muudab asja arusaadavaks.

Pane radikatele voolumõõtja vahele ja saad teada, palju nad praegu ära napsivad.

Megavatt nahka panna on eramajas käkiteguToungue Kui kasutusharjumused vastavad (kuumad vannid kaks korda päevas, pidev elektripliidil teevee keetmine, kõik lambid põlevad 24/7, auto käöeb õues jne), siis koguneb aja peale kenake kogus...
Vasta
#3

Taavi, pole sellist laristamist nuhh nagu....

Ikka tuled maha, saun korra nädalas, dushi all ikka jah iga päev.

Teevee jaoks veekeetja ja mitte palju just ei kasutata.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#4

Tere
Toon siin oma majade näite ka võrdluseks.
Nr 1 150m2,esimesel korrusel ahi+pliit,saunaosas 35m2 põrandakütet, 200L boiler.teisel korrusel 2x1500w radikat.
2 inimest

Nr 2 60m2 ,pliit soojomüüriga+2x1000w radikat +8m2 põrandakütet+80L boiler . 2 inimest

lisaks siis garaazi valgus + välisvalgusestus + elektriajamiga väravad

Kukku kulus eelmine kuu kahe maja peale 1882kwh.
Vasta
#5

Palju muidugi. Aga maksma pead mugavuse eest, et pole tarvis jamada ahjudekütmisega, puudetegemisega, keskküttekatlaga. Vooluröövel on veel vana, hõreda pumbaga külmik, väiksemahuline el. boiler, igasugu puldiga lülitatavad seadmed jne kogunebki summa.
Vasta
#6

Väike arvutus.
1000/30=33,3 kw/h päevas.
33,3/24=1,39 kw/h tunnis.
Elektriradika max võimsus on tavaliselt 2 kw,seega üksainus pidevalt töötav radikas suudab rohkem kulutada.
Vasta
#7

1000 kwh kuus on ka minu analoogses majas elektrikulu kahe inimese ning koeraga ning ei pea seda paljuks.

Mul on 120 m2 köetavat pinda puumajas, esimesel korrusel on kamin (õhkküte), õhksoojuspump 4 m2 põrandakütet esikus ning 2 kw elektriradikas. Lisaks pliit-ahi-mikro ja 200 l boiler.

teisel korrusel on 4 m2 pörandakütet vannitoas, ning 2 x 2 kw elektriradikad.

õhksoojuspump, boiler ja põrandakütted on koguaeg taga. Keskmiselt kütan ühe kaminatäie puid päevas (ebaefektiivne, salvestust ei ole) ning vajadusel (vastavalt välistemperatuurile) lükkan taha ka elektriradikaid. Novembri kulu oli 800 kwh, kuid elektriradikaid ei olnud pea üldse taga ja vahepeal ei olnud ka põrandakütet. Nüüd detsembris eeldan, et tuleb 1200 kwh, sest kütet läheb rohkem vaja.

kui veel õhksoojuspumpa ei olnud ning ainult elektriradikatega kütsin, siis maksimaalselt kulus 2010. a jaanuaris-veeburaris 2500 kwh/kuus

kui küte, siis õhksoojuspump on täiega for the win.

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#8

Big Grin

mis on teie auto kütusekulu ?
aga millise auto ?

ehk maja energiakulu on täpselt niipalju kui sa tarbid ja kui palju maja kulutab.

milline seinakonstruktsioon ja soojustus, lagi-katus ja selle soojustus,
milline temp. toas, mitu inimest milline elustiil, maja asukoht jne. jne.
millised algallikad energiale - elekter, küte, gaas, puit, millised vahendid nende kulutamiseks otse küte, soojuspump, gaasikatla erinevad tüübid, kerge kamin, korralik ahi jne. jne.

meil on kõrvuti 2 ridamajaboksi mõlemad maja keskel kütavad gaasi ja puiduga mõlemas ühesugune peremudel 4 inimest (2+2) ja kõik on päeval kodust eemal aga nt. on ühe pere el. arve kuus 30.- ja teisel 45.- s.t. võrdlus oleks nagu kohane ehk üks pindala, inimesed ja kasutusaeg, hoone on sama konstuktsiooni ja tingimustega ja ja ... aga näe elustiil toob märgatava vahe sisse (need arved ei sisalda otseselt el. küttele kuluvat energiat sest seda ei kasutata)
palju teed süüa ja millist toitu (ahjus, pliidil, uunis) pesed/kuivatad/triigid pesu millal ja kuidas, valgustus, saun (tihti või pikalt) jne.jne.

AGA - tahad teada mis toimub tegelikult - kasuta väikeseid teisaldatavaid energiakulu arvesteid.
Vasta
#9

Tegelikult tahtsin teada kas see normaalne või mitte, endal otsesed kogemused puudusid. Infot ikka kogunenud ja tundub, et suht ok kulu see.

Toon näite maakodust, aastaringne elamine: 2 inimest, 6 tuba, ruute peas ei pauguta. Ahiküte, tarbijad pidevad külmik ja kirst, muu jooksvalt vastavalt vajadusele. Kulu 180 kWh ühes kuus, vahe ikka pehmelt öeldes hoomatav.

Räägitakse, et katlakivi boileris kõva laristaja. Sellega seal probleemid olemas (kuigi filtrid vahel) ja ma suht kindel, et boileris see pahandus vohab. kas ja kuidas seda puhastada saab, kui üldse?

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#10

elektriradikate asemele õhksoojuspump peaks säästma ca 40% elektrienergiat (üks pump asendab sisuliselt 3 radikat) ning kui kaminkütte asemele tekitada korralik kahetonnine salvestav ahi, peaks nende kahe koostöös küttekulu saama väga väga pisikeseks sõltuvalt muidugi sellest, mis hinnaga puit kätte tuleb. Ja sõltub muidugi ruumide asetusest ja võibolla on vajalik natuke õhukanaleid ja "sundõhuliigutamist"...

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#11

(06-12-2012, 15:47 PM)Maamees Kirjutas:  Tegelikult tahtsin teada kas see normaalne või mitte, endal otsesed kogemused puudusid. Infot ikka kogunenud ja tundub, et suht ok kulu see.

Toon näite maakodust, aastaringne elamine: 2 inimest, 6 tuba, ruute peas ei pauguta. Ahiküte, tarbijad pidevad külmik ja kirst, muu jooksvalt vastavalt vajadusele. Kulu 180 kWh ühes kuus, vahe ikka pehmelt öeldes hoomatav.

Räägitakse, et katlakivi boileris kõva laristaja. Sellega seal probleemid olemas (kuigi filtrid vahel) ja ma suht kindel, et boileris see pahandus vohab. kas ja kuidas seda puhastada saab, kui üldse?

kiirelt kohe ei mõista kuidas see katlakivi nüüd nii suur laristaja on aga ... jah aeglustab vee soojenemist ja seega ehk ka pikemalt kütab aga kogu energia siiski peaks lõpuks ju vette jõudma ?
Vasta
#12

Copy teisest foorumist:

Mul sama rehkendusega ca 18 000 kW/h aastas. Midagi ise lisaks ei küta ega keera, kõik tuleb elektrist. Kaminat saab, aga ei viitsi lisaks kütta.
Üsna tõsise röövli saab el.boilerist, kui sinna korralik kamakas katlakivi sisse on tekkinud. See suudab ööd ja päevad järjest ON olla, mul oli sellega tõsine "sääst" kord.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#13

(06-12-2012, 15:50 PM)usku Kirjutas:  elektriradikate asemele õhksoojuspump peaks säästma ca 40% elektrienergiat (üks pump asendab sisuliselt 3 radikat) ning kui kaminkütte asemele tekitada korralik kahetonnine salvestav ahi, peaks nende kahe koostöös küttekulu saama väga väga pisikeseks sõltuvalt muidugi sellest, mis hinnaga puit kätte tuleb. Ja sõltub muidugi ruumide asetusest ja võibolla on vajalik natuke õhukanaleid ja "sundõhuliigutamist"...

soojuspumpasid (õhk-õhk) on alates ~2kw kütevõimsusest kuni tavapäraselt ~10kw seega on seal ikka erinevus alates 1 ... mitu radikat Smile
aga üldiselt veel soojapumpadest
mis tavaliselt inimestel soojapumpadega valesti läheb on tihti seotud müüja agarusest ja ahnusest ning tellija teadmatusest
tihti määritakse pähe seade mille parameetreid "kergelt" üle paisutatakse või siis näidatakse valest nurgast
paigaldust pakutakse mitte kõige parema lahendusena
ja kõige tihedam eksimus on see kui soovitatakse ja paigaldatakse ühe siseseadmega süsteem/lahendus ja loodeatkse ehk müüakse maha idee, et kogu maja saab köetud - ja jah. (üks seade koridoris ja mitu tuba kahte lehte laiali + veel 2. korrus mitme toaga) Cool
lisaks veel siis ebakvaliteetsed seadmed mis kaotavad oma võimsuse/kasuteguri ja tekitavad müra ning külmuvad
lagunevad ja ....
eelistage tuntud nimesid - küsige teiste kasutajate arvamust ja mitme pakkuja ideed ja arvamust.
hind on vaid üks osa otsusest - vaid hinna järgi otsustades saad pahatihti veel ja veel maksta.
otsest reklaami ma tegema ei hakka, tellijaid ma siit ei püüa aga üldist nõu võin natuke jagada kui kellegil on veel huvi. Toungue
Vasta
#14

(06-12-2012, 16:01 PM)MeelisV Kirjutas:  kiirelt kohe ei mõista kuidas see katlakivi nüüd nii suur laristaja on aga ... jah aeglustab vee soojenemist ja seega ehk ka pikemalt kütab aga kogu energia siiski peaks lõpuks ju vette jõudma ?

Aga seda ikka teate, et 1kW el.soojapuhur annab palju rohkem sooja kui 1kW el.õliradiaator? Wink
Vasta
#15

Mind huvitab, et kuhu see katlakivi selle energia teil paneb, et sellega vett ei soendata?
Vasta
#16

(06-12-2012, 16:10 PM)Maamees Kirjutas:  Copy teisest foorumist:

Mul sama rehkendusega ca 18 000 kW/h aastas. Midagi ise lisaks ei küta ega keera, kõik tuleb elektrist. Kaminat saab, aga ei viitsi lisaks kütta.
Üsna tõsise röövli saab el.boilerist, kui sinna korralik kamakas katlakivi sisse on tekkinud. See suudab ööd ja päevad järjest ON olla, mul oli sellega tõsine "sääst" kord.

ehk tõesti, võimalik, et katlakivi on piisav isolaator aga see tähendab, et küttekeha on vägagi punane siis
ja see soojus läks kuhu
ega ma polegi torumees ja boileritega ei ole ka tegelenud - väike loogika küsimus/arvamus ainult tekis
Vasta
#17

Mulle ka õemees üritas väita, et boiler võtab palju voolu, kuna kahiseb, puhastagu ma ära. No ma ei usu seda! See 100L horisontaal on mul käigus olnud juba viis pool aastat ning ma pole seda veel kordagi näppinud. Tulukese järgi on näha, et järgi on vahest harva. Dussiall käiakse igapäev. Proovisin korra odava Handymanni energiakulumõõtjaga mõõta, aga juba ühe päevaga läks see lolliks ja viskas terve displei kaheksaid täis. Üritan täna uuesti. Oli mõte teha katse - nädala jooksul mõõta boileri kulu, siis see ära puhastada ja siis uuesti mõõdik vahele...
Terve maja möödunud aasta keskmiseks kuutarveks arvutasin veidi alla 400kWh
Vasta
#18

Elektriga kütmine on kalleim viis sooja saada. Oma majapidamises käisin kõik vidinad kulumõõdikuga läbi, nagu herr Võsa soovitab ja ennäe imet! Paharett käes! Elektriline põrandaküte on saadanast! Võimsust teisel eriti pole, aga kuu jooksul õgib kuni pool kogu tarbest. Koos elektriboileriga vaat et 2/3 ! Täpsemalt varem õgis. Nüüd kütan vahel elektriga köetava põranda all paiknevas ruumis olevat Pioneer pliiti, mis muidu jõude seisis. Puid ei lähe palju, aga efekt on muljetavaldav, põrand seisab soe vähese elektrikuluga. Üks kurjategija oli ka põrandakütte termostaat, mis vahel ei lülitanud kütet välja. Kui jälle avastasin, et põrand kuum nagu praepann, kihutasin vandudes kilbiruumi kütet välja lülitama. Pärast unus jälle sisse lülitada ja oli külm.
Viskasin selle primitiivse vidina minema ja tegin Arduino baasil ise uue, progetava kontrolleri, mis näitab LCD-l temperatuuri, kellaaega ja kütte olekut. Sisse ja väljalülitamisi saan nüüd progeda nii nagu ise tahan. Vastavalt kellaaegadele, nädalapäevadele ja temperatuuridele. Elektrikulu kukkus märgatavalt. Cool
Asi on veel lõpuni tegemata ja arvestab ainult põranda tempi ning elektroonika kujutab endast seinal rippuvaid soolikaid, aga töötab kurivaim!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#19

(06-12-2012, 17:15 PM)Basilio Kirjutas:  Elektriga kütmine on kalleim viis sooja saada. Oma majapidamises käisin kõik vidinad kulumõõdikuga läbi, nagu herr Võsa soovitab ja ennäe imet! Paharett käes! Elektriline põrandaküte on saadanast! Võimsust teisel eriti pole, aga kuu jooksul õgib kuni pool kogu tarbest. Koos elektriboileriga vaat et 2/3 ! Täpsemalt varem õgis. Nüüd kütan vahel elektriga köetava põranda all paiknevas ruumis olevat Pioneer pliiti, mis muidu jõude seisis. Puid ei lähe palju, aga efekt on muljetavaldav, põrand seisab soe vähese elektrikuluga. Üks kurjategija oli ka põrandakütte termostaat, mis vahel ei lülitanud kütet välja. Kui jälle avastasin, et põrand kuum nagu praepann, kihutasin vandudes kilbiruumi kütet välja lülitama. Pärast unus jälle sisse lülitada ja oli külm.
Viskasin selle primitiivse vidina minema ja tegin Arduino baasil ise uue, progetava kontrolleri, mis näitab LCD-l temperatuuri, kellaaega ja kütte olekut. Sisse ja väljalülitamisi saan nüüd progeda nii nagu ise tahan. Vastavalt kellaaegadele, nädalapäevadele ja temperatuuridele. Elektrikulu kukkus märgatavalt. Cool
Asi on veel lõpuni tegemata ja arvestab ainult põranda tempi ning elektroonika kujutab endast seinal rippuvaid soolikaid, aga töötab kurivaim!

Eeee-e-lektriga kütmine on üks tõhusamaid viise üldse. Aga vat see e-lektri tegemine on paha-paha...

Ning põrandaküte on Sul ju endiselt - lihtsalt endise kotrollimatu kontrolleri saatsid tagatkätt lepikusse ja asendasid selle nutikamaga.Toungue
Vasta
#20

mul on väike maja, köetav pind 50 ruutu (kevadeks ehk 150, kui suudan vastu pidada ehitamisega Big Grin), elektrikulu oli külmal ajal umbes 600kwh, soojal ajal läks sinna 100kwh kanti. Soojal ajal saab palju kodust eemal ka oldud, nii et see tulemus on okei. aga see 600kwh ei meeldinud mulle, minul oli suurimaks röövliks boiler ja paar 500w radikat. Panin neile taimerid vahele, et radikad oleks soojas ainult õhtuti, kui olen kodus ning boilerile sai nädalataimer vahele pandud, et ta kütaks ainult öise elektriga. elektrikulu vähenes umbes 450kwh peale, samas arve vähenes rohkem, kuna suunasin energiatarbimise odavamale ajale. Mõni kord on küll boilerist soe vesi kõige ebameeldivamal ajal lõppenud, aga eks inimene harjub kõigega Big Grin Dushile panin veel väikse seibi vahele, mis veesurvet vähendab, sellega hoiab kenakese hulga vett kokku, kuna kui pesed, siis ei ole vaja meeletut veekogust. Jah, seda saab regullida ka kraaniga, aga lihtsam on ju kraan alati max asendisse keerata Smile

nüüd elamises valustus ka 90% ledide peal, väike kokkuhoid seegi, ilma kvaliteedis kaotamata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne