Kroonulood
#81

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43158&pid=298176#pid298176
Seal olen kaardil number 1 all pannud postkontori. Sturmpolosa juurest sai kerge vaevaga üle aia, peaasi, et mõni tšurka valvepostil polnud, need mehed olid ettearvamatud ja medalite peale maiad. Ülejäänud eestlased, venelased ja leedukad olid omad sellid. Samast kohast käisime õlle järel, aed oli kohe poe taga, polnud vaja isegi tänavat ületada.
Meil olid maa sees kusagil kuuris ilmselt veel saksa ajast suured tünnid hapukapsa jaoks. Toodi autodega kapsaid, keegi lasi need höövliga liistudeks ja trambiti kinni. Seda osa saan ainult aimata ja kodus enne sõjaväge tehti meil ka tünni nii 100 liitrit kapsaid. Nägin ja võtsin osa talvel sealt kapsaste sööklasse toomisel, olles köögitoimkonnas. Tünn võis oma kaks või enam meetrit sügav olla ja diameeter ka kolme meetri kanti. Mulle anti keemiakaitse sukad jalga, redelist alla ja hargiga (no harilik sõnnikuhark) kapsad suurde potti, siis potid üles ja sööklasse. Teed keedeti nii, et suures katlas kees pidevalt vesi, eraldi tehti zavarka ja siis lahjendati seda keeva veega.
Hommik: mingi puder tatra, hirsi, kartulipüree, sinna juurde tükk kala, kotlett või midagi. 20 g võid, valge leib, tee.
Lõuna: mingi supp, mingi puder kala või lihatootega, kompott.
Õhtu: vaata hommikusöögi pealt.
Esimesel aastal sai korralikult rivis söömas käidud, teisel aastal jäid paljud õhtusöögid käimata, sai kellegile öeldud, et tooks portsioni. See tähendas valget leiba, võid, kaks tk suhkrut ja seda mis pudru juurde anti. Pudru ja teevee pärast ei viitsinud sööklani kõmpida. Seda mõnikord keelati aga siis pigistati jälle silm kinni. Olenes kes polgu korrapidaja oli.
Toitu mulle jätkus ja sõin kõike, ei pirtsutanud nagu mõned, kes näiteks hirsiputru ei söönud. Ainuke, mis pikapeale tüütas, oli paksu kombižiri kihi all hernepudru. Seda oli siiski küllalt harva.
Pidupäevad: lisaks tavalisele oli kakao, lõiguke vorsti, isegi kommi-küpsist. Ilmselt vastavalt mõne kusoki fantaasiale. Põhiroad olid ka hoolikamalt tehtud.
Toimkondi oli siis mitmeid: söökla, päevnik ja väljaspool järjekorda. Sööklas oli põhitöö kartulikoorimine, seda tegi mingi käiakivi elektri jõul. Ainult see oli tihti rikkis ja tihti ummistus kanalisatsioon ka sellest. Pärast sööki oli vaja need sadade sööjate nõud-lusikad puhtaks saada. Selleks läks käiku tollane fairi asendaja sinepipulber. Nõud olid ju paksult selle kombirasvaga koos.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#82

ei too ei ole meie postkontor, meie oma asus seal kaardil kui natuke paremale ja siis alla minna , nii umbes 1 km vast

aga Kaliningrad oligi selline linn kus igal pool väeosad ja enamik rahvast kes linna peal oli olid sõjaväevormis ja teine osa grazdankas sõjaväelased ning nende naised-lapsed

oli isegi kuulutatud osabistide poolt kinniseks linnaks ja kuni teatud ajani välismaalased seal viibida ei tohtinud-ju arvati et nuhivad
Vasta
#83

No mis seal ikka anti.pidupäevdel ikka natuke asisem.
Oli vast tatar,miski azuu taolina liha moodustis.Muideks hästi oli valmistatud.Muna,1 hapukurk,Võid topelt grammid,kas oli 2 normi saia lausa.
Täpselt kah ei mäleta,millas see oli!!!Ammu õnneks.

(31-12-2012, 19:11 PM)krossifänn Kirjutas:  Aga kuidas teil kaasfoorumlased möödus aastavahetus armees ???
Meenub et utsebka ajal jagati sööklast üht-teist sellist mida varem polnd saand ning otboi lükati edasi.Võis telekat vahtidaSmile
Hiljem eskadrilli ajast samuti, et toodi sööklast terve pott pelmeenidegaBig Grin
Selle poti kallal siis võisid kõik maiustada ja jällegi telekat vahtida.Otboid vist ei tulnudki ja hommikune podjomm hilines tunni või kahe võrraSmile
Ootaks siin jälle Eesti armeeteenistuse läbinute kommentaare.See pole ju sõjasaladus et mida lubati aastavahetuseks ninaette vms...???
Ilusat aastavahetust kõigile !!!
Vasta
#84

Aavu sii kirjutab kuda kapsatünnis sai käidud. Endale meenub üks suurem liha laadimine. Mööda raudteed aeti kohale külmutus vagun mis oli silmini pooleks lõigatud lehmi täis. Kohale aetud sõdurite kamp, ehk siis meie, kamandati paaridesse ja läks liha veoks. Üks eest ja teine tagant ja tassiti need rümbad kõrvalolevasse lattu. Seinaäärde riita ja kui enam ei ulatanud, tehti ette madalam riit kuhu peale sai ronida. Nagu puid oleks ladunud. Aga mis seal siis erilist. Täna tallud kirsadega, homme sööd. Vene värk. Big Grin
Vasta
#85

Kõge veidram oli Klinis Nudoli stroibati sööklas 23 veebruaril 1969. Aurusesse söögisaali oli lõunaks mängima toodud puhkpilliorkester! Isegi lugu "Oo starsinaa, tõ za mamõ i papõ i tsut li ne zenaa..." tuli. No seekod tõesti üllatas "Batka" oma võllaroogi.
Juhtus, et õhtusel loendusel puudus kolm viina järele läinud poissi. Üks leiti varsti hullusti külmetavana teeäärest. Saunas soojendati eluvaim sisse. Aga kaks olid metsarajale oma seljariided korralikult pannud ja magasid lumes...igavesti. Kus nad küll sellise jõu veel võtsid, et külmas ustavi järgi end magama sättida. Tõesti võitmatu nõukogude sõdur.
Vasta
#86

ja kuidas neid va hapendatud rohelisi tomateid valmistati ,sellised head mädamunamaitsega hõrgutised olid , tsurkad panid neid kahe suupoolega
Vasta
#87

Söökla peal oli mingi suurem saal, seal näidati kino. 16mm filmid, meeles pole mida näidati. Ketaste vahetamise ajal karjuti kinonäitajale sapoooožnik, na mõlo ja muid teravusi.
Samast saalist saatsime oma endise polguvana ära. Paar kuud pärast Egiptusse minekut toodi tsinkkirstus tagasi. Ametlikult kaugelearenenud kopsuvähk aga me ei uskunud. Kuigi oli kirglik paberosside Kazbek tõmbaja. Veidi olime ilma polguvanata, hiljem poisid rääkisid, et olid näinud üht eesti soost vanemleitnanti meie staabis. Olevat Kutuzovski gorodokist. Igatahes rivi ette tuli ta juba kapten Kiudmaana. Poisid lasid kahurist Aegviidus otlitšno peale ja sai majoriks. Hiljem veel alampolkovnikuks. Hiljem oli ta ENSV sõjakomissar ja kindral temale kõige raskemal ajal vist - poisse saadeti Tšernobõli. Väga korrektne ja mõistev mees oli, kahju, et pidi sel ajal niisugusel kohal töötama.
Olin peale sõjaväge aasta merel sealsamas Kaliningradis. Edasiõppimiseks oli vaja eestisse naasta ja peale suvepuhkust läksin koos tulevase abikaasaga end töölt lahti võtma. Ei lastud ja MDM-i (mežreisovõi dom morjakov) ka ei võetud mõlemaid koos, üksi oleksin saanud. Hüva nõu oli otsida üles Kiudmaa ja talle kurta. Kuigi aasta oli demblist möödas, kutsus ta telefoniga kohe väeosast oma auto ja viis meid ainult Moskva ohvitseridele mõeldud luksuslikku villasse. Ütles mingile Maria Ivanovnale väga sõbralikult midagi ja me magasime öö, trepil valvamas tunnimees. Luksnumbrisse kuulus ka eriti luksuslik vannituba. Ainult filmides olen selliseid näinud. Muidugi voodid olid juba vane moodi - vedruvoodid. Ilmselt saksa omad ei pidanud 71. aastani vastu. See oli mingi kahe või kolmekordne eramu, kasutati Moskvast komandeeritute majutuseks.
Polegi temaga hiljem kohtunud, et tänada.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#88

ühesõnaga nüüd selline personaalpensionär

[Pilt: FA0DC5B3-5DE1-4012-A050-DF92F48B9F1D.jpg]

http://www.ohtuleht.ee/156644
Vasta
#89

Meil näidati filme klubis. Laval, eesriide asemel, rippus lina. Ilmselt ikka spetsiaalne, nagu päris kinos. Harilikult näidatati nõuka filmiklassikat. Tasuta. Kuid mingil hetkel hakati ka näitama Saksa kinolevist pärinevaid teoseid. Hollywoodi jne. See aga maksis. Pilet oli 1 DEM. Kuna raha oli alati vähe, (liiter viina maksis 8 DEMi Big Grin ) siis sai mõnikord klubi poistega räägitud ja nad lasid meid vaatama lavale, ehk siis ekraani taha. Muidu oli kõik ok, aga jube ebamugav oli nii lähedalt vaadata. Koguaeg tuleb pead pöörata, et näha tervet ekraani. Ja pilt oli nagu kuidagi hall või mustvalge. Värvid sealt läbi ei paistnud. Aga raha jäi alles!
Vasta
#90

http://www.nommevalitsus.org/index.php?o...99&lang=et[/align]

üldiselt suhtusid ohvitserid sõduritesse mitte kui inimestesse aga kui tasuta tööjõudu ehk nagu mingisse materjali - sõdurid olid nende jaoks loomad ekh skot

lähemalt võib lugeda kuidas see oli sõbralikust foorumist
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic...4&start=15

siin inimlikkuse ehtne näide komandir brigago polkovnik pildi keskel (nimi ei tule momendil meelde)

[Pilt: div4.jpg]

tema käsul demobiliseeriti kõik brigaadis (3 divisjoni + upravlenine brigado)

olnud demblid tagasisõidul Kapustin-Jari polügoonilt pärast rakettide edukat

laskmist ja ülesannete täitmist kusagil suvalises teivasjaamas sadakond kilomeetrit pärast polügooni

ilm oli külm. pakane 35 kraadi,lund sadas ja tehti siis ühes teivasjaamas rivistus ja vastavalt brigaadikomadöri käskkirjale kõik demblid vabad

demblid kõik sisisesid , et miks ei tehtud neile dembel po tselovetseskii

aga ilmselt polkovnik vaatas et soldatid on oma töö teinud ja vaja neist kusagil kiirelt vabaneda,võibolla jäi ka hulga raha üle heategevaks otstarbeks et ei pidanud neid enam toitma ja väeosasse tagasi vedama

igaljuhul jäi demblitel väeosasse peidetud dembelskii kostjum ja albom sinnasamasse ,võibolla mõni sai ka kellegiga kokkuleppele et saatis postiga järele aga eriti ei usu

vot nii talitati ärateeninud sõduritega nõukogude sõjaväes ,ei mingit austusavaldust-anti mingi raha hambusse ja jalaga tagumikku et hakka astuma

Eesti oli selles punktis oma 1500 km kaugusel ,Siberi meestel muidugi vähem minna aga pidid nad ju räpases sinelis ja vanas äratrööbatud Pee-shaas minema, seal osades kohtades oli kombeks et sõdur tuleb pidulikus riietuses koju

a glaza u kombriga boli dobroje-dobroje

antus juhus leidis aset 1988 aasta detsembris, olin ise seal jä nägin kuidas

asjad olid
Vasta
#91

Kinoskäimisest ja filmide vaatamisest kõige särtsakam mälestus on jäänud Tšeboksarõ aegadest. Seal sai läbitud nn. "utšebka" ja kaks kuud teenitud ka kodumaad. Väeosas oli korralik klubi ja kinosaal. Veel oli meil seal kolmest roodust kaks roodutäit tüüpe kes olid kusagilt keskmisest aasiast kohale tiritud. Ja nendega koos sai siis kinos käidud, iga pühapäev. Vaatasime aga eranditult ühte ja sama filmi. Kultusfilmi, nimega "Diskotantsija." India film. Seda muidugi vaatajate tungival soovil. Need tungivalt soovijad olid otse loomulikult mustad.
Kui ma praegu mõne minuti mediteerin, siis ma usun, olen mõne laulu ehk võimeline sealt ettegi laulma. Kinoga aga asi veel ei piirdunud. Duubel kaks tuli kasarmus, kus need mudakid võtsid taburetid ja neid mingite löökriistede asendajana kasutades andsid sellise kontserdi, et praegu tõusevad juuksed püsti. Ma ei tea kas nende keel läks india keelega mingilmääral kokku, või olid laulud pähe kulunud, aga kogu selle jura suutsid nad suht identselt järgi "laulda". Mis oli ennekogematu "elamus."
Õnneks pääsesin selle filmi vaatamisest peagi ära. Mentovkas oli olukord kõrgel kultuurilisel tasandil ja filmid olid seal erinevalt Diskotantsijast täiesti vaadatavad. Kuigi ei saa mainimata jätta väikest aktsenti ja kallutatust propaganda suunas.
Vasta
#92

(03-01-2013, 23:41 PM)pontu6 Kirjutas:  Aavu sii kirjutab kuda kapsatünnis sai käidud. Endale meenub üks suurem liha laadimine. Mööda raudteed aeti kohale külmutus vagun mis oli silmini pooleks lõigatud lehmi täis. Kohale aetud sõdurite kamp, ehk siis meie, kamandati paaridesse ja läks liha veoks. Üks eest ja teine tagant ja tassiti need rümbad kõrvalolevasse lattu. Seinaäärde riita ja kui enam ei ulatanud, tehti ette madalam riit kuhu peale sai ronida. Nagu puid oleks ladunud. Aga mis seal siis erilist. Täna tallud kirsadega, homme sööd. Vene värk. Big Grin
No aga nii see vene kroonus käiski.Meenub ühe töökaaslase jutt kes teenis 70ndate alguses Riias stroibatis.See kapsa sissetegemine oli ikka märksa labasem.Mitte tünn aga mingi suur betoonküna.Kapsast tihendasid/trampisid sõdurid ise oma kirsadega.Kui aga põiehäda piinas siis lasti sinnasmasse künanurka.Ei viitsitud keegi selle pärast sealt välja ronida ja mujale minna...
No ei kommentaari aga võimalik et needsamad vennikesed ajasid kunagi hiljem sõdurisööklas kapsast näost sisse ja kiitsid - "kui hää" Big Grin

Teine lugu meenub endal siis Aluksne utsebkast.Olime karauulis ja sinna toodi toit ju termostega ning miskit jäi ikka üle.Kord oli vaja siis kõik ülejäägid ära viia.Vot ühte potti ei mahtunud ära kokkutassitud leivavarud.
Üks vend hüppas siis kirsades sinnasamasse potti ja sõtkus seni kui kõik ära mahtus.(muidu oleks pidanud ju uue anuma/poti järgi vantsima)
Vot sihukest jalgadega leiva peal trampimist olen näind vaid kord elus ja loodan et rohkem ei näe.
Hiljem eskadrillis sain vastu pead sellise asja eest et:kööginarjaadis olles lükkasin söömatajäetud leivaviiluga kokku muud söömatajäänd pudi kokku.
No ei tea kas sain laksu selle eest et olin noorsõdur või selle eest et leivaga nii käitusin või mõlema eest korraga...?
Vasta
#93

(04-01-2013, 20:48 PM)Daff Kirjutas:  ....Kultusfilmi, nimega "Diskotantsija." India film. Seda muidugi vaatajate tungival soovil. Need tungivalt soovijad olid otse loomulikult mustad.
... Duubel kaks tuli kasarmus, kus need mudakid võtsid taburetid ja neid mingite löökriistede asendajana kasutades andsid sellise kontserdi, et praegu tõusevad juuksed püsti....

See muusika sealt filmist...
Minu arust ülikõva lugu, eriti algus, kui 0:30 veel mingi lahe elektrikidra moodi asjandus sisse tuleb. Annab silmad ette tänasele klubimuusikale nii et tolmab. Eks seda lookest ole ka miksitud ja nooremaks tehtud, aga ehe on ikka ehe.
http://youtu.be/tC_OcVCndi8

Nu ja see tadžikk võiks olla vabalt eelkirjutanu teenistuskaaslane:
http://youtu.be/b6_nRoeqQwM
Big Grin
Vasta
#94

Minu arust ülikõva lugu, eriti algus, kui 0:30 veel mingi lahe elektrikidra moodi asjandus sisse tuleb. Annab silmad ette tänasele klubimuusikale nii et tolmab. Eks seda lookest ole ka miksitud ja nooremaks tehtud, aga ehe on ikka ehe.
http://youtu.be/tC_OcVCndi8

Nu ja see tadžikk võiks olla vabalt eelkirjutanu teenistuskaaslane:
http://youtu.be/b6_nRoeqQwM
Big Grin
[/quote]



no Daff hakkab nüüd ka unes Diskotantsijat nägema Smile

meil utsebkas olid -Shuriku seiklused ja op.õ , tabamatud tasujad, mingeid sõjafilme oli , aga tihtilugu sai sealt ka tasakesi ära hiilida et mis toda jura ikka nii pikalt vahtida, kinoseansid olid harilikult laupäeviti
Vasta
#95

Krossifännil jt sõjaväest huvitavaid pilte tehtud. Ainult kuidas? Fotokas oli sõjaväes ju väga keelatud asi. Vast kaptjoršik sai seda ohutult hoida, aga kas sel pildistamishuvi oligi. Minul õnneks kabinetis oli sahtlita laud. Tegin põhja alla, klaas ja plaat pealt tõstetav. Sinna siis kirjad, filmid, Smena, pudel-paar sedasamust igaks juhuks jne.
Vasta
#96

Tuli meelde, et mul ka üks pilt arvutisse manatud. Luba kelleltki küsima ei pea, kuna ise pildil. Kärbes, kus mehel oli alles juukseid peas siis, kuhu neen nüüd kadunud on......Big Grin Aastaks oli siis 1989

[Pilt: 198856_187626377948403_1057549_n.jpg]

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#97

(05-01-2013, 00:38 AM)pen.skar Kirjutas:  Krossifännil jt sõjaväest huvitavaid pilte tehtud. Ainult kuidas? Fotokas oli sõjaväes ju väga keelatud asi. Vast kaptjoršik sai seda ohutult hoida, aga kas sel pildistamishuvi oligi. Minul õnneks kabinetis oli sahtlita laud. Tegin põhja alla, klaas ja plaat pealt tõstetav. Sinna siis kirjad, filmid, Smena, pudel-paar sedasamust igaks juhuks jne.
Jah ustaavi järgi oli fotokas keelatud nagu muud paljud asjad veelSad Meil oli lennuväljal ühes kubrikus suisa oma fotopimik(suurendusaparaat ja kõik sinna juurde kuuluv vajalik träni).Poisid vorpisid ikka demblialbumi jaoks pilte teha.Fotopaberit,ilmutit ja kinnitit sai ka vabalt vojentorgist.Filmide pealt sai kokku hoitud sest neid sai niisama.Võimalik oli hankida filmi mida kasutati lennukite pardal.Seesama 36mm.ainult õhem ja servades ilma aukudeta.Ilmutamata film oli sihukest ilusat rohelist värvi.Kokkuhoid maksis ka kätte sest paljud kaadrid läksid untsuSad Ilma nende külgmiste aukudeta ei liikund film alati aparaadis edasi ja pildid tulid üksteise peale.
Ise olin eriti laisk ja ei viitsind piltide ilmutamise ning demblialbumiga üldse tegeleda.Mõtlesin et võtan ainult negatiivid koju kaasa ja küll mul aega neist pilte teha.No kodus eriti enam ei viitsinud teha aga mõningad negad on alles.
Nüüd siis jälle hea negatiiviskänner aitabBig Grin
selline pilt siis.oodatava dembliprikaasini oli jäänd 40 päeva.Seega sai üles otsitud lennuk pardanumbriga 40 ja seal klõpsatud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#98

(05-01-2013, 00:38 AM)pen.skar Kirjutas:  Krossifännil jt sõjaväest huvitavaid pilte tehtud. Ainult kuidas? Fotokas oli sõjaväes ju väga keelatud asi. Vast kaptjoršik sai seda ohutult hoida, aga kas sel pildistamishuvi oligi. Minul õnneks kabinetis oli sahtlita laud. Tegin põhja alla, klaas ja plaat pealt tõstetav. Sinna siis kirjad, filmid, Smena, pudel-paar sedasamust igaks juhuks jne.


zanõtska oli loomulikult hea asi , muidugi kui tehti üleüldine shmon siis võis välja tulla ja sellest palju pahandust tekkida , meil oli staabiülemal terve seif igasugu keelatud asju täis- kallid zeniit fotoaparaadid , prijomnikud jne

aga selle odava smena või mõne odavama raadio lasid sul endal rivi eest vastu munakivisillutist puruks peksta

aga olen kuulnud et igalpool polevatki nii range olnud pildistamise kohapelt, sõjatenikat ainult ei tohtinud peal olla muidu oli ok

meie olime muidugi aga raketsikud ja seal osobistid jm tegelased tegutsesid -vaenlane ei maga
Vasta
#99

Ma ei mäleta, et fototehnika otseselt keelatud oleks olnud, kuigi omada polnud erilist mõtet ka, tsurbannid panid niikuinii rotti. Raisad suutsid magamise ajal padja alt suitsupaki ka välja meelitada.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

varastati kõike , mul pandi kaptjorkast terve paradka komplekt täielikult pihta-ilmselt mõni dembel erastas ja läks sellega koju

kui puhkusele oli vaja minna siis oligi probleem aga kaptjorsik käis ühe komplekti laenuks välja ja nii sellega sai ära käidudki

tumbotskad lukku ei käinud ja sealt pandi kõikvõimalikud asjad pihta , eriti hinnas olid ziletid millega habet aeti

raha polnud mõtet kaasas vedada sest magamise ajal võis see lihtsalt haituda

sellepärast oligi hea kui su valduses oli mõni kaptjorka või muu selline kuhu teised ligi ei saanud , Gussevis oli mul väga hea kaptjorka, küll keldrikorrusel aga raudukse ja snepperlukuga, väikesest august oli õue näha , kui rivistus hakkas , siis läksid enne kui kõik kohal

see oli nii hea kaptjorka et isegi väeosa komandör keda meil hüüti Gessiks (lühend sõnast gestapo) ei saanud sinna sisse , võtmed olid ainult minul ja sideülemal

see oli minu käes enne 1988aastal augustist kuni detsembrini , siis väeosa viidi üle teise linna ja kaptjorka kadus ära , mis oli muidugi negatiivne aga et demblini veel loetud kuud siis oli ka see pohhuju
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne