[karlarnold]

...kuidas mingi tsurka jõi ära tosooli ... ja see mula tuli lasta ühest kõrvast sisse teisest välja või tollele erilist tähelepanu pööramata nagu ka poliitzanjaatijete ...

Ärge provotseeriga mind jälle pajatama – mitte ainult tsurkad ei joonud tosooli ja mitte kõik poliit-loengud ei olnud igavad!

Minu käes olid võtmed, mille taga põlevad ja määrivad materjalid. Kord tuli keegi parki ja küsis lahustit. Milleks? Kasarmus vaja mingit seina või põrandat puhastada. Kuhu ma valan? Tühi limonaadipudel. Kas mul kahju, andsin ja aitasin veel rullikeeratud paberist midagi punni taolist meisterdada. Järgmine vaatus: kasarmus on „dumbotchka“ peal täis limonaadipudel. „Kelle oma see on?“ küsib üks täiesti mõistlik tüüp. „Sergei oma,“ vastab „dnevalnõil“ ausalt, osutades paari meetri kaugusel seljaga sinnapoole seisjale. Mees kükitab kapikese varju, tõmbab pudelilt korgi ja võtab võimalikult suure lonksu – tegutseda tuli kiiresti, sest kui omanik märkaks, siis takistaks kindlasti. Järgnevalt hädavajalikuks osutunud meditsiinilised protseduurid olla jutu järgi olnud üsna ebameeldivad, kuid püsivaid kahjustusi organismile ei tekkinud.

Kord sai korralise poliit-tunni lektoril mula pool tundi enne õiget aega otsa. Kas kellelgi on küsimusi? Mul täitsa lambist tekkis assotsiatsioon loosungiga seinal „sluzit v nashem okruge slavana i potchjotna!“ – teenida meie ringkonnas on uhke ja hää, võiks olla vaba tõlge. Enne olin Põhja-Kaukaasia, nüüd Kiievi omas, loosung on sama – siis tundub et igal pool on hea, või kuidas? Või on mõni, milles ei ole? Kapten ei mõelnud mu küsimuse peale hetke ka, võttis kepi, astus kaardi juurde ja näitas: "Za-Baikalskii" (Baikali-Tagune)! Seal ei ole hea! See pidi olema piirkond, kuhu ükski ohvitser vabatahtlikult ei lähe, ainult pattude lunastamiseks. Et kui keegi arvab, et kusagil mujal on „bardakk“, siis saadetakse sinna ja ta hindab mõistete tähendused ümber. Uskumatuid lugusid rääkis sellest.